varing 4. imperialismiajastu 19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialismi põhimõtteks on see, et suurriigid püüavad saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas see ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Vähem arenenud maad muudeti 19. saj jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. 5. tehnika areng a) 20. saj alguses käivitas Henry Ford oma autotehases konveierid, millega lühendas ühe auto tootmisaega mitmelt päevalt 12-tunnile. b) 1900. a – Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. c) 1903. a - Wrighti vendade lennuk püsis õhus 12 sek ja tuli tervena alla. d) 1895. a – jõudis eetrisse Guglielmo Marconi esimene raadiosaade ning 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. e) Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 6. Maailmamajanduse areng 20. saj algul
Globaliseerumine - rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega - tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks - läbipõimunud majandustele tähendas sõda katastroofi - riigid muutusid järjest rohkem üksteisest sõltuvaks - olulisele kohale tõusis kaubandus 2. Imperialismi arengule kaasa aitavad tehnilised uuendused Masinaehituses hakati valmistama kõrge toodanguga tööpinke, panid aluse seeriatootmisele. 20. saj. Käivitas Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega auto toomisaeg lühenes. Viis auto hinnad alla, taskukohasem hind. Lennunduses tegi 1900. a. Saksamaal esimese lennu Zeppelini õhulaev. 3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda
1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900. a tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev(tseppeliin). 1903. Orwille ja Wilbur Wrighti lennuk, püsis õhus 12sek 1909. a Louis Beriot' lend üle La Manche'i 1895.a eetris Guglielmo Marconi esimene raadiosaade ja 1901 esimene raadiosignaal üle Atlandi 1912. Uppumatuks peetud ookeaniauriku(Titanic) hukkumine Maailmamajanduse areng 20. saj algul Maailma globaliseerumine
ühe partei kontrolli all. ISIKUD: 1. A. Dreyfus Prantsuse armee juudi soost kapten, keda alusetult süüdistati spionaazis. Süüdistuse tõendamatusest hoolimata mõisteti ta korduvalt süüdi ja alles rahvusvaheliste jõupingutustega seati tõde lõpuks jalule. 2. Theodor Herzl Viini ajakirjanik, kes rajas vastukaaluks antisemitismile sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 3. Max Planck Saksa füüsik, kes jõudis 1900. aastal otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat "pakettide" või portsjonite kaupa (varem arvati, et pideva joana). Ta arvutas selle välja "energia-aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant, millest sai alguse kvantmehaanika. 4. Niels Bohr Taani füüsik, kes 1913. aastal sai valmis töö vesiniku aatomist. Bohri teooria oli ühtlasi näiteks, kuidas teadus areneb: kuigi teooria osutus oma põhiosas ekslikuks, oli see
august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10
1621 Willebrord Snellius avastab, et optiliselt hõredamast tihedamasse keskkonda leviv valgus murdub pinna normaali poole (murdumisseadus). 1622 William Oughtred leiutab arvutuslükati. 1632 Galilei avaldab "Kahe maailmasüsteemi dialoogi", kaitstes seal Koperniku ideid. 1633 Galilei, süüdistatuna ketserluses, ütleb lahti Koperniku vaadetest, neid käsitlev teos keelustatakse kiriku poolt. 1635 Henry Gellibrand avaldab oma avastuse: kompassinõel muudab aja möödudes suunda. 1637 Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist. 1640 Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. 1641 William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. 1642 8
raudteega seotud probleemid -- mehed suudeti küll kiiresti kohale transportida, kuid nende varustamine jäi soiku. Puudustest võttis kiirelt õppust aga Preisi armee, kes suutis lühikese ajaga moodustafda kiirelt toimiva varustusteenistuse. 14 Tänu raudteele muutusid lahingud pikemaajaliseks, kuna oli võimalus pidevalt mehi juurde transportida. Mitmed teisedki tehnilised leiutised leidsid rakendust sõjaväes- täpsemalt öeldes viidi uuendused ellu esmalt militaarsetel eesmärkidel ning alles hiljem võeti nad kasutusele tsiviilelus. Revolutsiooniline areng side valdkonnas muutsid küll sõjaväe juhtimise küll senisest tõhusamaks aga teisalt tõid nad sõjasündmused lihtrahvale otse koju kätte. Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent.
.. Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Sadamate ja kaubandusfirmade areng Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega Inglise insener Wilhelm Henry Perkin avastas sünteetilised värvidhakkas tootma aga hoopis Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid Kolmikliit- Saksmaa- haarata uusi kolooniaid, laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandilevajas võimsat laevastikku
Kuid ühteaegu tõi see konflikt esile ka raudteega seotud probleemid -- mehed suudeti küll kiiresti kohale transportida, kuid nende varustamine jäi soiku. Puudustest võttis kiirelt õppust aga Preisi armee, kes suutis lühikese ajaga moodustafda kiirelt toimiva varustusteenistuse. Tänu raudteele muutusid lahingud pikemaajaliseks, kuna oli võimalus pidevalt mehi juurde transportida. Mitmed teisedki tehnilised leiutised leidsid rakendust sõjaväes- täpsemalt öeldes viidi uuendused ellu esmalt militaarsetel eesmärkidel ning alles hiljem võeti nad kasutusele tsiviilelus. Revolutsiooniline areng side valdkonnas muutsid küll sõjaväe juhtimise küll senisest tõhusamaks aga teisalt tõid nad sõjasündmused lihtrahvale otse koju kätte. Esimene relvakonflikt mida media ulatuslikumalt kajastas oli Krimmi sõda. Sel ajal hakkas ajalehtede juurde kujunema uus amet- sõjakorrespondent.
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1
Dorpatit, selle farmakoloogiateadust, vt ptk ??). Omaette alapeatükk käesoleva teema raames on viroloogia. Õpetus sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal tubaka mosaiiktõbe uurides, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Ivanovski kahtlustas antud juhul ,,toksiine" (bakterite eluprodukte). 1898. aastal kordas neid katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski olema iseseisva fenomeniga. Ta ei suutnud seda kultiveerida, kui nägi, et see levis ainult neis rakkudes, mis jagunesid
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
põnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused, suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanistlikud mõtlejad pöördusid ümbritseva maailma, looduse poole. Seda ajendasid osaliselt tollased avastused geograafia ja astronoomia alal. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritseva elu tegelikkusesse, milles avastati ilu ja harmooniat. Ühelt poolt tõusis humanismis esile vajadus looduse parema tunnetamise järele, teiselt poolt asetus inimene ise kui samasse loodusesse kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Avardunud ning põhiliselt muutunud maailmapilt esitas paratamatult küsimuse: milline on
• ameerika periood - iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus "Kuuik". Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut juhtus ta pealt nägema ning ta oli sokeeritud, kui nägi, et haavatud sõdurid piinlesid. Sveitsis tagasi olles kirjutas ta nähtud sündmustest raamatu. 1863 moodustatigi Punase Risti komitee, sama a teisel poolel kutsuti kokku konverents, kus otsustati, et iga riik loob
,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. KUNSTNIKUD DIE BRÜCKE EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu. Väljenduslaadilt on ta väga sarnane foovidega, olles siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma
Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
ja James Rosenquist. R. Mutt [Marcel Duchamp]. Fontään. Ready- made, 1917 (Alfred Stieglitzi foto) Richard Hamilton Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks. Kollaaž, 1956 Inglise kunstniku Hamiltoni irooniline kommentaar USA tarbijakultuurile andis kunstinähtusele nime. Väikesemõõduline kollaaž kujutab USA hüvede loetelu: Ford, meelelahutus, koomiks, kaubad jne. Atleet hoiab strateegilises kohas käes hiigellutsukommi lollipop. 4 Popkunst USA-s ja selle paralleelnähtused Euroopa maades. *Pärast II maailmasõda Ameerika Ühendriikides alguse saanud massikultuuri õitseng kestab tänaseni, kuid kindlasti on selle ajaga muutunud populaarkultuuri mõiste. *Ametlikult lõppes sõda 2
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu
11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi
Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult
põhjustas otseselt 30ndate majanduskriisi ja fasismi tõusu. Otseselt mõjutas kodanikukultuuri, avas kunstile uued perspektiivid. 19101920ndaid mõjutas filmikunst: võistlemine tummfilmiga viis alla igasuguse teatraalse meelelahutuse. Helifilm 1927; see muutis konkurentsi filmi ja teatri vahel veelgi teravamaks. 20ndatel arenes raadio, lindistamise võimalus, telefoni areng, elektrifitseerumine, tarbimiskultuuri tõus. Teaduslikud avastused: Einstein ja Freud (oluline kunstides). Kõige selle tulemusena tekkis väga palju erinevaid voole, mille ühiseks eesmärgiks oli vanade traditsioonide hülgamine. Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt
eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega
supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja
Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU MUISTNE VABADUSVÕITLUS PT. 7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus
Piemonte kuningriigiks, mille kuningaks oli Carlo Alberto, et Sardiinia ühineks selle kuningriigiga. Tegelik juhtfiguur oli Benso di Cavour, kes oli tugevalt mõjutatud liberaalsetest ideedest. 1847a hakkas välja andma ka ajalehte Il Risorgimento. Cavour oli 1848a revolutsiooni üks liberaalsete jõudude juhtivaid tegelasi Itaalias. Ta oli üks vähestest kuningatest, kes toetas revolutsiooni ja ühinemist. Carlo Albert loobus troonist 1849, kui Piemontes võeti vastu liberalane konstitutsioon ja tema järel sai Sardiinia Pemonte kuningaks Vittorio Emanuele II. 1850ndatel sai Bensi di Cavourist konstitutsioonilise kuningriigi peaminister. Itaalia ühinemine ülevalt poolt. Kõrvuti revolutsiooniga kuulutas Sardiinia Piemonte ka Austriale sõja, kelle käes olid Lombardia ja Veneetsia. Said Austria käest lüüa ning nõudis suuri hüvitisi. Sellega seoses astus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
