Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadustöö alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tundmaõppimine, õigusteadus, õigusdogmaatika, fenomen, igakülgne, kriitilise, argumenteeritud, õigussotsioloogia, põhiküsimused, komponent, mitmetasandiline, uudsus, objektiivsus, tõestatavus, kriitilisus, näpunäited2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õiguskorra, demonstreerides nii õiguse kohustuslikku normatiivset loomust kui ka loomuõiguslikku, ilma milleta ei ole samuti võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate)
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta
Need on küsimused sellest, kas ja millistel eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida ja kuidas õigus ise regeerib sotisaalsetele muutustele. Kuna õiguse sotisoloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis kindlas inimõhiskonnas, siis kasutab ta selleks eelkõige empiirilisi meetodeid. Õiguse sotisoloogia on otesene väljund- uurimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele. Sotsioloogiline õigusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mõlemale - materiaal- ja protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat,
Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Õigusteaduse uurimise üldobjektiks on õigusnormid (positiivne õigus) ja sellega seonduv riigi ja õiguse valdkonnas. Koondava teadusena hõlmab õigusteadus valdkonnaharudena õigussotsioloogia (uurib normipärast käitumist), õigusdogmaatika (uurib positiivset õigust), võrdleva õigusteaduse (erinevate õigussüst. ja õiguskordade erinevused, uuriv ja võrdlev) ning õiguse ajaloo. ÕT 4 põhilist haru: Õigussotsioloogia Õigusdogmaatika Õiguse ajalugu Võrdlev õigus Meetodid: (konkreetsed!) TEEMA V ÕIGUSKORRA STUKTUUR JA SÜSTEEM. (VT LEHELT, MIDA JUURDE LUGEDA, käsikirjas) Antud riigi õigussüsteem
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu m�
ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate ühendusteks. Saksa klassikaline idealism Kant, Fichte, Schleiermeier, Humboldt. Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3 punkti mida saab õigusteaduses vaadelda 1. mis on õiguspärane (õigusdogmaatika) 2. kas see on mõistusepärane, et see on nõnda (õigusfilosoofia) 3. Kuidas on see saanud õiguspäraseks (õigusajalugu). Nüüdseks lisandunud ka õigusteooria ja õigussotsioloogia. Õigusdogmaatika tegeleb positiivse õigusegs, teadus positiivsest ehk kehtestatud õigusest, ei kritiseeri Õigusfilosoofia on kehtiva süsteemi suhtes välisvaatleja, kritiseerib kehtestatud õigust Õigusdogmaatikat saab määratleda teadusena positiivsest ehk kehtestatud õigusest. Positiivne õigus on asetatud või määratud ehk kehtestatud õigus (kehtestatud seadused) ning ka otsustamises määratud ehk õiguspraktikast väljakasvanud õigus
I-1.1 Süsteemse-str. se käsitluse olemus igat teadust peab saama määratleda tema uurimiseseme ja –meetodite kaudu. Korra ja julgeoleku loomiseks toimib tänapäeval väga keerukas õ-normide kompleks mille str. i tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Õe tundmaõppimine, seletamine, tunnetamine. 1 Õteaduse üleanne on Õe kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni (ja ka enesekriitilise) ja seisukohtade argumenteerimise abil. Õe kohta võib esitada erineva kvaliteediga küsimused. Horisontaalsed küsimise võimalused: jurisprudents; Õe sotsioloogia; Õe ajalugu ja Õe filosoofia. Kõik need küsimise viisid on seotud Õliku praktikaga ehk Õliku tegelikkusega. Kui küsida ühe ja sama asja kohta erineva kvaliteediga küsimusi, siis saame ka eri vastuse. Õlik
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerim
Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess teadlikumaks, mille käigus lihtsustub seaduste elluviimine, ebatäpsuste kõrvaldamine ja seaduste muutuvatele oludele kohandamine. Veel arenenumates staadiumides diferentseerub ühiskond elukutsete kaupa. Tekib juristkond ja koos sellega õigusteadus, mis siis areneb edasi kui õigustloov jõud. Õiguse teadvustamata olemus ja muutumine! Realistlik koolkond Rudolf von Ihering (1818-1892). o ,,õigus on inimliku eesmärgi ja arvestuse alusel tehtud töö" ja ,,inimühiskonna vastavate elamistingimuste praktiline realiseerimine" o Õiguse ajaloo ülesandeks on seega ajalooliste faktide seletamine: ,,mis on selle põhjuseks, et õigus oma vastaval astmel omab vastavat vormi: 1)sisemised
mõistete samastamine ja erinevate mõistete üksteisest eristamine ning mõistehierarhiate esialgne kujundamine. c) Mõistete kohta ühetähenduslike märkite kasutamine . Kirjeldusfunktsiooni täitmisel loob teadus ülevaate sellest, milelga ta tegeleb. 2) Seletamine seisneb põhjuslike seoste ahelate avamises. Seletamine on põhjuslike seoste tundmaõppimine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismi äraseletamine. Seletamine eeldab vastamis küsimustle: Miks mingi nähtus on selline? Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega? Miks tekkis ta just nüüd, mitte varem ega hiljem? Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z?
Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest
vajaduse, milline on suhe õigusnormide ja õigusväliste normide vahel. Õigusharud tegelevad sotsioloogiliste uuringutega püütakse õigusharu erinevaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades uurida. Paralleelid õiguse sotsioloogia ja õigusteaduse erinevate distsipliinide vahel: · Õigusdogmaatika ja õiguse sotsioloogia uurivad sama objekti milleks on õigus, kuid seda uurimisobjekti uurib õigusdogmaatika seestpoolt ja õiguse sotsioloogia väljastpoolt. 1. õigusdogmaatika tegeleb õiguse printsiipide väljaselgitamise ja normi uurimisega ka struktuuri ja keelekasutuse poole pealt, õiguse tõlgendamisest aru saamine. Reeglina ei huvita õigusdogmaatikat küsimus sellest, miks konkreetne õigusnorm on vastu võetud. 2. õiguse sotsioloogiat huvitab, miks mingi norm on kunagi vastu võetud
· Rakendamiseks peavad olema rakendamis alused ja erisubjektid. · Alus: 1. riigi õigustrakendav tegevus 2. õigusrikkumine Sünnib õiguse rakendamise akt, mis aitab realiseerida subjektiivseid õiguseid ja juriidilisi kohustusi. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents · Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus. · Õiguse rakendamist väljendatakse sageli sõnaga subsumeerimine. · SUBSUMEERIMINE T R T iga juhuse osas kehtib R S=T S on sarnane T S R S osas kehtib R · Õiguse rakendaja paigutab mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koostise alla ja võrdleb tegelikkuses juhtunut õigusnormis kirjapanduga
· Aafrika konstitutsioon kultuuride segu Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks.
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, ka
Uudsus ja aktuaalsus Teadustöö tähtsaimaks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud. Objektiivsus Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega. Tõestatavus Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena. Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas.
Peirce iseloomustas abduktsiooni loomingulise protsessina, kuid rõhutas, et selle tulemused on ratsionaalselt hinnatavad. Samas ennetas ta hilisemat pessimismi kinnitusteooria küsimustes ega uskunud, et abduktsiooni tulemusi saaks vaagida tõenäosuslikult. Põhilised erinevused kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimuse vahel. KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? (põhjuslikkus) Mil määral? Mis ulatuses? Mis? Missugune? Kuidas? Miks? Lähteseisukohad Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal meetodid, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud ja raskesti Muutujaid on võimalik identifitseerida ja nende mõistetavad. suhteid mõõta. ,,Emic" teadlastel on uuritavast asjast eri
Õiguse idee Õigus on tähistatud normi kujul, kuid alati on küsitud normi sisu, eesmärgi kohta. Ja õiguse idee koosneb kolmest elemendist: mõtestame läbi õigluse, õigusliku garanteerituse ja eesmärgipärasuse. Kõik need on väga tähtsad ja neist moodustubki õiguse idee. Neist siiski esikohal seisab õiglus, mis on olnud inimeste kooselu põhiväärtuseks ajast aega. Õigus on õigluse idee kõige kõige olulisem komponent. Aristoteles leiab, et õigus võib olla õiglane kas ius commutativa - võrdustava õigluse või ius distributiva (jaotatav õigus). Õigust luues peab alati küsima õiglase järelduse järele ja mõlemad on tegelikult õiglased lahedused, kuid küsimus on selles millal me õiguse abil võrdustame ja millal jagame, kui see küsimine ise veel sisu ei lahenda - sisu peab sündima. Nt riigikogus emapalga arutelu, valiti lõpuks jaotav õigus. Teine õiguse idee komponent on õiguskindlus
Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Õiguse analoogia puhul lähtutakse paljudest pbjektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui kõikidest nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks, on kohtunik õigustatud ja kohustatud ,,looma õigust". IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? Õiguse rakendamie ühe osa, monkreetsete eluliste asjaolude võrdlemine abstraktse faktilise kossseisuga e subsumeerimise formaliseerimine süllogismi reeglite abil on küll võimalik, kuid formaalse loogika reeglite kasutamine ei lahenda õiguse rakendamisega seotud sisulisi küsimusi. B. Rüther on kirjutanud, et õiguse elu ei seisne mitte looogikas, vaid kogemuses.
Kui on vaja, siis uurida kellele seda normi on vaja ja mida teha, et see norm oleks mõjus ja oleks meile kasulik. ÕIGUSSOTSIOLOOGIA Lähtuda tuleb seisukohast, et teaduslik tegelemine õigusega teenib 3 eesmärki: 1. Uurida õiglast õigust, keskendada tähelepanu õiguse väärtustele ja uurida õiguskujutlusi e ideaalset õigust => sellega tegeleb õigusfilosoofia 2. Tegelema normatiivse õigusega, lähtume mõistest PEAB, uurima õiguse meetodeid ja tehnikat => tegeleb õigusdogmaatika (millised peavad olema normid) 3. Uurida õiguse OLEMIST, uurida sotsiaalset tegelikkust ja küsida "miks on õigused ühiskonnas sellised nagu nad on, millised sotsiaalsed mõjurid on tinginud selliste normide vastuvõtmise, kas need õigusnormid, mis praegu on suudavad reguleerida just neid ühiskondlikke suhteid, mille jaoks nad on vastu võetud, või reguleeriks mõned teised hoopis
eelnevalt kirjutatud ehk lugeda, lugeda, lugeda... • Kontrolli õigekirja • Järgi teaduslikku stiili • Sissejuhatus ja kokkuvõte kui olulised osad LOENGUKURSUSE KOKKUVÕTTEKS • Teadustöö meetodeid ei saa otseselt õpetada, seda saab õppida (lugedes, ise kirjutades) • Uurimisküsimuse täpsus, meetodi valik ja uurimuse strateegia/disain on olulised aspektid, mis määravad aine- ja lõputöö tulemuse • Konkreetsete meetodite valiku järel on vajalik selle lähem tundmaõppimine (lugedes, kursused) – III kursusel eriseminar
just viimase ülesandeks on lähtudes teatavatest reaalsuse (objektiivse) nähtustest ning protsessidest neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist organisatsiooni). Üldistavad kui ka rakenduslikud on nad seetõttu, et kujunevad ja arenevad valdavalt sotsiaalse praktika, st riigi organiseerimistegevuse ning õigusliku reguleerimise mõjul, üldistades saadud kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid.
· Ühiskond ei ole midagi enamat kui inimeste kogum. (Karl Marx) · Tegelikult on ühiskond kõikvõimalike normide süsteem. Ühiskond on mõtleva inimese tegevuse resultaat. (Max Weber) Vahel annab inimese käitumine alust arvamaks, et inimene ei ole suurt enamat kui ühiskonnastatud loom. Õigusesotsioloogia on teadus, mis asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail ning siiani kestavad teravad vaidlused kumma distsipliini alla see tegelikult kuulub. Praeguses käsitluses on õigussotsioloogia õigusteaduse üks osa. Selge on see, et õigust ehk ühiskonda ei saa uurida kunagi ühest konkreetsest vaatevinklist. Teaduslik tegelemine õigusega teenib laias laastaus kolme eesmärki: 1. Otsida õiglast õigust/tegeleda õiglase õigusega. Sajandeid alates 12-13 on Euroopas pidevalt tegeletud õiglase õiguse otsingutega. Senini ei ole seda suudetud välja töötada ehk seda ei ole seni siiani olemas. Keegi ei teagi milline see olema peaks
Õigusteadus ja õigusteaduses kasutatavad meetodid annavad võimaluse tõsta inimese teadmisi ning selle kaudu inimese õiguslikku kultuuri. Õiguslik kultuur on määratud selle osaga, mis kuulub õigusteadusele ühiskonna vaadete süsteemis. Riigi ja õiguse teaduse toime õiguskultuurile võib olla kas otsene või kaudne, sõltuvalt sellest mis kanaleid õigusteaduskond kasutab. Millised on konkreetsed vormid, mille kaudu õigusteadus mõjutavad õiguslikku kultuuri? Riigi ja õigusteaduse areng kujutab ise poliitiliste ja juriidiliste vaadete arengu elemente. Sealjuures väga olulisi elemente. Õiguse teoreetilised käsitlused annavad kõige üldisemaid ideid õigusest ühiskonnast, riigist ja need on väga olulised ühiskonna vaimses arengus ja kultuuris. Üldteoreetiliste teaduste areng soodustab väga oluliselt õigusharu teadus arengut ja selle kaudu ka õigusloomet.
mõistetavalt. Sellises olukorras ongi kompensatsiooniks kommentaarid. Kommentaarid ei pretendeeri viimase instantsi tõele. Tuleb nõustuda arvamusega, et eelkõige konstitutsiooniõiguse tõlgendamisel on diskursuse iseloom, kus metoodiline täpsus ei taga vaieldamatuid tulemusi. Küll on iga põhiseaduse teaduslik kommentaar abiks õigusmõtlemise korrastamisel. Õigusteaduse ülesanne ongi õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Eessõnas märgitud ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment" autorid märkisid ka selle kommentaari eessõnas, et nende töö eesmärgiks ei ole riigikorra kriitika, selle eesmärgiks on vaid selgitada maksva põhiseaduse eeskirju, kusjuures seletused on püütud rajada peamiselt nii senisele praktikale kui ka enam-vähem üldtunnustatud vaadetele.
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otsese
Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.), kohtu- ja halduspretsedent (saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu jägrmiste samasisuliste asjade lahendamisel.), leping ja normatiivne akt (leping pole
sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Juhime tähelepanu: moraalinormid ei ole autonoomne kohustus, sest nende allikas on indiviidi suhtes väline. Moraalinormid omandatakse õppimise teel, milline tegevus protsessina algab kasvatusega lapseeast ja kestab terve elu. Moraalinormide omaksvõtu ja 13 kinnistamise tagab selgitamine ja argumenteeritud veenmine. Ühiskondlik praktika on näidanud, et moraalinormid on kõigist sotsiaalsetest normidest tegelikult kõige vähesõltuvad jõu ning võimu alusest. Meelekindel isik ei taandu oma moraalinormide alusest, ehkki ta ülevõimu tingimustes neid lihtsalt ei avalda või ei ole tal võimalust neid parajasti realiseerida (vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik
Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4. Õigusliku otsuse tegemine (argumenteeritud subsumptsioon); 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. 1. Faktiküsimuse lahendamine Faktiküsimuse lahendamine tähendab sündmuse või teo tehiolude (asjaolude) igakülgset väljaselgitamist e tuvastamist. Faktiküsimuse lahendamise staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) tõendamiskogumi, st sündmuses või teos ilmnenud faktiliste e eluliste asjaolude e tehiolude igakülgne tuvastamine ja nõuetekohane fikseerimine; 2) seejärel fikseeritud faktide (eluliste asjaolude, tehiolude) selektsioon, mille käigus piiritletakse antud teo seisukohalt oluliste faktide kogum, millele omistatakse juriidiliste faktide tähendus, ja omakorda nende fikseerimine; 3) juriidiliste faktide ja nendevaheliste seoste uurimine; 4) eelneva pinnalt faktilise e selle konkreetse teo koosseisulise kirjelduse koostamine. 2
mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on
2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud. Traagiline erand Saksamaal Hitler ja juudid. Kui seadus eirab Ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ,,õige". Eesti õiguskorra kujunemine seotud kahe doktriiniga: loomuõigusega ja õiguspositivismiga. Õiguspositivismi poolt postuleeritud olemiskorra ja pidamiskorra vastuolu sisaldub normativismis.
ning mis on klassikaliselt tunnistatud õigusteadlaste tegevusalaks. Siia hulka kuuluvad: · õigusfilosoofia · õigusajalugu · võrdlevad õigusuuringud 2. rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk Õigusajalugu õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus.
annaabi.ee 
