Kokkuvõte Raul Naritsa artiklist „Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest“. Selle artikli teema ,mida R. Narits arutas on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted .Artikli esimene osa räägib Eesti tahtest liituda Euroopa liiduga. Eesti Vabariigi jaoks ühinemine Euroopa Liiduga oli ülitähtis. Selleks, et ühineda Euroopa Liiduga juriidiliselt korrektselt oli vaja muuta põhiseadus .Riigikogu otsustas, et põhiseadus ei vaja suuri muutusi ja rahvahääletusega oli otsustatud lihtsalt täiendada põhiseadus. Põhiseaduse täiendamisseadus sisaldab 4 paragrahvi ja paragrahvide poolest see polnud suur muudatus. Esimesest pilgust tundub, et kõik on korrektne ja arusaadav ,kuid varsti tekkis mure. Mure seisnes selles, et põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu tekst algselt ei sisaldanud aluspõhimõtteid ning lisatud seletuskiri ei rääkinudki aluspõhimõtetest .Juhtus nii ,et
pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5. pool-akadeemiline (Juridica, 2005, nr 7, lk 459-465) 2005. a, muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule säilitab Eesti Krooni ja kas pangal jääb alles raha emmiteerimis küsimus. 6. pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi arvamus, õigusteadlaste arvamus- toodud välja Riigikogu otsus), õiguskirjandus 7
......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................
Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M. Sarapuu. The Ombudsman for Local Government. Tartu Ülikool, 1998. Õiguskantslerit käsitlevad õigusteaduslikud bakalaureusetööd: M. Altnurme. Õiguskantsler. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatüki analüüs. Tartu Ülikool, 1998; A. Habicht
Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järelevalvet teostab viimases astmes Riigikohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias..............................................................
..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3
tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget). Erakorralised valimised juhul kui eelnõu rahvahääletusel tagasi lükati v kui rahvahääletusel võeti vastu mõni RKs tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud – seadused kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus
sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA! Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik) Õigusvõime võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks. 2
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
09.13 · 1932 aastani oli olnud 23 valitsust kui üks võim kinnistub, võib olla ka samas probleem. Kuid ka kiire vahetumine on halb, sest ükski ei jõua oma võimu kinnitada. Rahulolematus rahva seas oli väga suur. Sellega kaasnes rahva tüdimus ja pettumus demokraatiast. Kõige olulisem oli see demokraatlik legitatsioon. Tasakaalus välja lakkas toimumast. · Põhiseadus oli nö süüdi, tuli hakata ette valmistama põhiseaduse muutmist. Räägiti korporatiivriigist, ideoloogiast, Euroopas oli tekkinud Saksamaa natsionaalsotsialistlik partei, mis oli väga mõjukas, Itaalias fasistlik partei, selle eeskujul tekkisid sellised liikumised ka mujal, ka Eestis. Eestis oli selle liikumine Vabadussõjas. Moodustati keskliit. Hakati võtma liikmeks ka neid, kes ei osalenud
Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula, I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused. Need peatükid on aluseks ülejäänud PS-le 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat? "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
käitumises sellise teo tunnused, mis on seadusega tunnistatud õigusvastaseks. Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite 7 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 8 Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 9 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 167. 10 Koolmeister, I; Orion, K. Op.cit. lk 382-389. 6 ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine. 11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine on tugevalt seotud eelneva karistatusega ning faktiga, et varasemad karistused ei ole olnud piisavad isiku mõjutamiseks uusi kuritegusid mitte toime
Seetõttu on võimalik tõstata mitmeid teoreetiliselt huvitavaid küsimusi nagu kuidas käituda, kui Eesti PS ei vasta EL õigusele või kas olukorras, kus siseriiklik õigus on EL õigusega vastuolus, tähendab see siseriikliku õiguse tühisust? PS-i tuleb EL-i kuuludes kohaldada lähtuvalt PSTS-st, st austades ja rakendades põhiseaduse aluspõhimõtteid ning selle kaudu ka EL õigust. 3. Millised on teie arvates Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiprintsiipide jaoks on otsustavaks, et süsteemi ülejäänud printsiipide ja normide põhjendamine ei õnnestu ilma nendeta. Kui lähtuda taolisest põhiprintsiibi mõistest, siis võib Eesti põhiseaduses eristada seitset põhiprintsiipi. Nendeks on: inimväärikus (PS § 10), vabadus (PS § 19 lg 1), võrdsus (PS § 12 lg 1 lause 1), õigusriik (PS § 10),
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
4. Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade (kindel alusprintsiip) 5. Inimväärikus (kindel alusprintsiip) 6. Sotsiaalriiklus 7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti:
” HMS § 6: „Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” II Diskretsioon ja määratlemata õigusmõisted15 1. Mõisted Loe lisaks: K. Merusk. Administratsioon diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Tallinn 1997, lk 25-31. HMS § 4 lg 1: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.” Eristatakse: - otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha); - valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida). RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: "Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4
õigusest tulenevad normid jne); avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju.
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. 3 Saadav vertikaalne liigitus ongi ,,rahvusliku õiguskorra püramiid" ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise hierarhilise süsteemi üldine nõue on, et iga aste peab olema kooskõlas temast kõrgemal asuvatega. Õiguskord tervikuna (kõik püramiidi astmed) peab arvestama loomuõiguse ehk ,,ülipositiivse õigusega". Põhiseadus Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa Konstitutsioonilised seadused Seadused Seadlused ja määrused KOV Joonis 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid. Allikas: Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
