IT õiguse kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö toimub neljapäeval 29.03.2012. Kontrollküsimusi: 1. Avaliku teabe mõiste. 2. Kes on teabevaldajaks? AvTS § 5 lg 1 3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3. 4. Teabenõude mõiste. 5. Teabenõudja mõiste. 6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue? 7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20
arhiivi haldamine toimuks süstemaatiliselt ja et kõik dokumentidega tehtavad toimingud oleksid tuvastatud. Teabevaldaja- · riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist Teabenõue- · teabenõudja ees- ja perekonnanimi · asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus · teabenõudja sideandmed, mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta · taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid · taotletav teabenõude täitmise viis Teabenõudja-esitab teabevaldajale teabenõude : · suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või
täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2
-Pärast asjajamisaasta lõppemist valmistatakse dokumendid ette säilitamiseks ja kasutamiseks. Ettevõtte vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontroll. -Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. -Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab sekretär sellest teabenõudjat 5 tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks. -Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. -Kui on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib sekretär teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab sekretär teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. -Teabenõue loetakse täidetuks, kui: - teave on teabenõudjale edastatud;
Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal. Kas asjaajamiskorras on kirjas teabenõude kohta kehtivad nõuded (registreerimine, täitmise viis)? Teabenõue registreeritakse saamise päeval, kandes registrisse järgmised andmed: - ees- ja perekonnanimi; - asutuse või juriidilise isiku nimi; - teabenõudja sideandmed, mille kaudu teavet väljastada; - taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus või dokumendirekvisiidid, - teabenõude täitmise viis. Nõuet ei pea registreerima, kui see on esitatud suuliselt ja sellele on kohe vastatud või kui see on anonüümne
Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal. Kas asjaajamiskorras on kirjas teabenõude kohta kehtivad nõuded (registreerimine, täitmise viis)? Teabenõue registreeritakse saamise päeval, kandes registrisse järgmised andmed: - ees- ja perekonnanimi; - asutuse või juriidilise isiku nimi; - teabenõudja sideandmed, mille kaudu teavet väljastada; - taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus või dokumendirekvisiidid, - teabenõude täitmise viis. Nõuet ei pea registreerima, kui see on esitatud suuliselt ja sellele on kohe vastatud või kui see on anonüümne
allkirja andja nimi. 8.5. Allkirjastamiseks kasutatakse sinist tindi- või pastapliiatsit. 8.6. Kuupäev märgitakse sõnaliselt või numbriliselt. 8.7. Dokumendi kuupäevaks märgitakse: 8.7.1. dokumendi allkirjastamise kuupäev; 8.7.2. protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 8.7.3. lepingu allkirjastamise kuupäev; 8.7.4. väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 8.8. Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 8.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg. 9. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMISE JA JUURDEPÄÄSU TAGAMISE NING JUURDEPÄÄSUPIIRANGUTE KEHTESTAMISE KORD 9.1. Juhataja võib kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe
4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. 7. Riigikontroll ja kodanik Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli poole saavad pöörduda teabenõude, märgukirja ja selgitustaotlusega kõik nii eraisikud kui ka asutused ja organisatsioonid. Riigikontrolli poole pöördumisel saab vastuse seaduses ette nähtud aja jooksul vastamise aeg sõltub sellest, kas tegu on teabenõude või märgukirja/selgitustaotlusega. · Teabenõudega saab Riigikontrollilt küsida mingit teavet, näiteks dokumenti, mis on juba olemas. Teabenõudele saadakse vastus hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist.
Juhataja tegevuse toetamine 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. asjaajamise korraldamine vastavalt Büroo asjaajamiskorrale; 3.2 .dokumentide loetelu koostamine, muutmine ja täiendamine vastavalt ettepanekutele ja vajadusele; 3.3. nõustab ametnikke ja töötajaid dokumendihaldusalastes küsimustes; 3.4. töö dokumendihaldusprogrammis ,,Postipoiss" (registreerimine, täitmiseks suunamine, digidokumentide säilitamine); 3.5. jälgib ja annab teada vastavale ametnikule/töötajale lähenevast kirja/teabenõude/aruande jms vastamise tähtajast. Informeerib sekretäri vastamata kirjast/teabenõudest/aruandest jms. 3.6. koostab ise ja vormistab teiste koostatud dokumente vastavalt asjaajamiskorrale; 3.7. vastuvõtule tulnud kliendi juhatamine juhataja juurde; kliendile info andmine vastavalt oma pädevusele; suuliste teabenõuete vormistamine, avalduste jm dokumentide vastuvõtmine 3.8. Büroo e-postile ([email protected]) saabunud teadete ja kirjade menetlemine; vajaduse
lõppemist. Töölepinguid tuleb sälitada 10 aastat peale töösuhte lõpemist. Riskianalüüsi tuleb sälitada ettevõttes 55 aastat. Tervisekaart, hambakaart tuleb sälitada 110 aastat alates inimese sünnist. Dokumentidele juurdepääsu korraldamine Seaduse järgi saab kohanik asutused teavet kahel viisil: o Esiteks võib igaüks, kes soovib saada riigi- ja omavalitsuse teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise teabenõude. o Teiseks on iga asutus kohustatud avalikustama teavet internetis. Seaduses on üksikasjalikult loetletud, mille kohta peavad asutused veebilehele teavet paigutama.
2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku asutus, organ, ametnik, töötaja või kollegiaalorgani liige. 3. Dokumendihalduse valdkonna standardid: ISO 15489:2004 4. Kes on AvTS järgi teabenõudja? Teabenõudja võib olla eraisik või juriidiline isik. Teabenõudja võib olla iga isik kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevad seaduses sätestatud korras. 5. Kuidas võib teabenõude esitada? suuliselt ja kirjalikult 6. Sisemised dokumendihaldust reguleerivad normdokumendid asjaajamise kord, dokumentide loetelu, dokumendihalduse kord, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused, sisekorraeeskiri, arvutite ja arvutivõrgu kasutamise kord, teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8
tekst; allkiri või allkirjad. 11. Dokumendi kuupäevaks on: Õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; Protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; Lepingu allkirjastamise kuupäev; Väljasaadetaval kirja allkirjastamise kuupäev; Kui dokumenti ei allkirjastata, on selle kuupäevaks muud dokumendi menetlemise toiminguid kajastavad kuupäevad. Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 12. Millal loetakse dokument registreerituks? kui tema kohta on registrisse kantud 13. Kui kaua säilitatakse dokumendi andmeid dokumendiregistris (Õigele vastusele ring ümber) a) alaliselt b) nii kaua kui vastavat dokumenti c) nii kaua kui vajadust on 14. Millega peab olema elektrooniline dokumendiregister varustatud? Otsingusüsteemiga 15
või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses. [3] Kui konventsiooniosaline näeb ette, et selline vaidlustamine toimub kohtus, peab ta ühtlasi tagama isikule juurdepääsu seadusega kehtestatud kiirele ja tõhusale, tasuta või odavale menetlusele teabenõude uuesti läbivaatamiseks avaliku võimu organis või muus sõltumatus ja erapooletus asutuses, mis ei ole kohus. [3] Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele,
6) Asjaajamist reguleerivad organisatsiooni sisemised normdokumendid(kehtestamine) 7) Avaliku teabe seadus Seaduse eesmärk-seaduse eesmärk on tagada teabele juurdepäär Teabe liigid Teabe avalikustamise viisid Kes on teabevaldaja Avalike ülesannete täitja Mis info tuleb avalikustada ja kus Kuidas võimaldatakse juurdepääs teabele Kes on teabenõudja Mis on teabenõue, sellele vastamine Teabenõude esitamis viisid Teabenõude registreerimine, tähtajad Teabenõudele vastamine Mis eristab teabenõuet selgitustaotlusest Dokumentide üle arvestuse pidamise kohustus Dokumendiregister Nõuded dokumendiregistrile dokumendiregistrisse kantavad andmed Millised andmed peavad olema avalikustatud, millal Dokumendiregistripidaja kohustused Juurdepääsupiirangud kehtestamine dokumendiregistris 8) ka digitaalsed dokumendid oleksid saadud, menetletud ja hoitud ühtsetel põhimõtetel.
alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid). Dokumendisüsteemi infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Vajalik regulatsioon (dokumendihalduse korralduse alusdokumendid) Kes, mida, millal, ja kuidas teeb Vastutus toimingute, protseduurireeglite järgimise eest Vastutus andmete kasutamise eest! 3. Millest tuleneb dokumenteerimise kohustus? Õigusaktidest tulenev kohustus 4. Mis on teabenõude ja selgitustaotluse vahe? Teabenõudega saab asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis on see pöördumine selgitustaotlus ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses ettenähtud korras. 5. Dokumendi kohustuslikud elemendid. 1) autor; 2) kuupäev; 3) tekst; 4) allkirjastaja. 6
Avalik teave on teave, mis on seatud avalike ülesannete täitmisega. Eesmärgid: tagada üldsusejuurdepääs teabele, luua avalikkuse võimalused kontrollida avalike ülesannete täitmist. Avaliku teabe valdajad on: - Riigiasutused (maksuamet, politsei, päästeamet) - Kohaliku omavalituse asutused (lasteaed, kultuurimaja) - Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (SA Viljandi Haigla, TÜVKA) - Kõik need, kes täidavad seaduse või lepingu alusel avalikke ülesandeid. Teabenõude esitamise viisid: kiri, faks, suuline, e-kiri. Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksu. Keerulisema asja puhuk 15 päeva. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Vastata tuleb üldjuhul soovitud viisil. Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui: · Teabele kehtib juurdepääsupiirang · Teabevaldaja ei valda teavet · Teabenõudja sideandmed puuduvad · Kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks.
8) Asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: Antud asjaajamiskorras puudub. 9) Dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: On selgelt välja toodud, kes mida allkirjastab, ja töötajate õigused ja pädevusdokumentide allkirjastamised määratakse seadustes. 10) Dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord: Kool tagab juurdepääsu enda poolt hallatavale teabele teabenõude täitmisega ja teabe avalikustamisega. Teabe avalikustab kool oma veebilehel. Samuti on ka loetelu teabest, mis on Tallinna Ehituskoolis tunnistatud asutusesiseseks kasutuseks. 11) Vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord: Eraldi peatükina seda teemat kirjeldatud ei ole, antud teemat käsitleb ainult üks lause: / Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning
Kuna ta seda aadressi enam aktiivselt ei kasutanud, ei saanud ta arve olemasolust ka teada. Kui Martin Tamm oleks arve maksmise kohustusest teadlik olnud, oleks ta enda sõnul selle tasunud, sest summa oli väike: 2 eurot 50 senti. Mingit meeldetuletust tasumata arve eest ka ei saadetud. Martin Tamme sõnul on jabur, et 2 euro ja 50 sendise võlgnevuse eest kaotas ta õiguse 120 eurosele toetusele. 4. Kui Martin esitas mõni päev hiljem valda teabenõude, saadeti talle ka väljavõte X vallavalitsuse 01.10.2019. a korraldusest nr 1144, mille õigusliku alusena oli toodud Määruse § 3 lõike 15 punkt 1 ning korraldus ise sõnastatud järgmiselt: „Lõpetada X valla koduse mudilase toetus (ema ja lapse nimed). Märkus: võlgnevus 2.50 (õpilaspäevik).“ 5. Määruse § 3 lõike 15 punkt 1 sätestab: „Paragrahv 2 lõige 1 punktides 2 ja 7 makstava toetuse ja kuluhüvitise puhul on X Vallavalitsusel õigus maksmine peatada
Ka dokumentide väljasaatmise kohta oli eraldi paragrahvid nii paberkandjal kui digitaaldokumentide kohta ning teave ka selle kohta, kuidas selle korraldamine toimub. Dokumentide täitmise ja lahendamise eest vastutamise kord oli välja toodud (ka tähtajad), kontroll dokumendi tähtaegse täitmise üle. Samuti see, millal loetakse asi lahendatuks. Viies peatükk oli pühendatud teabe avalikustamisele, juurdepääsupiirangutele. Eraldi oli välja toodud teabenõude menetlemise etapid, teabe avalikustamine veebilehel. Samas oli välja toodud ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Juurdepääsupiirangute juurde oli märgitud, et dokumentide loetelus kehtestatakse sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib piirangud kehtestada. Juhtnöörid olid antud ka dokumentide liigitamise aluste, dokumentide loetelu koostamise ja kehtestamise kohta. Põhjalik ülevaade oli tehtud erinevate toimikute moodustamine korra kohta
· juurdepääs ja arhivaalide kasutamise kord · arhiivi ohuplaan · arhivaalide eraldamine hävitamiseks jne 7. Asjaajamise üleandmine · asjaajamise üleandmine töösuhte lõppemisel s.h dokumendid elektroonsel kandjal, paroolid jms · töötajad, kelle lahkumisel koostatakse üleandmise akt · üleandmisakti vormistamise näidis jne 8. Regulatsioonid (võib kehtestada asjaajamiskorra koosseisus või eraldi õigusaktidega) · teabenõude menetlemine · dokumentide avalikustamine · juurdepääsupiirangute kehtestamine · digitaaldokumentide allkirjastamine jne
tase. Seisneb põhiliselt standardite koostamises, avaldamises ja kasutamises. Standardimisest saadavaks kasuks on toodete, protsesside ja teenuste eesmärgivastavuse parenemine, kaubanduslike tõkete vältimine, tehnilise koostöö hõlbustamine. Standardite tasandid- rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline standard. Subjektiivne info- objektiivse info tõlgendamine enda järgi Säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Teabenõudja - iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. Teabenõue - teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teadmus Info ja oskused, mis on omadatud läbi kogemuse või hariduse. Teadmusjuhtimine- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata vaikivat teadmust. Toimik asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumentidest moodustatud üksus.
meetoditega ning analüüsitud samade analüüsimeetoditega. Sellised andmed moodustavad iga näitaja kohta selle muutumist ajas kirjeldava andmerea. 5. Miks ja kuidas peab olema tagatud seireandmete kättesaadavus? Keskkonnaseire andmed on üldjuhul avalikud (ka keskkonnaloas sätestatud ettevõtja kohustusliku seire andmed), st nende kogujatel on kohustus neid teabenõude alusel väljastada. Keskkonnaseire käigus kogutud andmed koondatakse nende kogujate poolt [1] internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse . selle käigus saadavate andmete avalikustamist avaliku teabe seadus ning seireandmete säilitamist keskkonnaregistri seadus
21. Avalik teave: õigus teabele, teabenõue, selgitustaotlus, juurdepääsu piirangud Avaliku teabe regulatsiooni eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Juurdepääsu piirangu saab kehtestada asutuse juht ja see peab olema kindla tähtajaline.
keeldumist selgitama peab, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele ei ole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele. Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist. Kolmandate isikute huvide kahjustamine ei anna õigust teabe andmisest keelduda. Teabenõude olemusest ja ÄS § 287 lg 1 mõttest tuleneb, et juhul, kui juhatus on ÄS § 287 lg 2 järgi keeldunud teabe andmisest, võib aktsionär nõuda kohtu kaudu teavet ÄS § 287 lg 3 alusel ka siis, kui ta on teabenõude esitanud enne aktsionäride üldkoosoleku toimumist ning juhatus on keeldunud enne üldkoosolekut talle õigustamatult teavet andmast. Sellisel juhul tuleb teabenõue lugeda esitatuks
Teabevaldajaks on: riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; avalik-õiguslik juriidiline isik; eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine. Esitamise viis, kehtivad nõuded, registreerimine,
andmed vastavalt registreeritava diokumendi liigile. AÜA § 17 lg 3. 3. Registreerimisele kuuluvad dokumendid Registreerimisele kuuluvad: 1) Asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid 2) Asutuses kooststud protokollid ja aktid 3) Lepingud 4) Saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõude jm). 5) Suulised tebenõuded, mida ei täideta viivitamata 6) Asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, amrniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgituse, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks
Avaliku teabe seadus (2000.a.) Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist. (Avalikud ülesanded on need asjad, mida tehakse maksumaksja raha eest.) Avaliku teabe valdajad on: · riigiasutused (Eesti Politsei, Päästeamet jne.) · omavalitsusasutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · kõik need, kes seaduse või lepingu alusel täidavad avalike ülesandeid. Teabenõude esitamisviisid: · kiri · suuline (helistad ja küsid) · faks · e-post (e-mail) Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksul. (15 tööpäeva kui küsimus on keeruline, siis pikendatakse). Kui kiri on valesse kohta saadetud, siis tuleb kiri edasi saata või vastata, kust küsida. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil. Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel: 1
ka distsiplinaarkolleegiumi esimees.*44 Tema sõnul KS ei reguleeri, kellele, millise tähtaja jooksul ja kuidas tuleb distsiplinaarkolleegiumi otsus saata. Praktikas on kolleegium saatnud otsuse kohtuniku- le, kelle kohta otsus tehti, samuti kohtule, kus kohtunik töötab, distsiplinaarmenetluse algatajale ja Justiitsministeeriumile. Mingisse infosüsteemi ega registrisse otsuseid ei kanta, need asuvad distsipli- naarkolleegiumis ja näiteks ajakirjanduse huvi korral on teabenõude alusel otsus ka edastatud. Aas- taid tagasi olevat H. Salmanni sõnul paaril korral kohtute jaoks koostatud distsiplinaarkolleegiumi lahenditest anonüümsete kaasuste kogu. Nõustun ettekandjaga, et seda praktikat tuleks kindlasti jät- kata. Otsustel on kahtlemata preventiivne toime ja nad oleksid ühtlasi praktiliseks abimaterjaliks koh- tunikele ja kohtute esimeestele analoogsete probleemide esinemise korral.
tööandjatele ja nii võib väita, et ei ole asutust, kus sellega kokku ei puututa, sellest tulenevalt on hüvitise maksmine ja arvutamine leidnud laialdast kõlapinda, mida aga ei saa öelda töös käsitletava teise teema kohta. Nagu eelpool mainitud, on summeeritud tööajaarvestus pigem erandlik juhus ja veel erandlikum on summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide hüvitamine rahas. Seega on nimetatud küsitluse läbiviimiseks koostatud teabenõude päringus väga täpselt kirjeldatud probleemi olemust ja palutud vastajate ametliku seisukohta antud küsimuses. Esimeses peatükis käsitletakse üldisemalt tööajaarvestust, töö eest tasu maksmist, hüvitisi ja hüvesid ning nende maksmist töötajatele. Antud peatükis keskendutakse seadustele ja seal sätestatule. Tuuakse välja seadusest lähtuvalt tööaja mõiste ja sellest tulenevalt tööajaarvestusest.
ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sellisele teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses selgesõnaliselt mainitud erandi. Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. Kui teave ei ole dokumenteeritud, siis on isikul õigus pöörduda riigisasutuse poole märgukirja või selgitustaotlusega (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus6). Märgukiri tähendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe
Lisa 2 – Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord Lisa 3 – Dokumendi vorminõuded ja näidisvormingud Lisa 4 – Digitaalse allkirjastamise juhis Lisa 5 – Personalikäskkirja, puhkusekäskkirja, välislähetuskäskkirja ja sise lähetuskorralduse koostamise ja menetlemise juhis Lisa 6 – Lepingu koostamise ja menetlemise juhis Lisa 7 – Teabenõude menetlemise kord Lisa 8 – Arhiiviruumi juurdepääsu ja ohutuse tagamise kord Lisa 9 – Ohuplaan Lisa 10 – Juhis arhiiviväärtusega arhivaalide korrastamiseks ja nimistu koostamiseks Lisa 11 – Dokumentide loetelu vorm Lisa 12 – Arhivaalide loetelu vorm Lisa 13 – Hävitamisakti vorm Asjaajamiskorra näidissisukord 71 Lisa B Dokumentide loetelu näidis Funktsioon 8
vastusest, milles keeldutakse erikontrolli läbiviimisest. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud). Kuivõrd erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamise menetlus on hagita menetlus, siis TsMS
annaabi.ee 
