Teaduslik tunnetus on katseliselt mõõdetav. Ootame tõsikindlaid vastuseid. 2. Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused? Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse Eelised: aitab meil saada kinnitust ning tõsikindlaid vastuseid. puudused: ei saa mõõta subjektiivseid asju nt. ilu. Pole suuteline ületama selle piire, mis pole materiaalne. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism on teaduse perversioon(loomuvastasus) Fideism-maailma tunnetus, mis välistab igasuguse tunnetuse ja jätab ainult usu 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda komplektsem käsitlus
teaduslik tunnetus annab kindlaid vastuseid aga on ka väga piiratud induktiivne meetod- erinevates kontekstis erinevad tunnetusteed, ühte ja kõige tähtsamat tunnetusteed ei ole olemas, perverssus- loomuvastasus, nt inimene käib tänaval käpuli fideism- maailmatunnetus mis välistab igasuguse muu, ainult ilmutatud tõde, pühakiri saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused
Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitletakse ja seletatakse lahti printsiipe, mis on seotud süsteemse käsitlusviisi üldiste alustega. II peatükis lahendatavad printsiibid on põimitud rohkem inimlike probleemidega. III.peatükis kasutatakse eelnevalt mainitud printsiipe ning kirjeldatakse, kuidas on võimalik neid elus rakendada Raamatu tutvustuse käigus on printsiipe seotud erinevate eluliste olukordadega. Põhiprintsiibid Süsteemi mõistmiseks on vaja selgitada mõisteid, mida mõtestatakse lahti väidete, põhiprintiisipide abil. I.peatükist toodi välja põhiprintsiipe tänu millele saab süsteemset käsitlust lahti seletada
2014 1 I. Maailmas on tohutu hulk erinevaid süsteeme, mille käsitlusviisid võivad üksteisest erineda ning tihtipeale osutuvad nad keerukamateks ja mitte nii iseenesestmõistetavateks kui me arvata oskame. Peeter Loorentsi 1998. aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna
Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest
samuti vastama kõigile argumendi tarvilikele tingimustele. Kuid vastuargumendis lisandub tavalisele veenmise otstarbele kritiseerimise otstarve. Otstarve on kinnitava, positiivse veenmise suhtes „miinusmärgiga“ – negatiivne veenmine, sest on suunatud väite või diskursuse eitamisele (eitus – negatsioon). Kui vastuargumendi kriitika objektiks on mingi eelnev argument (mis kriitika tõttu muutub „pooltargumendiks“), siis saab kriitika olla sihitud kritiseeritava argumendi mõne üksiku eelduse, kogu aluse, teesi või järeldamisreegli(te) vastu. Nende üksikute „sihtmärkide“ kaudu kritiseeritakse mõistagi kogu argumenti. Näide: Kalle käib Mallega. Vastuargument: Aga Kalle käib juba Veeliksiga ja naised talle pole kunagi meeldinud. 10. Millised on argumendi korrektsuse ning tugevuse ja nõrkuse kriteeriumid (nn ARG-IT tingimused)? A Aksepteeritavad eeldused ehk sõltumatus, usaldusväärne teabeallikas R Relevantsed eeldused
On ka teine, mittemonoloogiline tase. Selle tase on diskursuse erapooletus. Erapooletuse reegliteks on: igaüks, kes soovib, peaks saama osaleda, igaüks tohib küsimuse püstitada ja ükski osavõtja ei saa olla takistatud väljast või seest poolt diskursuse sunniga. Need reeglid tõstavad üles võrdusese ideed. Lisaks kehtib veel üks tingimus universaalseks heakskiiduks – norm leiab diskursuses universaalse heakskiidu ainult siis, kui tagajärjed, mis on mõeldud järgimiseks üksiku huvide jaoks, leiavad aktsepteerimist kõigi poolt. See ongi diskursuse teooria keskne tees. Teades diskursuse reegleid jõuame järeldusele, et õiged ja kehtivad on normid, mille üle kõikide poolt kui õigete üle otsustatakse. See kehtib aga ainult ideaalsetes tingimustes; reaalselt olla ei saa. Diskursuseteooriaga on seotud rida probleeme. Probleem diskursuse teooria kui praktilise õigsuse/Õpärasuse teooria – seda võiks käsitleda kui diskursuseteooria staatuse probl
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy.
meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid (füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud), kõik teised loodusteadused kasutavad neid; • füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt mete skaalat. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Kokkuvõte teemast • Maailm-Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese minatunnetuse piire. • Loodus- Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. • Loodusnähtused- Looduses toimuvaid muutusi nimetatakse loodusnähtusteks. • Loodusteadused- Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad loodusnähtusi. • Füüsika- Füüsika on loodusteadus, mis eelistatult täppisteaduslike meetoditega uurib loodust ja tekitab looduse kõige üldisemad mudelid.
Popper pidas seda oletuslikuks ja hüpoteetiliseks need pärinevad inimese kujutlusvõimest. 2. Miks Popperi arvates empirismi argumendid ei pea paika? Sest ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Me ei tea iial ette, et milliseks kujuneb järgmine vaatlustulemus. 3. Mis siis on teadmiste allikaks, kui vaatlus ja eksperiment seda ei ole? Popperi järgi tuleb esitada hüpotees, oletus, mida hakkavad üritama teadlased kriitika ja kontrollimise teel ümber lükkama. Kui oletus on sellele vastu pidanud, võib selle esialgu omaks võtta, kuid siiski jääb ta ainult oletuseks üldistuse kindel teadmine pole võimalik. 4. Ajalugu ja allikad: kas Popper lubab selles valdkonnas teha erandi? 5. Mida tähendab väide, et tõde on üle inimliku võimu?
Kvantmehaanika muutis klassikalise determinismi seisukohti. Elektronide difraktsiooni eksperimendis on konkreetse elektroni liikumist raske prognoosida. Saame rääkida vaid tõenäosusest, et ta satud teatud punkti. Selline lähenemine täiesti erinev klassikalise füüsika vaatenurgast (trajektoor peaks olema paigas, kui elektroni kiirus, alguskoht ja temale mõjuv jõud on paigas). Kvantmehaanika abil ei saa ennustada, milline on konkreetse üksiku katse tulemus. Ennustatakse millised erinevad tulemused on võimalikud ning kui tõenäoline igaüks on. Kvant mehaanika võimaldab ennustada, kui suure sagedusega võib üks või teine tulemus korduda. Samas ei saa öelda, miline konkreetne tulemus realiseerubantud juhul. Mikromaailmas: Kv.mehaanika ei välista põhjuslikkust. Üksikute nähtuste juhuslikkus ei ole tingitud teadmata põhjustest (nt juhuslik sündmus), vaid peitub mikromaailma olemuses.
Aga ei saa igal tingimusel rakendada ja tuleb leida rakendumistingimused. Mis on traditsiooniline metafüüsika? Maailma seletamine aprioorsete mõistete kaudu. Hume’i püstitas ainult põhjuslikkuse küsimuse. Metafüüsika kasutab ka muud peale aprioorsete mõistete ja neid on rohkem kui „põhjuslikkus“. Ei piisa ainult põhjuslikkusest, tuleb kõiki analüüsida ehk analüüsida aprioorse tunnetuslikkuse võimalusi. Kuidas saab midagi väita maailma kohta, kui ei toetu kogemusele? Deduktsioon – loogiline tuletus, aga Kant kasutab seda tähenduses „õigustatus“ ehk küsimuseasetus. Hume’st ajendatult hakkas ta mõtlema deduktsiooni ja aprioorsuse peale – loe sellest! Siin on kolm positsiooni: 1. dogmatismi(praktika, kus rakendati teatud traditsioonilisi mõisteid püstitatud probleemide lahendamisel, ei püstitata õigustatuse küsimust, kas on õigustatud trad mõistete kasutamine?) ja 2. skeptitsismi vastuolu. Hume püstitas õigustatause
hoopis Päike. Heliotsentriline maailmasüsteem leidis lõpliku kinnituse tänu G. Galileile, kes 1609. aastal avastas Jupiteri kuud. Galilei avastus oli tõenduseks, et mitte kõik taevakehad ei tiirle ümber Maa nagu geotsentriline maailmasüsteem seda eeldas. Heliotsentrilise maailmasüsteemi põhiline väärtus oligi see, et välistades Ptolemaiose- Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksiktegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? 1. Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne, ega üldsõnaline, a la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras. 2
Funktsionaalne seisund määratletakse selle kaudu, millised põhjuslikud seosed on sel seisundil teiste vaimuseisundite, sisendi ja käitumusliku väljundiga. Siin on erinevus biheiviorismist, mis määratles vaimuseisundeid üksnes sisendi ja käitumusliku väljundi kaudu (stiimul-vastus). Funktsionalismi kriitika: liberalism - Funktsionalismi järgi on vaimuseisundid mistahes süsteemil, mis realiseerib sobivat funktsionaalset rolli. See aga on liiga liberaalne käsitlus, kuna sellest järeldub, et vaimuseisundid on ka süsteemidel, millele me muidu vaimuseisundeid ei omistaks. kvaalid – vaimuseisunditel on kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Kvaale ei saa objektiivselt kirjeldada 3.isiku vaatepunktist, sest ei ole võimalik ära tuua nende seoseid teiste seisunditega. On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla
· Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma · Maailm on sotsiaalne konstruktsioon ja subjektiivne · Uurija on osa uuritavast objektist · Teadus juhindub inimese huvidest · Uurija keskendub nähtuste tähendusele · Uurija püüab mõista, mis sünnib · Uurija vaatleb iga situatsiooni tervikuna · Teeb üldistusi induktsiooni abil lähtudes andmetest · Kasutab kvalitatiivseid meetodeid · Ühe objekti eri ajahetkede uurimine Induktsioon ja deduktsioon · Induktsioon tehakse üldistavaid järeldusi oma empiirilistest vaatlustest (süntees). · Eeldus: psühhiaatrid on leidnud, et patsientide psühholoogilised probleemid sõltuvad nende lapsepõlvest · Järeldus: kõik psühholoogilised probleemid põhinevad lapsepõlve kogemustel Induktsioon ja deduktsioon · Deduktsioon järeldusi tehakse loogiliste arutlustega (analüüs). · Eeldus: kõik metallid paisuvad soojendamisel. · Eeldus: raudteerööpad on metallist.
Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikust suurema hulga inimeste jaoks.. Ehk siis TU luuakse üksiku teo kohta reeglid.RU luuakse üldised reeglid tegevuste kohta. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism on üksainuke printsiip, absoluutne süsteem, millel on potentsiaalselt lahendus igas olukorras. Tee seda, mis aitab kaasa kõige suuremale kasule
seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupidamisest loogikateaduse arenguloo vastu, on seda jätkatud tänaseni. Kaasaegses loogika õppekirjanduses leidub vaid üksikuid erandeid, mil see on teisiti (vt.: Indrek Meos. Loogika. Argumentatsioon. Mõtlemiskultuur. Tln., 1996, osa: Loogilise mõtlemise põhireeglid, lk.8-11; W. Freymann. Loogika. Tartu, 1936, osa: Loogilise mõtlemise põhilaused, lk. 44-46.).
· Robert Adams : moraalse kohustuse mõiste tuleb religioosse taustaga uuesti siduda. · Richard Taylor : moraalse kohustuse mõiste tuleb täiesti kõrvale heita. Kriitika printsiipide ja reeglite kohta · Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on kõik liiga erinevad. · Iga olukorra kohta ei saa anda eraldi printsiipi. · Kui inimesel on hea iseloom, siis on printsiibid tema jaoks liigsed, ta justkui näeb ära, mis on antud olukorras õige. Kriitika moraalse motiivi puudumisest · Michael Stocker : Moodsad eetikateooriad (kohustusel põhinevad) viivad skisofreenilisse olukorda, kus inimene ei väärtusta seda, mis teda tegelikult motiveerib. · Vooruseetika järgi on loomulikeks moraalseteks motiivideks emotsioonid, tunded jne. · Kui käituksime ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele
Kui ta aga sellise seletuse annaks, satuks ta tagasi neile tõeteooria radadele, mida õhtumaises filosoofias juba üle kahe ja poole tuhande aasta on sõtkutud. 48. Olemine sisevaade metafüüsikasse Milline on maailma? Kas maailma loomus on meile kuidagiviisi avatud? Käsitluse aluseks on Blackburn (1999) 49. Metafüüsika mõisteid: Entiteedid kõik olemasolevad ,,asjad" Ontoloogia käsitlus olemasolevatest entiteetidest või nende loetelu Partikulaar asi, mis on täielikult samal ajal ainult ühes kohas. Nt üksik õun Universaal võib olla täielikult samal ajal mitmes kohas. Nt omadus olla punane, punasus. Entiteet on konkreetne, kui tema esinemine antud kohas antud ajal välistab mistahes teisel sama liiki entiteedil samas kohas samal ajal viibimise. Nt üksik õun on konkreetne asi kaks õuna ei saa olla korraga samal ajal samas kohas.
(fantoomvalud) Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool. o Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip): Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika reaktsioon. · W. Wund 1873 füsioloogilise psühholoogia printsiibid · W. James 1890 psühholoogia printsiibid · Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus
Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 38.Milles seisneb teo-utilitarismi ja reegli-utilitarismi erinevus? utilitarism - püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivi. (Smart) Reegli e. Normi utilitarism: ei kaalutle iga üksikut tegu eraldi, vaid muudab kehtivaks üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks (Brandt). Erinevus tekitab kasulikkuse printsiibi erinev tõlgendamine. Osade arvates on see puhas nauding, teiste arvates õnn. 39.Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil.
Laboratoorne eksperiment: 1) suur kontroll kõikide mõjurite üle 2) katsete kordamine täpselt samades tingimustest 3) mitmekesine ja tasemel katseaparatuuride kasutamine 4) head tingimused andmetöötluseks 5) Katseisiku tegevus on täpselt reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega 6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus 1) hüpoteesil põhinev ja plaani alusel koostatud sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste
gaaside kineetilisele teooriale – seadused, mis puudutavad gaaside temperatuuri, rõhku ning ruumala, saab tuletada, kui eeldada, et gaas koosneb molekulidest ning et gaasi temperatuur sültub nende molekulide liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. Loomuseaduslik käsitlus: Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev "moraalne kompass" näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär. Religiooni moraalinormid on põhjendatud jumaliku autoriteediga. Moraalinormide täitmiseks on
Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli
need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on:
Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida. Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe, milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel. Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna
SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1.4 Eetika ja vabadus.........
Tarkus erineb rumalusest sellega, et targad arvamused toovad kasu, aga rumalad arvamused toovad kahju. Protagoras kahtles ka jumalate olemasolus. GORGIAS (483-375 eKr) oli Empedoklese õpilane. Gorgias on tuntud nihilistlike väidete poolest: Mitte midagi pole olemas. Kui miski ongi olemas, siis ei ole see tunnetatav. Kui miski ongi tunnetatav, siis pole see väljendatav. SOKRATES (470-399 eKr) Sokratese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Jälgige Sokratese meetodit (iroonia, induktsioon, dialektika). Sokrates ei kirjutanud midagi, kuid tema põhiseisukohad on säilinud ta õpilase Platoni teoste kaudu. Mõningaid olulisi seisukohti: Tunne(ta) iseennast. Tõde on absoluutne. Teadmine ja voorus on samased keegi ei tee halba tahtlikult. Mõiste definitsioon peab olema püsiv. Põhjendas seadusele kuuletumise nõuet kodaniku eetilise tänukohustusena (riik on hoolitsenud tema eest sünnist saati) ja vabadusega (kellele on Ateena seadused
õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal-, protsessi-, finantsõigus. 7. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava,
§1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. § 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
