Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teaduse sütemaatilisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhjendus, tehnoloogia, spekulatiivsed, teadusega, ettekujutus, teaduses, hoyningen, huene, tervikuna, enamgi, kindlaid, enamat, ennustamine, hiirte, uurimine, olukordades, teaduslikud, mõõtühikud, osalise, korduva, ahelad, rakendamise, lünk, tõsiasi, ahelreaktsioon, masinaks, süstemaatilisus, võrgumaterjal, available, ekool, tktk, assignÖkoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki kehtivaid seaduspärasusi. Näiteks astrofüüsikud tegelevad universumi uurimisega, kus püütakse kindlaks teha erinevate taevakehade tihedust, temperatuuri, keemilist koostist jne. 2. Teadusliku teooriad on spekulatiivsed selles tähenduses, et kui me ei tea, kuidas täpselt mingi asi liigub, töötab või miks mingi keha või aine nii käitub, siis läbi spekulatiivse teooria, me saame anda sellele hüpoteesile mingi seletuse, mis on teaduslikus mõttes loogiline. Näiteks toon planeetide liikumise, kus me ei tea, miks planeedid liiguvad, kuid Isaac Newtoni teooria kohaselt on selleks gravitatsioonijõud. [1] See teooria sidus teisi nähtusi planeetide liikumisega, kuid samas
kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED Teooriate loomine on teaduse puhul iseloomulik. Teooriatel võib teaduses olla väga erinevaid
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks
Põhjendatavus Kõige olulisem tunnus. "Iga väidet, mis pretendeerib tõele, tuleb avalikult põhjendada" (Ketonen, 1974). Avalikkus ja edastatavus tähendavad ennekõike kolme seika. Väide ja selle põhjendused on vaja esitada avalikult. Teadus peab põhimõtteliselt olema avatud kõigile. Kriitilisus, isekorregerivus ja autonoomsus on üksteisega tihedalt seotud tunnused. Isekorrigeeriv on teadus selles mõttes, et teaduslikke tulemusi tuleb alati mõista kui tinglikke ja esialgseid. Teaduses ei saa keegi nõuda endale autoriteedi positsiooni, sest igasugune teadmine võidakse mingil hetkel tunnistada ekslikuks ja kummutada see uue tõestusmaterjaliga. Kriitiline on teadus selles mõttes, et teadlane peab alati suhtuma tõena esitatud väidetesse kahtlusega. Teaduse edasiarenemine On edasiarenev selles mõttes, et teaduslikku tegevust võib vaadelda kui pidevat liikumist tõe suunas. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus
10. Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? No idea :/ 11. Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? Et sa küsida saaksid ... ... ... . Tahetakse teada ja uurida, millest aine koosneb ja kui suur on Universum jne. 12. Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? Nähtavushorisondiks nimetame piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. Inimese isikliku nähtavushorisondi taha võivad jääda need loodusobjektid, millega tutvumiseni ta pole oma personaalses arengus veel jõudnud. Võib öelda, et neid objekte pole tema jaoks veel olemas. Inimkonna kui terviku nähtavushorisondi taha jäävad füüsikalised objektid enamasti põhjusel, et pole veel olemas vahendeid kas nii väikeste või nii suurte objektide vaatlemiseks.
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
Pseudoteadustel on aga kombeks jääda samade väidete juurde ja põhiline aeg kulub vaid sellele, et teisi neid uskuma panna. Astroloogia toimib juba antiikajast saati peaaegu samal viisil (kasutatud Wikipedia 2009). 3) Vastuolu fundamentaalsete loodusseadustega See ei ole küll võimatu, et uus teadus lükkab ümber mõne põhjapaneva arusaama loodusteadustest kuid kui tekib vastuolu juba mitme erineva seadusega on tõenäoline, et tegemist ei ole teadusega. Siin vaieldakse tihti vastu, et Einsteini Relatiivsusteooria lükkas ju ümber Newtoni mehaanika. See ei ole päris tõsi Newtoni mehaanikat saab väga hästi kasutada, kui tegemist on palju väiksemate kiirustega valguskiirusest. Teadus areneb enamikes valdkondades teadmiste hulga suurenemise ja teooriate täpsustamise suunas mitte ei lükka ümber mingit enne hästi töötanud seadust (kasutatud Saari 2008 lk 2232).
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni"
küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka
järjestikused tegevused Metoodika - Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum - Sotsiaalteadustes - operatsioonide, protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine Uurimismeetodid ning nende teoreetiline/maailmavaateline põhjendus Teadus meetoditest Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum Paradigma (kr – lat k.: muster, näidis) Paradigma on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies Ühine vastus ontoloogia ja epistemoloogia küsimustele Kolm maailma käsitlust: 1. Premodernne
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni"
• Looduses esineb tasemeline struktureeritus. • Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees
Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni
Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja
Pimedusel ja kurjusel ei ole aktiivset omaette alget, see on lihtsalt Ühe puudumine. Plotinose järgi on kõik on üks sest kõik on jumal. 12 Lõpmatuse kästilemiseks vajalikke mõisteid: Matemaatiline lõpmatus piiramatus, ääretus, lõputus, mõõtmatus, igavene, lõpmata suur suurus, lõpmata väike suurus, jne. (Vajalik Universumi kirjeldamiseks.) Aktuaalne lõpmatus korraga etteantud lõpmatus, lõpmatu suurus tervikuna. (Lõpmatuse tavakäsitlus) Potentsiaalne lõpmatus tõkestamatus, lõpmatult suur suurus on suurem igast etteantud arvust, lõpmatult väike suurus on väiksem igast etteantud arvust. (Aristotelese loodud mõiste aktuaalse lõpmatuse paradokside vältimiseks.) Metafüüsiline lõpmatus täielikkus, täiuslikkus, kooskõlalisus, absoluutne, ühesus, komplektsus, jne. (Vajalik nt Jumalast rääkimiseks.) (L5) KESKAJA FILOSOOFIA MÕISTEID
3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav saame vaid tähenduseta numbrid. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub
Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. Kuid samas on tõde oma epohhi laps ja seetõttu suhteline, peegeldades objekti mitte tervikuna, vaid kindlates piirides, tingimustes, suhetes, mis aga pidevalt muutuvad ja arenevad.
„metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika. Alati ei täpsusta, kummast räägib. Traditsiooniline metafüüsika sunnib küsimuse alla asetama – see on võrdlus uusaegse teadusega. Eelduseks on see, et metafüüsika on teadus. Hilisemast ajast on seisukoht, et filosoofia on muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi
Füüsika ei seleta loodust, vaid kirjeldab mudelite abil ning seletab mudelite tööd. 1 1. Loodus ja füüsika 1.1. Loodus Mis on loodus? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Laiemas mõttes on loodus kogu materiaalne maailm, kogu Universum. Kitsamas mõttes selle inimtegevusest sõltumatu osa. Teaduses kasutatakse tavaliselt loodust laiemas mõttes. Võib öelda, et loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid,
1)Tarkus 2)mehisus 3)harmoonia või vaoshoitus 4)õiglus. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid: Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus 8 korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Mõtleme parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus ajaloolase kohta. Kindlasti käivad nende hulka ka kroonikakirjutajad. Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on Napoleon, kes Jumal. (M) 10 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd- mustel on kohad. Collingwood vastandab ajalugu teadusega — teadus veri- fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega verifikatsioon ajaloos kasutatav ei ole. Mineviku kohta me järeldame. Me ei saa minevikusündmusi vaadata. On olemas mitmeid teadmiste vorme, kõrvutiseisvad mõtlemisviisid. Tea- tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt- tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa. Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata.
Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa
Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele (nagu ülalpool nimetatud 10 probleemi). Sotsioloogias on traditsiooniks välja tuua kolm paradigma.
kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia · Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine · Teadus meetoditest · Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem · Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum. LISAKS (toon mõned definitsioonid ingliskeelsena, kuna need on mu enda jaoks nõnda arusaadavamad kui siis, kui ma tõlkima hakkaksin): A system of broad principles or rules from which specific methods or procedures may be derived to interpret or solve different problems within the scope of a particular discipline.
vananenud igas mõttes 2. elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht- empiirilise teadusega. Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna, riigi vahel õiguslike momentidega seotult. See õigus, mis on elav riigi arvates, ei pruugi olla elav teiste subjektide arvates. See ongi õiguse sotsioloogia peamiseks uurimisvaldkonnaks. Tuuakse välja sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad õiguse arengut
püüa ta kunagi teada saada kogu tõde, vaid astub samme, et sellele lähemale jõuda.Otsustav samm, mille Propper tegi, seisnes selles, et ta rakendas pragmaatilist igapäevatarkust- et edasi viib meid katse ja eksituse meetod- keerukatele teooriatele. Fenomeloogia:On arusaam, et ükski nähtus ei avane vaatlejale oma tervikus vaid kõik nähtused avanevad fenomenina e. kitsast aspektist. Maailma ei ole võimalik kogeda tervikuna vaid avaneb tahku pidi.Fenomeloogilise meetodi loojaks võib pidada Edmund Husserlit ning selle olulisemateks arendajateks ja levitajateks M. Heideggeri(heidetus on vaja endale läbipaistvaks teha. Kaasaegne maailm on läbipaistmatu. Fenomenoloogia oleks sellest aru saamine, aga ta ütleb, et see on tänapäeva maailmas võimatu. Uskus, et talupoeglik lihtne elu on parim),J.P.Sartre(rõhutab subjektiivset valikut, isikliku valiku olemust . See
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega
Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist.
annaabi.ee 
