50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bloodpv
Õppematerjali autor
Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomeetrit tunnis). Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist s = vt . NB! Ülaltoodud valemid kehtivad ainult ühtlase liikumise korral. Juhul kui liikumine ei ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika raamest välja. Järgnevas anname kiiruse ja teepikkuse arvutamise valemid veel teise erikujulise liikumise jaoks, ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. Ühtlane liikumine võib olla nii sirgjooneline kui ka kõverjooneline. Viimase liikumise üheks erijuhuks on ühtlane ringliikumine. 1 Näidisülesanne 1. Ühtlasel sirgliikumisel läbib keha 10 sekundiga 150 meetrit. Kui suur on keha kiirus? Lahendus. Teeme joonise, mis näitab ülesande algandmeid. Antud: s = 150 m t = 10 s v=?
Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomeetrit tunnis). Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist s = vt . NB! Ülaltoodud valemid kehtivad ainult ühtlase liikumise korral. Juhul kui liikumine ei ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika raamest välja. Järgnevas anname kiiruse ja teepikkuse arvutamise valemid veel teise erikujulise liikumise jaoks, ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. Ühtlane liikumine võib olla nii sirgjooneline kui ka kõverjooneline. Viimase liikumise üheks erijuhuks on ühtlane ringliikumine. 1 Näidisülesanne 1. Ühtlasel sirgliikumisel läbib keha 10 sekundiga 150 meetrit. Kui suur on keha kiirus? Lahendus. Teeme joonise, mis näitab ülesande algandmeid. Antud: s = 150 m t = 10 s v=?
a 5= 2, millest m a = 10 2 s Vastus: Kiirendus on 10 m/s2. 11. Punkt liigub mööda x-telge vastavalt võrrandile x = 2 - 10 t + 3t (x mõõdetakse meetrites, t aga 2 sekundites). Kui suur oli punkti liikumise algkiirus (t = 0) ja kiirendus? Antud: x = 2 - 10 t + 3t 2 Leida: v0 = ? Lahendus: Liikumisvõrrandi üldkuju ühtlaselt muutuval liikumisel on at 2 x = x 0 + v0 t + 2 . Algkiirus v0 on võrrandis aja t kordajana seega m v 0 = -10 s . t2 Kiirendus a on võrrandis liikme kordaja seega 2 a =3 2 m a = 6 2 s
ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. Hetkkiiruse hindamiseks tuleb mõõta niivõrd lühikese ajavahemiku t jooksul sooritatud nihe s , mille kestel keha kiirus ei jõua oluliselt muutuda: v = s / t Näiteks, kui radariga mõõta auto kiirust 150 m kauguselt, siis ajavahemis t 10--6 s. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Keha kiirus ja liikumise aeg. t: 0s 1s 2s 3s 4s 5s 6s / / / / / / / v:0m/s5m/s 10 m/s 15 m/s 20m/s 25m/s 30m/s Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirenduseks nimetatakse
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23
Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha kordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks. Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at2/2), milles nihe s=v0t+(at2/2), kui aga ülesande andmetes puudub aeg kasutame valmit s=(v2-v02)/2a. Kiirendus näitab ühtlaselt muutuval liikumisel, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t
t. mida suurem on graafiku 5. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Liikuva keha kiiruse (erijuhul paigalseisu) jäävuse nähtust, kui sellele ei mõju teised kehad, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Inertsiaalseid taustsüsteeme on lõpmatu hulk. Taustsüsteem, mis on seotud mööda sirgjoonelist teelõiku muutumatu kiirusega liikuva rongiga, on samuti inertsiaalsüsteem nagu ka Maaga seotud süsteem. Mass on keha omadus, mis iseloomustab selle inertsust. Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt
s s vk = s - kogu teepikkus [1 m] t t - kogu aeg [1 s ] 15. Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. 16. Kirjeldada liikumisgraafikut. Liikumisgraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui keha liigub ühtlaselt, siis on liikumisgraafikuks sirgjoon. Liikumisgraafiku põhjal võib otsustada mitte ainult keha koordinaadi, vaid ka kiiruse üle. Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik. 17. Kirjeldada kiirusegraafikut. Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku järgi võib teada saada ka keha poolt sooritatud nihet. 18. Milline liikumine on mitteühtlane liikumine?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid