docstxt/15101735953311.txt
Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule. Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes. F...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis
omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga. Kuid mina
2)Araabia alkeemia-7.-11.saj.-arendati edasi araabia keemikute poolt,araabia pärane eesliide al-(keemia) 3)Lääne-Euroopa alkeemia-12.16.saj.-avastati uusi aineid. 4)Praktilise keemia areng-16.-17.saj.-püüti leitud asju kasutusele võtta,praktikas. 5)Esimesed üldistused-17.-18.saj.-1671-raua reag. hapetega mood.põlemisvõimeline gaas-vesinik;vesinikku nimetatakse hüdrogeeniumiks (vee tekitamine 2H2+O2=2H2); vesinik ja helium EI reageeri,õhulaevade täitmiseks 6)Keemia kujunemine teaduseks-18.-19.saj. 7)Keemia hariduse kujunemine-19.saj. 8)Tänapäeva keemia-20.-21.saj. Keemia uurimismeetodid: 1)Füüsikalised-mass,tihedus,ruumala,elektrijuhtivus,neeldumisvõime.SAAB MÕÕTA! 2)Keemilised- 1.Süntees-saadakse uus aine; 2.Analüüs- a)Kvalitatiivne-teeb kindlaks, mis konkreetseid aineid sisaldab;mis aine?); b)Kvantitatiivne-Kui palju midagi on;Kui palju?
Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi.com/os0crtepjxl5/keemia-kujunemine-teaduseks/ 2. TAMM, L., Keemia alused, Tallinn: Maurus kirjastus OÜ, 2014 Triinu Fross, 10. klass
kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid. Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks On maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas peipsi järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest. 3.2 Kokkuleppe püügiviiside suhtes. Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud. 3.3. Püügikeelu alad. Looduskaitsealad. Püügikeelu ajad, Kudemisajad. 3.4. Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks. Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa
Pseudoteadus Pseudoteadus ehk libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei vasta see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20
tuleneda kogemusest, millest ta rääkis ka oma teoses ,,Puhta mõistuse kriitika". Kanti vaade, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks, mis kujundas psühholoogia arengut. Pikka aega oli psühholoogia kõige olulisemaks küsimuseks, mis inimese psüühikas on päritav ja mis õpitav. Kant jõudis järelduseni, et psühholoogia ei saa kunagi selliseks teoreetiliseks teaduseks, nagu on näiteks füüsika, sest Mina tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Psühholoogia on nagu ajalugu- mõlemad kirjeldavad nähtusi ja sündmusi, kuid ei tuleta neid mingitest üldkehtivatest eeldustest ja põhimõtetest. Psühholoogia ajaloost 4 Psühholoogias ei saa Kanti arvates rakendada matemaatikat, mis näitab, mil määral mingi teadusharu on teaduslik
talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia haridusest Sarnane Egiptusega, kuid leitud ka hooneid, mis asusid templitest eraldi Enamik rikastest peredest, kuid mitte kõik. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus levinud ka igapäevaelus Haridustee pikk ja karm Tihti rakendati füüsilisi karistusmeetodeid Üheks olulisemaks teaduseks oli matemaatika kasutati maamõõtmises ja äritehingutes Milleks on vaja teemat teada? Kasutatud allikad Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949 http://www.crystalinks.com/sumersocialsystem.html http://historylink101.net/egypt_1/aeducation.htm AITÄH
Mis on Füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste
Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia- või psühholoogia sarnasega, sest
Ravimiameti kinnitusel pole teaduslikult tõestatud andmeid, mis kinnitaks, et kloordioksiid ravib mingeid haigusi. Toode ei ole ette nähtud ravimi või toidulisandina kasutamiseks ja on valesti kasutades ohtlik. Suuremates kogustes manustamisel põhjustada see seedetrakti, silmade ja hingamisteede ärritusi, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vereloome kahjustusi ja neerupuudulikkust. (Lakson, 2015) MMS-i nimetatakse ka „klooriga pleegitatud teaduseks“. Ilmsiks on tulnud n-ö kloorijoojate liikumine, mille õudus seisneb selles, et vanemad sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites, kuid väga väikestes kogustes. Veebisaitidel, kus õhutatakse inimesi kloordioksiidi lahust jooma, soovitatakse ühendit tarbida organismi kahjustavates ülimürgistes kogustes. Tapvaks koguseks inimesele on ca 20 grammi kloordioksiidi
Tänapäeva teaduse ees seisvad probleemid Tänapäeva teadus keskendub inimeste elu parendamisele. Külmasõja-aegne võidurelvastumine andis hoogu juurde teaduslikule arengule. Kosmoseretked, tuumareaktsioonide uurimine ja palju muud pani aluse sellele, mida me kutsume tänapäeva teaduseks. Kuid kas nüüd on teadlased kaotanud oma sihi? Viimastel aastakümnetel on eesmärgid hägustunud. Millised on tänapäeva teaduse ees seisvad väljakutsed ning kuidas on need muutunud? Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama
8. Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid, haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse raames, kui nähtus ei ole seletatav teaduslikult ilma suurte muutusteta teaduses ning kui nähtus räägib vastu tavapärastele arusaamadele asjadest, millega nähtus on seotud. 9. Pseudoteadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad ekslikult peavad teaduseks või teaduse haruks. 10. 1) Pseudoteaduslik mõtlemine hoidub tavaliselt täpsusest mõistetes ja loogilismatemaatilisest täpsusest (nt kreatsionism, nõidus) 2) Pseudoteadus tugineb tavaliselt väga selgusetule ja halvasti piiritletud ontoloogiale 3) Pseudoteadus viitab sageli müütidele (nt kreatsionism) ning alusetutele mõistatustele (nt UFO-d)
Eestikeelse materjali hankimine teemal ,,Looduteaduste teke", oli küllalti keeruline. Eestikeelsetel internetilehekülgedel ning raamatutes ei ole sellel teemal palju informatsiooni. Suur osa teksitis tuli tõlkida inglise keelest ning see ettevõtmine oli küllaltki aeganõudev. Õnneks laabus kõik lõpuks hästi ning referaat tuli isegi parem kui oleksin oodanud. Loodan, et Teilegi meeldib ning annab teadmisi juurde! Mis ja miks on teadus? Teaduseks nimetatakse tegevust,mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine, kasutamine ja säilitamine. Teadus kui ühiskondlik nähtus hõlmab vajalike teadmiste ja oskusteha inimesi(teadlasi) , teadusasutusi ja teadustegevuse lähtealuseks ja vahendiks on mõistus, seadustes ja teooriates väljendatav teadmiste süsteem. Teaduste arenemine Teaduste arenemise põhjustavad tegelikkuse tekitatud vastuolud ning teaduste enese
Seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja naiskosmonaut. 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutid ja teised tehnikaimed Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks, mis uurib juhtimist, sidet ja teabe töötlemist. Küberneetika oli tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmise, ning levikuga. 1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimalds mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Tänapäeval ei saa ettekujutadagi elu ilma internetita. Biotehnoloogia Pärast Teist maailmasõda aerenes kiiresti keemiatööstus. Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii arstiteaduses, kui ka
kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raamatule ,,Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" (andestatagu siinkohal A.F. Chalmersi kokkuvõtva raamatu eelistamine konkreetsete autorite originaaltekstidele, ent üldülevaate puhul, taotlemata teaduse ja selle määratluse süvaanalüüsi, on see lihtsalt käepärasem ja kompaktsem). Sellest lähtuvalt püütakse alljärgnevalt arvustada nii M. Remmeli raamatu vormilisi kui sisulisi puudusi ning tugevusi, andes kokkuvõttes raamatule siinkirjutaja omapoolse lõpliku hinnangu. Esmapilgul näib M
protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teaduseks. St selleks, et pidada monad teadust ja sellest tulenevaid väiteid tõeks, peab teadus täitma erinevaid aspekte nagu nt kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsus jms. Teiseks, eksisteerib ka teaduse vorm institutsioonina (ühiskondlik/teoreetiline). Institutsiooniks võib pidada erinevaid teadusorganisatsiooni/ülikoole ning need muudavad teadust nähtavaks. Kui terve institutsioon kõneleb teadusest, siis on see rohkem kuuldavam, kui nt ainuüksi müni professor sellest räägiks
tehiskaaslane, millele peagi järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Seal lennutati avakosmosesse esimene inimene ja nais kosmonaut. 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. http://www.wreckamovie.com/system/task_references/0000/2192/mars-mera-sol-1000-panorama-release-mcmurdo-desk-1024.jpg Arvutid ja teised tehnikaimed Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks, mis uurib juhtimist, sidet ja teabe töötlemist. Küberneetika oli tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmise ning levikuga. 1971. aastal loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Tänapäeval ei saa kujutada ka ilma ülemaailmse arvutivõrgu ehk internetita. Biotehnoloogia Pärast teist maailmasõda arenes kiiresti keemiatööstus. Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest
toimiv jäämurdja. 1986.aastal toimus tehnilise vea tõttu Tsernobõlis tuumaelektrijaamas plahvatus, kus tänini on jaama ümbruses sildid, mis hoiatavad radioaktiivse saaste eest. Paljud teadlased lootsid Marsilt elu leida. Sellel ajal ilmus väga palju ulmekirjandust ja-filme. 1960. aastatel oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks.1971a. loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas alustada personaalarvutite tootmist. Vapustavaid avastusi tegid teadlased geneetika ehk pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal. Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise. 1980
Kui vaadelda graafilist disaini läbi loogilise arutluse, induktsiooni ja deduktsiooni, siis võib öelda, et see võib mõneti toimida, kuid on juhuslik, sellele ei saa kindel olla. Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist, järelduste tegemist ja hindamist
teaduslikule mõtlemisele või kasutatakse neid ka muudes maailmakäsitluse viisides (näiteks argimõtlemine, religioosne mõtlemine, ideoloogiline mõtlemine, filosoofiline mõtlemine jm.)? Kindlasti mitte ainult teaduslikule mõtlemisele. Igasuguses mõtlemises saab seda kasutada ning eriti puudutab see teoloogiat. Enamus religioone on ehitatud piibli/koraani/jms alusel ning seda peetakse varasemalt kogutud teaduseks/seaduseks. Sellega saab mõjutada inimesi ning seda peetakse ainuõigeks dokumendiks, kuigi see on suhteline. Pole kindlalt teada kes ja kuidas antud kirjendeid kirjutas ning kuivõrd suure tõenäosusega oli see õige. Küll on aga meil näiteks Piibel ning selle alusel saab ka erinevaid väiteid üles ehitada loogika abil.
Kuid otse silme ees seisev küsimus on seni jäänud veidi tühjemapoolseks. Mis see inimene siis lõppudelõpuks kõigi enda tahkudega on? Teame, et juba enne Kristust püüdis selle küsimusega tegelda Hippokrates, tema jälgedes astus Galenos ning Franz Joseph Gall. Paraku uudishimu sellega ei vaibunud, ning küsimus tundus siiski lahtine, ja sedapuhku oli seda üleskeerutatud tolmu vaja kättevõtmisega maandada. Seda Wilhelm Wundt 1879. aastal tegigi. Teadus teaduseks, kuid küsimus on seniajani jäänud punktita. Arvatakse petlikult, et psühholoogia oskab vastuse anda igale käitumismallile ning liigitada inimesedki kastidesse. Kuidas me ka ei tahaks seda must-valget pilti uskuda, kerkivad päevakorda siiski paljud küsimused, mis sellest vähesest vastust ei leia. Läbi aegade on ideoloogiad valitsenud mitte ainult poliitikas, vaid ka inimeste endi vahel. Kõik, mis sellega vastuollu satub, kuulub nagu automaatselt põlastusväärseks, valeks,
madalamatest ühiskonnaklassidest pärit inimestel riigiteenistuses ning ka preesterkonna seas karjääri teha. Haridustee oli pikk ning karm, kestes lapsepõlvest kuni täiskasvanukssaamiseni. Kehvade tulemuste, vähese hoolsuse ja püüdlikkuse ning ebasobiva käitumise eest (ka väljaspool koolitunde) rakendati nii mõnigi kord ka füüsilisi karistusmeetodeid. Õpilase allumatuse põhjal võidi ta samuti luku taha või isegi mõneks ajaks ahelatesse panna. Üheks olulisimaks teaduseks võib pidada matemaatikat, mis Babüloonias üsna kõrge arengutasemeni jõudis. Taolise arengu tingis paljuski praktiline vajadus: oli tarvis mõõta maatükke ning teha arvutusi äritehinguid läbi viies. Allikad: · Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 · Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 · Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 · Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949
Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel. Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas? Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia või
fikseerida ainult kaudsete ja subjektiivsete meetoditega. Võrdlen nüüd siinkohal astronoomiat ning astroloogiat, et näidata teile, mille poolest erineb reaalsus ja müstika. Astronoomia ja astroloogia moodustasid kaua aega tagasi ühe teaduse, aga nüüd on nad juba tükk aega eraldunud. Astronoomia on täheteadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist ning arengut. Kuna ta põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada teaduseks. See tähendab, et astronoomia on reaalsus ja seal uuritavad asjad on päriselt olemas. Astroloogia seevastu on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Selle abil olevat võimalik määrata inimese võimeid ja tema sobilikkust ühele või teisele ametile, vastuvõtlikkust ühele või teisele haigusele ning tema võimalusi ja potentsiaalseid ohte elus. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus
kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise. Näiteks lainepikkus 355 nm võib genereerida sageduse kolmekordistada väljund 1064 nm ja 266 nm valgus saadakse kahe järgneva sagedusega doublerse, mille tulemusena neljakordistavad laseri sagedust. Sest äärmuslik ultraviolettkiirguse piirkonnas on allikaid, mis põhineb kõrge harmooniline põlvkonda. UV laserid sobivad väga teaduseks ja tööstuse kasutamiseks, samuti OEM rakendusi ja muud projektid, mis nõuavad micro-täppistöötlemist. Ultraviolet laserid kasutatakse ka kosmeetikas, hambaravis peamiselt hõlbustada keemiliste sidemete ja pleegitamine orgaaniliste emailidelt ja muudes protseduurides. Ultraviolet laserid paisatavad lühema lainepikkusega kui sinined laserid, mis on võimelised tootma andmete mahu 20 korda nii tihe nagu praegune Blu-ray laserid
suudavad vaatajates tekitatada, mitte laadis, et see arvatav pildi peal olev õun ei ole päriselus selline ja kui kunstnik joonistada seda ei oska, võiks ta hoopis töö tegemata jätta. Aga ometigi abstraktsionistid ei püüagi seda saavutada! Süvenedes värviõpetusse ning mida abstraktsionismi rajaja Kandinsky värvide olemuse kohta kirjutas, siis varem või hiljem peaks tabama teadmine, et seda võib nimetada isegi päris keeruliseks teaduseks. Tema jaoks oli iga lõuend värviteater. Ma leidsin ühe väga mõnusa lause, mis Kandinsky stiili iseloomustamiseks on välja toodud ning mis minu arvates sobib ka laiemalt abstraktsionistide loomingu kohta- nimelt tuleb leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad. Saab üldse kunstilt midagi enamat nõuda? Samas, mõeldes tänapäeva maailma peale, siis nii mitmedki inimesed tõstavad tihti näpu üles,
muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006). 1 TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG 1 Tarneahela ja logistika areng Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015) Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele (Tulvi, 2013). 20. sajandi teisest poolest alates võib rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud, mida iseloomustab eelpool olev joonis 1 (Wikipedia, 2015). 1990. aastal võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine selleks, et iseloomustada
Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oksdeerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oksdeerumine - elektronide loovutamisprotsess nt plemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess prols - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta nimetatakse utmiseks. 2) Orgaanilise keemia ltted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia thtsus jne. Kik org. elemendid sisaldavad alati ssinikku. Peale selle veel ka vesiniku, hapnikku, lmmastiku, fosforit, vvlit halogeene.
õpetada. Varakeskajal olid tähtsust haridus ja teaduskeskused kloostris. Kõrgajal tulid aga asemele ülikoolid. Sealne õpetus vastandus paljus kloostrikool meetoditele ja vaimusele. Munkadele oli kombeks Üksinduses pühi tekste lugeda ning nende üle mõtisklevad lootuses, et jumal ise ilmutab aja jooksul mõne uue tõe. Kogukeskaja teaduse mõte oli õppida paremini tundma jumalat ja tema saldusi. Sellepärast peeti kõrgemaiks teaduseks teoloogiat. Teadust iseloomustas tugeva usk muistsete argade tarkusesse. Kõige tähtsam tarkuse allikas oli mõistagi piibel, kuid selle on olulised asjad maailmas juba ära, seletatud, neid tulu vaid lugeda. Tehnoloogia ja meditsiin Keskaeg ei armastanud muutusi. Ajastu vaimne õhkkond ja valitsev mõttelaas polnud soodus leidmiste ja avastuste tegemiseks ning nende rakendamiseks igapäevaelus. Tehniline uuendus oli hirmus ja patune : Kardeti, et see ohustab elu majanduslikku,
Vajadus juhtimistegevust ette valmistada. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd. Kes on juht?- Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Juht võtab enesele vastutuse. Juhtimine kui teadus - Juhtimine on nii kunst kui ka teadus samalajal. Teaduseks võib seda nimetada seepärast, et on olemas suur hulk teadmisi ja tõestatud fakte, mis räägivad, kuidas organisatsiooni efektiivsemaks muuta. Hea juht peab omama mõlemat poolt nii teadmisi kui ka praktikat. Juhtide põhilised rollid - rolliks nimetatakse käitumiseks, mida oodatakse isikult, kes on ettevõttes teatud positsioonil. Põhilised rollid on järgmised: -suhtlusroll - esindaja, juhtija, eestvedaja, sidepidaja -infoga seotud rollid - vastuvõtja, jagaja, kõneleja
Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv
4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUKAKS RESSURSS MAJANDAMISEKS TEGELIK SEISUND VAJALIK SEISUND 1. Loodusressursid Rikkalikud mitmekesised Ressursside nappus või (maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku
Majanduse arvestuse kordamisküsimustik Liisa Aavik 10c Mis on majandusteadus? · Sotsiaalteadus · Uurib seda, kuidas inimesed tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Miks on majandus sotsiaalteadus? · Sest hõlmab inimkäitumise uurimist. · Teaduseks saab seda nimetada, sest majanduse uurimiseks kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid. Mis on tootmine? · Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks.
12. Galenos-oli Vana-Rooma arst ja anatoom. 13. Descartes-(1596-1650 ) Prantsuse filosoof 14. Keha ja hing on eraldiseisvad: 15. mõistust ei ole võimalik kehaliste protsessidega seletada, mõttel ei ole ajas ja ruumis kohta. 16. Inimese võime KAHELDA 17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22
Seega , toetaja enda sõnad annavad märku arusaamisest,et ta on rääkinud ja proovinud anda edasi enese mõtteid ja kogemusi. Filosoofia Asjade olemuse mõistmine“töö noortega“. Üldiselt pakutakse noorte töö näidetel seotud grupitööga-välitegevused( kunst,sport või probleemid-narkootikumid,seks,kuriteod). Omadused,mis võimaldavad selliseid näiteid seostada Noorsootööga. -Kirjandust seostatakse sotsiaal ja mitte hariduslikkule haridusele. Noorsootööd ei peeta teaduseks ja see ei ole hinnas. Eesmärk Aluseks on mure noorte väärtuste pärast,millised inimesed nendest lõpuks tulevad. Noorsootöö keskmeks on identiteet- Mis sorti inimene ma olen? Mis sorti inimene ma tulevikus olen? Mis ma usun,mis on õige mis on vale? Eesmärk- toetada Noorte sotsiaalset ja personaalset arengut selles vanuse etapis siis tuleks hõlmata endas nooruse seisundit ja identiteeti ning selle arengut. Väärtuse ning vooruste arendamist. Järeldus
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita.
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat
........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 2 Sissejuhatus Füüsika sai alguse juba antiikajal loodusfilosoofia raames, kuid iseseisvaks teaduseks arenes 16. -17. sajandil. 19. sajandil hakkas kujunema ühtne füüsikaline maailmapilt, milles oli suur osa nii klassikalisel mehaanikal, elektro- ja termodünaamikal kui statistilisel füüsikal. Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas, kui kvantmehhaanikas. Elementaarosakeste füüsika Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist.
Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.Erineb eelt.psühholoogiast suurema süsteemsuse ja loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon-tegelikuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste tunnetusteooriliste ja olemasõpetusega seotud probleemide tõstetamine ja lahendamine. 4. Teaduslik õiguspsühholoogia. Psühholoogiga muutus teaduseks 1879.a kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilist etapist ja teha teadust,mis vastab järgmistele kriteeriumitele:1)usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega. 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed
60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks nimetama. Ingliskeelne keskkond seda aga teaduseks ei tunnista. Humanitaarteadus on spekulatiivne. ( KAS SEMIOOTIKA ON TEADUS?) Mis on teadus OBJEKT- -märk-märgisüsteemid -märgisuhted -märgiprotsessid -tähendus-idee -märgilisus MEETOD- -Kuidas? Mida on üldse uuritud, mis märke? -liiklusmärk -keel -jäljed -sümtomid -žestid, liigutused -numbrid -värvid -vari -lõhn -peedeldus -helid PÕHILISED SUUNAD -Saussure( ring, kriips) -semioloogia -lingvistika
vältida ·Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima ·Evolutsioon peab jätkuma ·Elurikkusel (ja liikidel kitsamalt) on iseväärtus 9 10Mis LK Bio 5 printsiipi? Ettevaatusprintsiip Dünaamilisuse printsiip-Loodus ei ole tasakaalus Evolutsioonilisuse printsiip Pideva valveloleku printsiip Inimese juuresoleku printsiip 11 12Miks peetakse LK Biol 0 ·multidistiplinaarseks teaduseks? . 1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas
kolmurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi pindala), egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, irjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novellizanri loojateks), sinuhe jutustus, hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel, usk tihedalt läbi põimunud, kirjanduse õitseng keskmise riigi ajal. mesopotaamia kultuur, teadus, kirjandus - jumalate ennete lugemine muutus mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud, teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine, ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, hammurapi seadused hammurapi valitsusajal vana - babüloonia riigis, babüloni rippuvad aiad uus - babüloonia riigis, ehitatud nebukadnetsar II käsul
ehitusega väravatornidele ning komplitseeritud kaitserajatistele. 10. - 11. sajandil põhinesid heitemasinad, mis tegelikult olid hiiglaslikud katapuldid või vibud pingeenergial, kuid seadmete täiustamisel hakkasid nad töötama vastukaaluenergial siinkohal võib näiteks tuua paterellid. Samal ajal hakati üha enam linnusemüüride lammutamiseks kasutama sapööre ja insenere. Levivad ka kõikvõimalikud piiramisseadeldised piiramine muutus teaduseks. Nagu eelpool mainitud olid kivi ja puit keskaja baasmaterjalid, rauda ei saa sinna hulka lisada, kuna raud oli keskajal tõeliseks harulduseks ja seda kasutati ühe peamise väljaveoartiklina itta. Kuna raud oli haruldus siis läheb keskaja rauatoodang peamiselt relvastuseks ja sõjaliseks otstarbeks, rauast tööriistade hulgas domineerivad väikeste mõõtmete ja efektiivsusega instrumendid. Näiteks sirpide, vikatite, sahkade ja teiste tööriistade olulisemad osad.
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).
November 2013. 3. Erlich, G., Griest, S. E., Hessler, P., Krich, J., Salzman, M., Ward, T., Xianliang, Z. 2004. Travelers´ Tales China: True Stories. Travelers´ Tales Inc. 4. Fujiwara, A., Wu, Lingling., Zhang, J. 2013. Tourism Participation and Expenditure Behaviour: Analysis Using a Scobit Based Discrete- Contionous Choice Model. - Annals of Tourism Research. A Social Scienses Journal. Volume 41, 2013. 5. Himma, M. 2013. Turism vormub teaduseks. Tartu Postimees. [http://www.tartupostimees.ee/1284932/turism-vormub-teaduseks] 08.11.2013 6. Holloway, J. C. 1998. The Business of Tourism. UK, 1998. 7. IAATO Tourism Statistics. 2012-2013. [http://iaato.org/documents/10157/346545/touristsbynationality_total.pdf/76d7afdf- 0f09-4ad2-8146-ccbbb79d918f] 8. Jakobson, J. 2003. Turismi alused. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 9. Novelli, M., Robinson, M. 2005. Niche tourism: an introduction. Niche Tourism:
annaabi.ee 
