Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
mahukad (puit, kütus, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. transpordivahendid, maavarad) Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport +sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus Veetavad kogused suured ja maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod mahukad mahukad (puit (parvetamine), ja vedu odav, tööviljakus kõrge kütus, transpordivahendid, - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole maavarad), kuid võivad olla vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, väiksemad kui raudtee- ja kokku- ja laialivedu
Populaarsust koguvad nüüd majanduslikult mahajäänumad, odavamad maad: Türgi, Küpros, Tuneesia, Maroko ja Egiptus. Hinnatud on ka Tai, Malaisia, Kambodza ja Vietnam. Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 81.Maailma tuntuimad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus. · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. · Elavneb majandus üldiselt.
suured Turvas; põlevkivi; pruunsüsi -madal küttväärtus => ebaotstarbekas Ei osale maailmaturul Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis lisaks veel hooldus NB! Kaudne energia transport! +väheneb üleujutuste oht -peab olema suure languga veerikas jõgi Kui odavat energiat on palju, +tekivad veevarud, mida saab -tuleb ehitada tamm, mis on kallis kuid kasutatakse seda kasutada niisutuseks, elanike veega ühtlustab äravoolu
maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili- ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, USA, EL,; rõivatootjad : Mehhiko, Hiina, Türgi, USA, EL jt. 80. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport, reklaam, turvateenus jne) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas avaliku sektori teenused ehk sotsiaalteenused osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuse) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (haridus, politsei, meditsiin, piirivalve, looduskaitse jne) ja mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja
3.Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsamad sadamad, kanalid,lennuväljad? transpordi liigid (tabel) Suurimad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angelas, Shanghai, Hongkong, Singapur Suurimad lennujaamad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angelas, Chicago, Dallas, Tokyo Suurimad kanalid: Panama kanal, Suessi kanal 4.Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport.
Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias
· Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal Tõuge geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused; vajalikud loodusvarad Maal ebaühtlaselt; kujunes vaid üksikute arenenud riikidevahel, veo ja sidepidamiskulud veel kõrged o Veondus kallis tööstuslikud majandusharud tekkisid vaid toorme leiukohtade lähedusse (metallimaak, fossiilkütused)
tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras Ei teki ohtlikke ülejääke, jooksvad kulud väikesed
arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid probleeme. 4. Eksport 5. Tootmine 7. Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid. Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2
1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad · tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid, AS-id 2). Hilisindustriaalne 2. tehniline murrang: N: Suurbritannia, USA, Lääne-Euroopa (2. tehniline murrang 18.-19.saj.) · aurumasin, vedur, aurik · kivisöe laialdane tarbimine · vabrikutööstuse levik · masnate valmistamine ja kasutamine 3. tehniline murrang: N: kogu Euroopa, Venemaa, Balkani, Põhja-Ameerika, Jaapan (3. tehniline murrang 19.-20.saj.) teras bensiin raadio
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, äriteenused: info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, turu-uuringud jne, masinatööstus jm biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim ) - konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel ) Ülesanded. 1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ? Holland Aruuba, Antillid, Suurbritannia inglismaa, põhja-iirimaa, Saint Heleni s, Falklandi sd, Lõune-Georgia, Lõuna sandwichi s-d, Pitcairo, Kanada, Austraalia, 2. Millistel Euroopa riikidel on veel sõltuvaid territooriume? Nimeta need ! dunno 3. Hongkong tagastati 1997a.Hiinale. Millisele riigile kuulus varem ? Suurbritanniale 4. Kus asuvad ja kellele kuuluvad : Jõulusaar - Austraaliale Fääri saared - Taani Cooki saared - Peeter I saar - Norra Erinevad ajastud maailma majanduses. 1.Põllumajandusajastu e
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
Minimaalselt käsitlusoperatsioone Minimaalsed komplekteerijate/käsitlejate liikumisteekonnad Minimaalselt vaheladustamist Kaubavoogude takistusteta liikumine (pudelikaelte vältimine). Näit. Et komplekteeritud kaubad lähetusala ära ei ummista Kaupade purunemise, riknemise, vargusvõimaluste minimiseerimine. Tänapäeval kasutatakse kaubakäsitluse hõlbustamiseks ulatuslikult unitiseerimist ehk kaubaühikuteks koondamist ning moodulpakendite süsteeme. 10. Hankimine ja sisseost. Iga ettevõte sõltub teiste ettevõtete poolt tarnitavatest materiaalsetest ressurssidest ja teenustest. Ca 40-60% ettevõtte tulust makstakse materiaalsete ressursside ja teenuste tarnijatele Siia kuulub tarneallikate asukoha valik, maksetingimused, ostude ajastamine, hinna kokkuleppimine, tarnete kvaliteedi kontroll jne. 10. Müügijärgne teenindus (varuosade ja teenuste tugi). Lisaks tooraine- pooltoodete ja
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
Firmade konkurents analoogilisi tooteid ja teenuseid väljastavate ettevõtete ning asutuste konkurents (näiteks toidukauplused). Tarbijate soovide ja vajaduste konkurents siin konkureerivad üksteisega tarbija soovid (näiteks tarbija seisab valiku ees, kuidas raha kulutada: kas osta auto, videokaamera või puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne). Liigikonkurentsi korral konkureerivad omavahel ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse, tüübi vms alusel (näiteks kohvimasinad, pesumasinad jms). Margikonkurentsis võistlevad ühe ja sama toote margid (näiteks NIKE dressid ja ADIDAS dressid). Huvigrupid (pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid, lokaalsed huvigrupid). Need on jõud, kellele firma edukus on tegelikult ja potentsiaalselt tähtis ja kes mõjutavad seda
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eeldatakse, et firma arendab strateegiat, mis toob üle keskmise kasumit. Kui keskmine kasumi tase selles tootmisharus on madal, on finantsedu saavutada palju raskem kui seal, kus keskmine kasum on kõrge. Tulukuse hindamiseks peame analüüsima tegevusharu struktuuri. Lähtealuseks võtame, et tegevusharu või turu aktiivsust mõõdetakse keskmise firma pikaajalise investeeringu tuluga. Turu-uuringute läbiviimiseks võib kasutada teiseseid(sekundaar-) ja esmaseid (primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud)
kasvuaeg ning kivised mullad. Seepärast on põllumajanduse põhiharuks kujunenud piimakarjandus. Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad. Kaubavahetust peetakse peamiselt Venemaa, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaaga. Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. 2012. aastal andsid Soome SKP-st suurema osa kinnisvara- ja äriteenused 21,8%, tööstus 21,2%; kaubandus 9,9%; tervishoiu- ja sotsiaalteenused 9,8%; transpordi- ja sideteenused 7,9%; ; ehitus 7,0%; põllu- ja metsamajandus ning kalandus kokku 2,7%
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
grupp (teistest suurem partei). Stabiilsetes kab. süsteemides on mingi selge domineeriv jõud SA-s (kas partei, koalitsioon vms.) Peaministril ja kabinetil on piisavalt võimu ning opositsioon neid tavaliselt takistada ei suuda. Peaminister on väga püsiv ning vahetub alles järgmiste valimistega. Peamiseks plussiks on see, et võimul olijad jõuavad täide viia poliitilisi programme, mille eest neid valiti. Sellised riigid on näiteks Taani, Jaapan, Suurbritannia. 17 18 Ebastabiilne kab. süsteem tekib tavaliselt siis kui seadusandlikus võimus ei ole domineerivat enamust. Kui kabinetile avaldatakse umbusaldust või kui kabinet ei suuda vastu võtta riigieelarvet siis ta astub tagasi. 3. Hübriidsüsteemid Hübriidsüsteemides on segatud ka TS ja legislatuuri (SA) võim. Seega nendes on nii SA,
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
