8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Psühholoogia kujunemine eelteaduslikust teaduslikuks. Seos teiste teadustega. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi, iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. ÜHISKONNATEADUSED SOTSIOLOOGIA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA SOTSIAALPOLIITIKA, ühiskonna ehitus, gruppide tegevus ja mõju ÕIGUSTEADUS toimimine ja areng jne
. 3. Treeningu printsiibid Treeningu printsiipide all mõistetakse neid seaduspärasusi ja reegleid, mis tingivad ja määravad treeningu planeerimise, ülesehituse ja efektiivse sooritamise. Vaadeldavad printsiibid ei haara kogu seaduspärasuste ja reeglite mitmekülgsust, mis on iseloomulik kaasaegsele sportlikule treeningule. Sporditeooria kiire areng nüüdisajal loob võimalusi uute printsiipide tekkeks ja paljude empiirilisel kogemusel põhinevate printsiipide teaduslikuks põhjendamiseks. Algajate ja laste treeningus kasutatakse sageli lihtsustatud reegleid: treenige, jõuate treenida looge hea baas, lisage koormust vormi tõustes varieerige treeninguid oskus puhata treeningust rõõmu tundmine Laste ja noorte treeningu planeerimisel võib kasutada järgmisi soovitusi: püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus
paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi · Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid,rakud,organismid,populatsioon,liigid ja ökosüsteemid · Lähenemist mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad nimetatakse Teaduslikuks meetodiks · Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seadduste üldistust nimetatakse Teaduslikuks teooriaks · Teadusliku meetodiga võime seostada 5 etappi probleemi püstitamine(uurimisobjekt,muutuja)taustinformatsiooni kogumine(teadusliku informatsioon)hüpoteesi sõnastamine(probleemi oletatav vastus)Hüpoteesi kontrollimine(katse-ja
Elu tunnused 1. Keerukas organiseeritus 2. Rakuline ehitus 3. Aine ja energiavahetus 4. Stabiilne sisekeskkond e. Homoöostaas 5. Paljunemisvõime ja pärilikkus 6. Kasvamine ja areng 7. Reag. Ärritusele. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne, rakuline, orgaaniline, liigiline, ökosüsteemne. Ökosüsteem järv, jõgi, raba, põld, kõik metsatüübid. Ühe teadusharu soome tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikuks teooriaks. Teooria alusväited on koduseadused. Bioloogias nt. Evolutsioni, raku ja geeniteooria pärilikkus . Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid; 1) probleemi püstitamine(määratakse uurmisfakt, püstitakse muutuja s.o tegur, mille mõju uuritakse. 2) taustinfo kogumine(püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii uurimisobjektist kui ka teistest samalaadsetest uuringutest. 3) tuginedes läbitöötatud teaduslike infode saab sõnastada hüpoteesi. Teaduslik hüpotees on
Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles Newtoni teooria langemisel said teadlased aru, et nende faktide nõudmised olid utoopilised.
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain
20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt
religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime." Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada, et Einstein tegeles füüsikaga ning üldiselt teadusega vaid seepärast, et saada sellist tunnet ja kogemust, mida teadustöö talle pakkus. Teda ei huvitanud nähtused või katsed, vaid see, mis Jumalal tema jaoks plaanis oli. "Meie oleme sellises olukorras nagu väike laps, astudes suurde raamatukokku. Raamatud on kirjutatud erinevates keeltes. Laps teab, et keegi pidi need kirjutama. Ta ei saa aru kuidas
Anneriin Truu IK22D ARHIIVIMOODUSTAJA KIRJELDUS Arhiivimoodustaja tüüp Asutus Moodustaja nimetus TRÜ Aeroionisatsiooni ja Elektroaerosoolide Probleemlaboratoorium Tegevusaeg 1964 1993 Tegevuskoht Tartu Staatus Tartu Ülikool Struktuur TRÜ rektori käskkirjaga 19. septembrist 1974. a. määrati AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL)
2)Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 3)Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp. 6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 7)Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel rguatsioonil. 8)Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nim teaduslikuks probleemiks. MÕISTED 1)anatoomiauurib oranismi ehitust. 2)bioloogiateadus, elusolendite ehitusest, alitusest ja suhetest keskkonnaga. 3)biosfäärkõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 4)etolooogiateadusharu, mis uurib loomade käitumist. 5)füsioloogiateadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. 6)humoraalne regulatsioonreguleerib talitusi veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel.
ja nihvide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade, eluviisi kohta. Peale etnograafiliset kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti suur kollektsioon relvi, tööriistu, tarbeesemeid, ehteid jm. Suurt tähtsust omasid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ning tihedust, hoovusi jms., millega pandi alus uuele teadusharule okeanograafiale. Teaduslikuks saavutuseks tuleb lugeda reisil tehtud kaardistusi, mis võimaldas varasematel kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 uut väina, neeme, lahte või vulkaani. Vastupidiselt enamikele suurtele 18. sajandi ja varasematele merereisidele, tõi Krusenstern tervelt tagasi nii laevad kui ka meeskonna. Tema auks on maailmakaardil vähemalt 12 väina, lahte, saart või mäge nimetatud Krusensterni nimega.
enamjaolt seavad küsija nõutusse olukorda, kuna taolised küsimused ei sisalda vastuse suunas olevat teed. Inimene ei tea, kust vastuseid otsida, kuna pole olemas ühtegi raamatut, teadlast või entsüklopeediat, kellele või millele antud küsimuse puhul viidata. 3.Varakeskajal peeti astronoomiat filosoofiliseks distsipiiniks, kuna polnud selge kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. Küsimustele ei vastatud tuginedes vaatlustele, katsetele või arvutustele. Astronoomia sai teaduslikuks haruks alles siis, kui vastuseid oli võimalik tõestada, ning võimalik ühendada süsteemikindlaks koetiseks. 5. Perekonnamudel- Toon näite oma sõprussetskonnast, kus näiteks enamus minu sõpradest usub, et perekonnamudel ei pea olema konservatiivne, ehk ei ole ainult nii, et on mees ja naine ja nende järeltulijad, vaid saab ka olla näiteks mees ja mees kellel on adopteeritud lapsed. Samas leidub mul ka sõpru, kes on kardinaalselt vastu sellele, et samasoolised on koos, ning loovad pere
Kvantitatiivse teadusartikli ülevaade Valisin teaduslikuks artikliks The Power of Reach and Frequency In the Age of Digital Advertising. Antud artiklis tuuakse välja reklaamiga seotud küsimustiku tulemused. Küsitluse põhieesmärgina uuriti erinevate turundusvõimaluste ulatust ja sagedust internetipõhise ja mitteinternetipõhise reklaami puhul. Küsitlustulemustes võrreldi ka varasemate aastate vastuseid ning toodi välja erinevaid turundusefektiivsuse analüüsimise meetodeid (nt. reach-and-frequency distribution). Uurimus toimus, sest sooviti teada, kui palju on internetireklaami suur areng mõjutama hakanud turundust. Kasutati selektiivset valimi koostamist. Küsitluses osales 104 USA Reklaamivaldkonnas kõrgpositsioonil tegutsevat juhatajat, kes on töötanud reklaamiagentuurides, mille aastane käive on üks million USA dollarit või üle selle. E-mailid valimi koostamiseks leiti Red Books andmebaasist, kasutades otsingusõnu “media director,” “me...
Gauss uuesti. 14 poolt- ja 5 vastuhäälega valiti Gauss ja saadeti talle kutse. Gauss otsustas siiski kutsest keelduda ja tõi välja kaks peamist põhjust: lesel on õigus pensionile alles viie teenistusaasta järel; Göttingeni jäädes saaks ta pensioni kohe ja kursi järgi suuremas summas kui Tartu maksimum. Teiseks, Gaussile ei sobinud, et puhta ja rakendusmatemaatika professuurid on astronoomia omaga ühendatud. Gauss soovis rohkem vabadust teaduslikuks tööks, kuid Tartus oleks ta pidanud suurema osa ajast kulutama matemaatika põhitõdede õpetamisele. Samuti mainis ta ka oma kirjas, et reisikuludeks pakuti 1000 rubla, kuid see ei kataks kulusid, ning pakutud 2500-rublase palgaga halveneks tema olukord vene raha madala väärtuse tõttu, kuid ei pidanud seda niivõrd oluliseks. Gauss soovitas enda asemele doktor Heinrich Christian Schumacheri (1780–1850). Valituks osutus siiski põdur professor
prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte); 6 3. väärtused (nt avastus, mis peab olema sotsiaalselt kasulik, selge, kergelt mõistetav); 4. näited konkreetsed probleemid-lahendused, millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid.
Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Vabam õhkkond teaduslikuks tööks Pidas oma elu õnnelikumaks perioodiks Siin valmisid Galilei mitmed tähtsamad leiutised ning siin hakkas ta koguma materjali raamatute jaoks mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Padova perioodil astus Galilei suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga Kooselust sündisid kaks tütart Virginia (sündis 1600) ja Livia (sündis 1601) ning poeg Vincenzio (sündis 1606) Poeg õnnestus Toscana suurhertsogi abiga
Profilograaf on isekirjutav mõõteriist, mille mõõteotsak pannakse mööda mõõdetavat pinda liikuma ja isekirjutav sedae joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise. Suurendus võib olla isegi kuni 1000 korda või üle selle. Saadud kujutist nimetatakse profilogrammiks ja selle analüüsimisega tuuakse välja ning arvutatakse pinnanareduse vajalikud näitajad. See mõõteriist on küll keerukas, kohmakas ja ei sobi üldiselt pinnakareduse mõõtmiseks töökohal, küll aga teaduslikuks uurimustööks ja laboratooriumisse. Teine täpsem mõõteriis on profilomeeter. Ka sellel pannakse mõõteotsak (nõel) mööda pinda liikuma spetsiaalse elektrimootori abil. Mõõteriista sees on arvuti, mis määrab ise pinnakareduse järgi liikumaistee pikkuse ja see on alla 1mm. Kui mõõteotsak on paari sekundi jooksul läbinud lähtepikkuse, siis arvutab ta välja pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra ja näitab seda skaalal mikromeetrites
UURIMISTÖÖ ALUSED MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus, mis on raportiks vormistatud UURIMISTÖÖ JAGUNEMINE Uurimistöö jaguneb kaheks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks KVANTITATIIVNE UURIMISTÖÖ Kvantitatiivne uurimistöö peab koosnema vähemalt 3 peatükist Kvantitatiivses uurimistöös on palju arvandmeid KVALITATIIVNE UURIMISTÖÖ Hüpotees võib olla, aga ei pea olema Selle asemel sõnastatakse uurimisküsimused Uurib isikut, asulat, asustust vms Peatükid jaotatakse vastavalt teemale UURIMISTÖÖ Uurmisitöö aluseks on ühte lausesse
uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pidada põhjalikult nõu oma juhendajaga ehk õpetajaga Struktuur Tiitelleht
Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2. Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust 4. Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikeks faktideks Mis on bioloogia uurimisobjekt: 1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,- populatsioonid,-liigid ja ökosüsteemid Teadusliku uurimismeetodi eristamine:
pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks maksude üle arvepidamiseks, töö ja kaupade kirjapanemiseks, kuid hiljem hakati neid rakendama ka muudel eesmärkidel . Nii kujunesid usutavade üleskirjutustest pühakirjad, ühiskondlike tavade üleskirjutustest seaduseraamatud ning müütide kirjapanek viis ajalookirjutuse ja kirjanduse tekkimiseni, mis on preagu meile asendamatuks teaduslikuks allikaks Vana-Ida ning ka muude riikide uurimisel. Peale põllumajandustoodangu puudus siiski riikidel paljud materiaalsed asjad, mida oli tarvis tavalises igapäevaelus. Selleks hakati linnade ja teiste piirkondade vahel teostama kaubavahetust, millega vahetati näiteks linnade käsitööd, tekstiiliesemeid ja relvi teiste piirkondade tooraine ja luksuskaupade vastu . Kujunes välja terve hulk kauplemiskeskuseid, mis paiknesid enamasti Vahemere ida-osas
kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku? Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roger Penrose ja Vahe Gurzadjan Armeeniast Jerevani ülikoolist avastanud kosmilises taustkiirguses märke, mis võimaldavad neil öelda, et enne Suurt Pauku siiski oli midagi. Kosmiline taustkiirgus on olemas kõikjal universumis, see pärineb ajast, mil universum oli kõigest 300 000 aastat vana.
Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need nõudmised võisid aga sattuda vastuollu kiindumus- ja kuulekuskohustusega, mis naisel oli ka oma abikaasa ees, kuna siin tulid mängu kirikumeeste arusaamad abielulepingust. Vaatlusaluse perioodi lõpupoole hakkabki ilmalike teaduslikuks saamine nest arusaamadest murendama kuulekust suguvõsale. Kõigist neist arvukatest seksuaalelualastest ettekirjutustest ja keeldudest, millega püüti korraldada ka meeste ja naiste abielusiseseid suhteid, võtsid keskaja lõpu abielupaarid kõige enam arvesse üleskutset mõõdukusele, mida juba antiikajast peale soovitasid meditsiinilised "autoriteedid" terve ja arvuka järglaskonna tagamiseks. See ei tähenda, et iga abielu oleks dikteeritud ainult arvestus ja
Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest. Bioloogide uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid). Lisaks uurimisobjektile on teadustöö üheks oluliseks küljeks uurimismeetod. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimustöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud seaduste ja faktide üldistust. Uurimistöö alguses tuleb püstitada teaduslik probleem, mis tugineb oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele, teaduslikele faktidele. Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt ning enamasti piiritletakse ka muutuja (tegur, mille mõju uuritakse). Probleemi püstitamisele järgneb taustinfo kogumine (ülevaate saamine uurimisobjektist ning teistest samalaadsetest uuringutest)
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 : Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798
"Kui kõrbetaoline meile ka varem ei tundunud see Lapi ääremaade tundra, niisama veetlev oli nüüd tema rohelus, millist me Novaja Zemljal polnud näinud tervelt kuue nädala jooksul," kirjutas Baer. 11. septembril 1837. aastal saabusid reipad ja terved, tõsi küll, natuke kõhnaks jäänud rändurid Arhangleskisse. Kuid Baer lootis oma kolleegide juurde jõuda endises priskuses, sest Arhangelski elanike külalislahkus oli tõesti piiritu. Baeri ekspeditsioon oli esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks Novaja Zemljale. Tema ekspeditsioonis ilmnesid loodusteaduste ja eelkõige just geograafia uued tendentsid... 19. sajandi esimeste aatakümnete vene meremeeste ekspeditsioonidet hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. o Sajandeid asusid suuremad väljaspool Lõuna-Ameerikat olevad Teised plaatinametallid o Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804.a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus
arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga
ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ! Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadusliku meetodi abil jõutakse teaduslike faktideni (teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust). Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust (olulisimad alusväited on loodusseadused) Teadusliku meetodi kasutamisel võib eristada viit etappi: 1. Teadusliku probleemi püstitamine küsimus, millele teadus vastata ei oska; teadustöö seotud vastuse leidmisega a. Uurimisobjekti määratlemine b. Muutuja piiratlemine tegur, mille mõju uuritakse 2
Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9 Kahepaiksed jagunevad kaheks: sabakonnad (vesilikud-tähnikvesilik ja salamandrid-tähniksalamander) ja päriskonnad. Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid
Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus Kreatsionism- loomisõpetus, mõtteviis, mille järgi loomislood võetakse maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid Lineaarne maailmakäsitlus- selle järgi on maailmal kindel algus ja lõpp Liturgia- kiriku jumalateenistus Loits- väljamõeldud või kindla skeemiga otsene kõne, mille esitamise abil loitsija usub mõjuvat üleloomulikku olendit Loomulik õigus-arusaam kõikide inimeste ühelaadset, loomisest alguse saanud õigussüsteemist, mille olulise osa moodustavad üldised inimõigused Lunastus- kristluses vabanemine patu, surma ja kurjuse võimust
Berg üritas Põllumajandust efektiivsemaks muuta. Tema elu punase niidina läbivateks põhimõteteks olid : ,,Kui üks tööriist on küllakt hea, siis tuleb leida, kuidas ta veel parem oleks või kui põllul kasvas enne üks kõrs, siis peab põllumees püüdma, et tulevikus kasvaks seal kaks kõrt. 2.Sangaste Rukis Rukki sordiaretuses kuulub talle ühe esmaalgataja au kogu maailma ulatuses. *Suurema osa teaduslikuks tööks vajalikust aparatuurist pidi Berg ise konstrueerima *Tööd rukkiaretuses alustas sellega, et püüdis teistest maadest muretseda head rukkiseemet. * Kõigepealt katsetas ta 'Vassa' rukkiga ja Helsingi lähedalt muretsetud 'Nylandi' rukkiga, kuid lumeta talve tõttu need sordid hukkusid. Siis proovis ta Saksamaalt toodud 'Probstei' ning viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta
(sfumaato) ning figura piramidale (püramiidse kompositsiooni), mida võime näha maalides “Püha õhtusöömaaeg” ja “Mona Lisa”. Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. Kuulsamad teosed eraldi väljatoodud : MONA LISA, MADONNA KALJUKOOPAS, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG Teised Leonardo Da Vinci maalid : ANGIARGI LAHING , KUNINGATE KUMMARDAMINE, DAAM HERMELIINIGA, LEDA, BACCHUS JA RISTIJA JOHANNES. Karmela Videvik 11MS
novelli jooksul mitu korda. Näiteks novelli „Kakskümmend kaheksa väikest hüpet nooruse poole” esitatakse kolm erinevat tegevusliini, erinevate tegelastega, mille juurde autor pöördub vaheldumisi kord ühe kord teise tegevusliini juurde, pisut ehk isegi filmilik, kus erinevad stseenid vahetuvad, kuid omavahel nad siiski ei haaku. Mõnevõrra ootamatult ja võõrsitavalt võib mõjuda ka kirjeldus tomatitest, mis kisub suisa teaduslikuks ja oleks justkui teatmeteosest ümber kirjutatud: „..... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained (kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, rauda, kloori, fosforit, väävlit, räni, joodi), aga samuti karotenoide karoteeni ja lükopeeni (nemad annavad viljale kollakasoranži või punase värvi), B-grupi vitamiine, nikotiin- ja foolhapet, K-vitamiini.
õpilastele võimaluse mõelda kriitiliselt ja kaitsta oma seisukohti. Iga arutelu nõuab ettevalmistustööd, mille käigus tuleb uurida kirjandust. Kogu ettevalmistus aktiveerib kognitiivse tegevuse, mis kujundab oskusi ja arendab mõtteviisi. Suur tähtsus õppetöös on kirjalikud tööd. Kõikides ülikooli teadustöödes püüavad teha nii, et iseseisvus üliõpilastel oleks maksimaalne. Eesmärk on nende töös õpetada õpilasi teaduslikuks tegevuseks. Nad peavad oskama mitte ainult neid töid teha, vaid ka teha neid korrektselt, sest maha kirjutamine on keelatud. Tudengite plagiaat on maailma mastaabi probleem. Kõik ülikoolid tahavad ennast kaitsta, aga see on väga leviv tudengite seas. Paljud noored üldse ei viitsi ise mõelda ja arvavad, et neil on luba lihtsalt kopeerida teiste mõtteid. Õpetajatel aastatega tekib veel rohkem tööd. Nüüd nad peavad, näiteks kirjaliku tööd
Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida.
soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks. Aavik määratakse alates 15. sept. 1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks. Lugedes Krimmi kaunis looduses prantsuse ja soome ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee. Tema unistuseks on arendada eesti keel niisama sõnavararikkaks, nagu seda olid teised kultuurkeeled.
nimetatakse ka nomenklatuuriks. Nomenklatuur on süstemaatika mitteteaduslik osa. Teine osa süstemaatikast on teaduslik kus falsifitseeritakse (või verifitseeritakse) teaduslikke hüpoteese liikide eksisteerimisest ja nende vahelisest sugulususest. Arusaam kaasaegse süstemaatika jagunemisest kaheks väga erinevaks osaks on äärmiselt oluline. Karl Popper väitis, et teaduslik hüpotees peab olema falsifitseeritav ja et teooriat ei saa nimetada teaduslikuks kui seda ei ole võimalik ümber lükata. Viis rahvusvahelist nomenklatuuri koodeksit: ·International code of botanical nomenclature ·International code of zoological nomenclature ·International code of nomenclature for cultivated plants ·International code of nomenclature of bacteria ·International code of virus classification and nomenclature Vienna Code eessõna: "Unambiguous names of organisms are essential for effective scientific communication: names
oma katses, et suurem ese jõuab maale kahe tolli (pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea." Padova periood Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Seal oli palk mitu korda suurem, matemaatika õpetamine kõrgemal tasemel ja Veneetsias, mille kooseisu Padova kuulus, oli vabam õhkkond teaduslikuks tööks. Galilei on ise meenutanud Padova perioodi kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Siin valmis tal mitu tähtsamat leiutist ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle
efektiivdoos 50 mSv/a No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste vahel; vähiteke on 4x allahinnatud efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, < 50mSv/a) No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse 2005 ÜRO Teaduslik komitee: UNSCEAR Asutati 1955 Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat hinnata kiirgustasemeid ja kiirguse poolt tekitatavaid efekte. Need hinnangud on teaduslikuks aluseks standardite välja töötamisel. Rahvusvaheline Aatomenergia Agentuur (IAEA): Statuut võeti vastu 1956 peakorter asub Viinis 133 liikmesriiki Eesti ühines 1992 peamiselt nõuandev organisatsioon www.iaea.org IAEA: Peamised eesmärgid Tagada, et kiirgusallikaid kasutatakse mittesõjalistel eesmärkidel Ohutuse propageerimine Tehnoloogiate arendamine Rahvusvahelised standardid põhitõed nõuded
humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust. Need käsitlused on võetud Ülo Manderi artiklist „Maastiku ja maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks
(pikkusühik) võrra varem. Ja nende kahe tolli taha soovite peita Aristotelese üheksakümmend üheksa küünart ning rääkides ainult minu väikesest veast, unustate tema tohutu suure vea." Padova periood (15921610) Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Seal oli palk mitu korda suurem, matemaatika õpetamine kõrgemal tasemel ja Veneetsias, mille kooseisu Padova kuulus, oli vabam õhkkond teaduslikuks tööks. Galilei on ise meenutanud Padova perioodi, kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Siin valmis tal mitu tähtsamat leiutist, ning ta hakkas koguma materjali raamatute jaoks, mis tegid hiljem tema nime maailmakuulsaks. Aastal 1604 ilmus taevasse supernoova. Galilei vaatles seda oma täppisvaatlusteks kohandatud militaarse vaatlustehnikaga ja tuvastas, et uus täht ei muuda asendit, seega peab täht asuma Kuust kõrgemal. See andis talle taas
20Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida eksperimendikordamise ja kõikide teaduslike meetodi etappide kordamisega. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neutraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24.Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse teaduslikuks hüpoteesiks. 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. 2. Missugune fakton teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimismeetodi abil. 3. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani? Teadusliku teooriani jõutakse kui ühe teadusharu raames on tuvastatud teaduslikud faktid ja seaduspärasused. 4
Kuid Amundsen oli suurtes võlgades ja pooluse esimesena vallutamise plaani pidi ta saladuses hoidma ja see pidi talle raha tooma. Ernest Shackleton, kes samuti oli tahtnud lõunapoolust vallutada, oli pidanud katsest loobuma olles 97 kilomeetri kaugusel poolusest. Roald õppis tema ekspeditsiooni vigadest. Robert Scott`i, kes avalikult kuulutas plaani minna lõunapoolusele, mitte informeerimist oma retkest põhjendas Amundsen nii: "Inglise ekspeditsioon oli plaanitud täielikult teaduslikuks uuringuks. Poolus oli kõrvaline, samas kui minu plaanis oli see põhiline." Tegelikult polnud see üldse tõsi, seda oli isegi kuulutatud "The Times-is". Tema plaanist teadsid enne retke vaid tema vend ja laeva komandör, Thorvald Nilsen. Oma meeskonda teavitas ta plaanide muutmisest alles olles kaugel Maroko rannikust. Tema edu üheks põhjuseks sai olema karastunud veokoerte kasutus, samas kui ta teadis, et Scotti veavad tema mootorsaanid alt.
Jewwatch´i wwwlehelt leiab juudiküsimuse vastu huvi tundev inimene rohkesti teavet juutide seast pärit kommunistlike diktaatorite, ameerikavastaste spioonide ning terroristide, juutide korraldatud genotsiidide, juudi kapitali kontrolli all oleva meedia, juutide maailmavallutusplaanide, juudi meelsusekontrolli (!!!) tehnikate (Jewish Mind Control Mechanisms ) jne jne kohta. Hoolimata lehekülje päises asuvast selgitusest, et alljärgnev on kasutatav raamatukoguna materjali leidmiseks teaduslikuks uurimistööks, jätab lehekülje sisu väga kallutatud üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad. Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema
Inimesed ei käitu alati nii, nagu see peaks olema iseloomulik antud olukorrale, vaid käituvad meelega või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas
.......................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson (1841-1882).Teda nimetati Eesti esimeseks teaduslikuks põllumeheks,poliitikuks,rahvavalgustajaks ning oli rahvusliku valgustamise armastatumaid juhte. Carl Robert Jakobson sai taluomanikuks 1874.aastal.Tema sooviks oli olla eeskujuks ning õpetajaks ja kavatses rajada Kurgjale näidistalu. Carl Robert Jakobson sündis Tartus.Ta aastad möödusid Torma kihelkonnakoolis ning pärast oli ta seal samas koolis ka õpetaja. Jakobson arendas edasi ajakirjandust ja poliitilist mõtet.tema õpikuid kasutati veel selle
Raamatut lugedes jäi mulje, et autor ellimineerib igasusguse vastasseisu ja vaidlemise. Ta eilase sellest ennast häirida, kui ollakse ta väidete vastu. Maie Remmel ütleb ka raamatualguses, et ta küll võtab teadmiseks vastasleeri arvamustesurve, kuid loobub sõnasõdadest jahoolikalt ehitatud mõttehoone kivihaaval lammutamisest.Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatut oli väga huvitav lugeda tänu selle teistsuguselevaatenurgale. Samas ei saa seda minu arvates pidada väga teaduslikuks. Teos jääbpendeldama populaarteadusliku ja müstilise kirjanduse vahepeale. Seal on nii üht kui ka teist,kuid midagi kindalt seal ei ole. Raamat tekitab osavalt inimestes müstikahuvi ja kasvatab neis rahvusromantikat. Raamatust võib välja lugeda patriotismi ja muret Eesti pärast. Maie Remmeli üks ideedest on kindlasti eestlasi harida. Nagu ta ise väidab, üritab ta Eesti tsivilisatsiooni taastada. Raamatus on kesksel kohal Eesti ja eestlased. Remmel üritabtõestada, et eestlastel
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston.
piire, ei saa vaidlustada ja seda ei ole ka kunagi eitatud. Seega inimesel on saladuslik jõud ,,z". Aga mis see on ja kuidas seda defineerida? Sel jõul on kahtlemata tegemist asjaoluga, et inimene ei ole mitte ainult võimeline mõtlema, vaid olema ka teadlik oma mõtlemisest. On olemas miski, mis suudab öelda ,,mina" ja suunama teadvust vastavalt oma eesmärkidele. See avab piiramatud võimalused sihikindlaks õppimiseks, uurimiseks, avastamiseks ning teaduslikuks formuleerimiseks. Kuna märksõna on vajalik, nimetab autor selle ,,eneseteadvuseks". Seega võib Olemise tasandid võtta kokku nii: Inimene = m+x+y+z Loom = m+x+y Taim = m+x Mineraal = m * m-mateeria, x-elu, y-teadvus, z-eneseteadvus. Ainult m on nähtav; x, y ja z on nähtamatud ja raskesti mõistetavad, olgugi, et nende mõju kogeme me iga päev. Ei ole raske teha vahet eluta ja elusa vahel. Raskem on vahet teha elu ja teadvuse, veel enam aga teadvuse ja eneseteadvuse vahel.
annaabi.ee 
