Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
.....................................................6 A.2.4.6 Loetleda olulised tegurid otsuse tegemiseks enne vastava teostuspoliitika valikut Prepare a checklist of factors for consideration prior to implementation of such policies............................................................................ 7 A.2.5 Personali valikuga seotud kaalutlused. - Staffing considerations.........................................................................7 A.2.5.1 Kirjeldada infosüsteemide arenduse ja hooldusega seotud rollid. Describe the different roles played in developing and maintaining Information Systems..................................................................................................... 7 A.2.5.2 Kirjeldada lõppkasutaja mõiste. Describe the concept of End User Computing........................................7 A.2.5.3 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste analüüs seoses personaliküsimustega. Describe
6 / 55 Google App Engine Andris Reinman piiresse ning lähtefailid on turvaliselt varundatud, siis on Google App Engine aplikatsiooni loomiseks tõenäoliselt parim valik. Paigaldus Google App Engine kasutamiseks on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara arenduspakett (SDK), mille saab alla laadida Google App Engine kodulehelt [http://code.google.com/intl/et/appengine/downloads.html]. Valida on kolme versiooni vahel, millest igaüks on mõeldud eri platvormi jaoks. Alla saab laadida Windowsi versiooni, Mac'i versiooni või Linuxi versiooni. Kõik need teevad sisuliselt sama asja, koosnedes samadest pyhtoni skriptidest, ainult et Windowsi ning Mac'i
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas. Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool. Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele- sobivust, informatsiooni pädevust ja paikapidavust. Töörühm võiks koosneda kultuuriüksuse töötajatest; üksusevälistest inimestest või siis hõlmata mõlemaid. Eelkõige on tähtis luua tiheda koostöö mehhanismid veebirakendust käitava
kogu varu ning selle liikumise eest kogu organisatsioonis. Probleemi otsitakse kogu organisatsiooni vaatenurgast ning otsitakse parimat viisi kasu teenimiseks. Sammud liikumaks fragmenteeritud funktsioonist strateegilisse integreeritud funktsiooniks: Eraldi seisvatele logistika funktsioonidele ei pöörata erilist tähelepanu ning ei peeta tähtsaks. Arutlus, et eraldi logistika funktsioonid on tähtsad organisatsiooni edu loomisel. Tehakse uuendusi eraldi funktsioonides, kindlustades et iga tegevus on maksimaalselt efektiivne. Sisemine integratsioon- leitakse, et ühendades tegevused toob kasu. Töödatakse välja pika ajaline logistiline strateegia. Võrreldakse logistikat teiste ettevõtetega, õppides teiste kogemustest, otsides asju, mida parandada. Jätkuv arenemine- otsitakse pidevalt efektiivsemat teed. 4jandas punktis on ettevõtte loonud juba integreeritud logistika.
Kas on võimalik töölerakendumine läbi tööturuteenuste (tööturuteenuste ja toetuste seadus, eriteenused puudega in-le)+ d. Kas töölerakendumine väljaspool avatud tööturgu (kaitstud töö keskused, rakenduskeskused)? 3. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, KORRIGEERIMINE Oluline kasu inimese jaoks: Kutserehabilitatsiooni käigus on puudega inimesel võimalik: · saada selgust oma võimetes ja piirangutes, · saada tuge elukutse valikul, tööelu alustamisel või jätkamisel, · omandada vajalikke oskusi, et töötamisega toime tulla (sh suhtlemisoskused, tööoskused, töökoha kohandamise soovitused jm). EESMÄRK: Tööga toimetuleku õppimine ning selle kaudu ühiskonda integreerumine. Töötukassa poolsed meetmed: · Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele.
a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Üleriigilisel tasemel reeglite üle otsustades nõutakse ühehäälsust, kuid reeglite rakendamisel enam ühehäälsust ei nõuta. Teooria loob võimaluse, et enamuse poolt vastuvõetu laieneb ka vastuhääletanud vähemusele ja seetõttu muudab otsused suvaliseks. Arrow paradoks näitab, et võivad tekkida halvad kollektiivsed otsused selles mõttes, et tulemus sõltub nende hääletusele panemise järjekorrast. Demokraatia majanduslik teooria lähtub Downsi seisukohast, et poliitikud järgivad valijate eelistusi ja peavad neid õigeks vaid seetõttu, et nad soovivad riigivõimu juurde jõuda. Downs käsitleb ka mediaanvalija mõsited, mille alusel valivad erakonnad mediaanvalija ja kujundav enda poliitika sellest lähtuvalt. Teooriat arendavad Nordhaus, Hibbs, Alesina jt, kes toovad sisse konjunktuuritsüklid. Optimaalse maksustamise teooria näeb ette, et kõigepealt võetakse aluseks soovitav
müügi suurendamiseks. On suunatud müügi, turustustegevuse organiseerimisele. Eeldused: · Teatud müügimahu saavutamine · Kui ei avaldata teatavat mõju, siis tarbijad ei osta kaupu soovitud mahus · Rakendades müüki stimuleerivaid, aktiveerivaid meetodeid, sunnitakse tarbijaid kaupu ostma · Ostjad teevad edaspidi kordousoste või on olemas küllaldane potensiaalne ostjaskond Tuleneb seisukohast, et tarbijatel ei ole selgelt väljakujunenud kavatsust mingit kaupa omandada, mistõttu on vajalik otsida potensiaalseid ostjaid. Eesmärgiks on pakkuda kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, kasutades reklaami- ja müügikunsti olenemata tarbijate tegelike vajaduste rahuldamisest, ostujärgsest rahuldamatusest. · Turunduskonseptsioon tähendab seda, et firma rahuldab teatud tarbijate rühma vajadusi ja soove paremini kui konkurendid
tunnusteni, mis eristavad projekte omavahel. Projektijuht saab neid tunnuseid kasutades välja selgitada projekti tõenäolised probleemvaldkonnad. Nendeks tunnusteks on: põhitegevusega seotud/tugifunktsioone puudutav; uudne/tavaline; kiire/samm-sammuline; vastuoluline/kõigi poolt aktsepteeritud; muutuvad eesmärgid; välised suhted/sidemed; tippjuhtkonna hoiak; muud muutused. Mida olulisem on projekt ettevõtte eduka eksistentsi seisukohast seda suurema riski astmega on projekt ja seda suuremat tasu võib projektijuht oodata projekti eduka lõpetamise korral. Projektid, mis on ettevõttele olulised on seotud selle põhitegevusvaldkonnaga ja nende ebaõnnestumine ohustab organisatsiooni tervikuna. Näiteks: tavamüügilt üleminek e- kaupluste süsteemile. Vähem olulised on ettevõtte jaoks projektid, mis on seotud ainult ühe osategevuse või valdkonnaga ettevõttes, näiteks kasutatava raamatupidamisprogrammi
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
joonis 18). Seepärast tuleb ostustiimulitena käsitleda nii tulus sisalduvaid väärtusi kui kulude struktuuris olevaid 2 elemente. Sageli rõhutatakse üksnes toote ratsionaalseid väärtusi, jättes esile toomata emotsionaalsed küljed. Samuti eksitakse kulude käsitlemisel, diskuteerides kõrge ostukulu, mitte aga teiste, võib-olla madalamate, ent tarbimise seisukohast väga oluliste kululiikide üle (näiteks ekspluatatsioonikulu). TOOTES SISALDUVAD TULUD TOOTE TEENUSTE PERSONALI MAINE KVALITEET KVALITEET KVALITEET KVALITEET KOGU- TULU TARBIJA POOLT SAADAV KASU KOGU- KULU OSTU- EKSPLUATAT- SOETAMISE SOETAMISE
10) kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse toetamiseks käivitatakse järgmised programmid: - innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks; - intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. programm Riik aitab ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega; - kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu. 11) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Palgapoliitika Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine juurutamine, mis
Mitte et nad oleksid absoluutselt asendamatud, vaid nad on asendamatud sellises mõõtkavas, nagu seda pakub loodus. Loomulikult ei ole eelpoolkirjeldatud asendussuhted nii lihtsad nagu nad tekstist võivad tunduda, tegelikult on tegemist keerukate komplekssete protsessidega. Mateeria tasakaalu printsiip Mateeria säilimise printsiip: mateeriat ei saa luua ega hävitada. Majandusteaduse suhe mateeria tasakaaluga: majandustegevus tähendab looduskeskkonnast saadud mateeria muutmist. Sellest seisukohast vaadates ei loo majandustegevus midagi, ta lihtsalt muudab loodusest saadud mateeriat nii, et seda oleks inimese jaoks parem ja meeldivam kasutada. Tasakaalu printsiibist tuleneb aga ka see, et materjalid peavad keskkonda "tagasi minema". Joonisel 2.2. peaks mateeria voog A võrduma jäätmete voo B+C+D summaga A = B+C+D Keskkonnafirmad A1+A2+C Mitte-keskkonna firmad: B+R+E = R+A1+F Majapidamised: A2+E=D+F
võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel. Ka siis, kui ei ole tegemist tavamõistes "probleemiga", on suhtekorraldusprogramm või projekt mõistlik osadeks lahutada, tuues välja alalõigud, mis on vaadeldavad lahendamist vajavate probleemidena
Juurutusfaasis (introduction) tuuakse toode turule. Läbikukkumiste hulk sellele etapil on suur. Edu korral kasvab läbimüük etapi jooksul pidevalt, kuigi kasumid jäävad negatiivseks. Toodet veel ei tunta, vajalikud on suured turundus- ja eriti reklaamikulud. Otsest konkurentsi on sel ajal vähe. Esimesteks ostjateks on innovaatorid. Toote juurutus- ja kasvufaas on lühem, kui: toode ei nõua uut infrastruktuuri, turustuskanaleid, veovõrku, teenuste loomist ja infosüsteemide rajamist; vahendajad aktsepteerivad toodet ja on nõus seda toetama; tarbijatel on toote vastu huvi, kohanevad sellega kiiresti ja levitavad positiivset infot. Üldiselt on juurutus- ja kasvufaas lühem esmatarbe- ja pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel. Toote ideaalse elutsükli kasvufaas on võimalikult lühike, mis lubab kiiresti jõuda kasvufaasi. Juurutusfaasi kaalukamad probleemid on seotud segmentimise, positsioneerimise, müüjate, kulude ja hinnaga.
Hea reklaami oluline aspect on õige meediumi valik, mis sõltub taas sõnumist, vastuvõtjast ja -käsutada olevast eelarvest. Eristatakse siseseid ja väliseid meediume. Sisesteks meediumiteks on reklaamivahendid, mis on olemas või milliseid saab hõlpsasti valmistada: voldikud, brozüürid, posterid, kuulutustulbad, kirjad jne. Väliste meediumite all mõeldakse ajakirjandust, raadiot, televisiooni ja internetti, siia kuuluvad ka teiste organisatsioonide väljaanded. Reklaamivahendi valikul peaks organisatsioon esitama endale küsimused: - kas mediumi olemus ja sisu on kooskõlas edastatava sõnumiga? - Kas valitud medium jõuab sihtgrupini? - Milliseid meediume võib kasutada koos? - Kas valitud meediumid ilmuvad edastatava sõnumi jaoks soodsal ajal? - Kas niisugused reklaamvahendeid on varem kasutatud? - Kas meediumi saab kasutada sõnumite edastamiseks ka edaspidi? - Kas meediumi ilmumissagedus on kooskõlas sõnumile sobiva edastamissagedusega? 3
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
x modelleerimine võimaldab lahendada ,,aga mis siis, kui" tüüpi probleeme, tuua välja alternatiive x modelleerimine ei sega tegelikkuses kulgevaid protsesse x modelleerimine võimaldab määrata iga üksiku komponendi või muutuja mõju tulemusele ja järjestada neid tähtsuse alusel. Modelleerimise puudused: x head modelleerimismudelid on kallid ja mudeli loomine on aeganõudev tegevus x modelleerimine ei paku optimaalset lahendust, nagu seda teeb lineaarplaneerimine; katse kordamisel võib modelleerimine anda erinevaid tulemusi x määrata tuleb uuritava probleemi lahendi tingimused ja piirangud x iga modelleerimismudel on unikaalne. Monte Carlo meetod Meetod võimaldab paljudel juhtudel statistiliste andmete puudumisel luua kunstlik statistika, mis on vajalik stohhastilise ülesande lahendamiseks. Monte Carlo meetod tugineb juhuslike arvude genereerimismeetodile
Just koormuste kasv ja vahel ka nende struktuuri muutus on põhiliseks teguriks, mis tingib energiasüsteemi, s.h ka elektrivõrgu pideva arendamise vajaduse. Muidugi tuleb arvestada ka mitmesuguseid muid trende. Tarbimise kõrval tuleb eelkõige arvestada seadmete jääkressurssi (amortiseerumist) ja nen- de tehnilist seisukorda, mis on sageli üheks võrkude rekonstrueerimisva- jaduse põhjuseks. Tehniliste lahenduste leidmisel tuleb silmas pidada ka võimalikke tehno- loogilisi uuendusi planeerimisperioodil (uued jaotlate, lülitite, juhtmete, kaablite tüübid, automatiseerimis- ja juhtimisvahendite areng jms), sea- dusandluse ja klientide poolt võrgule esitatavate nõuete (töökindluse, pinge kvaliteedi, ohutuse ja loodushoiu osas) muudatusi jne. Projektivariantide majandusliku elujõulisuse hindamisel ja finantsplaani- de koostamisel tuleb prognoosida elektri tariifimäärade arengut, seadme- te, materjalide ja maa hinna muutusi, töötasu määrade muudatusi, inflat-
Kuid genereerivaid nähtusi võidakse uurida ka kvantitatiivselt. Kvantitatiivne uuring erineb kvalitatiivsest ka metodoloogia poolest. Materjali kogumisel ja analüüsil on need erinevused olulised. Kvantitatiivse uuringu puhul on tähtis, et uurimisainestik esindaks statistiliselt vaatlusüksustest moodustavat põhikogumit. (1) Kvalitatiivse uuringu puhul on eesmärgiks ainestiku teoreetiline esinduslikkus, see tähendab, et ainestikus peavad esile tulema uuritava probleemi seisukohast olulised jooned. (2) Kvantitatiivses uuringus liigutakse selgemini edasi etapikaupa: kõigepealt kogutakse materjali, seejärel töödeldakse seda, antakse sellele statistilist töötlust eeldava vaatlusmatriitsi kuju ning seejärel töödeldakse vaatlusmatriitsi statistiliste meetoditega. Ainestik on selgelt piiritletud. Kui vaatlusmatriits on loodud, siis üldjuhul ei lisata sinna enam tähelepanekuid ega muutujaid.
Räägi rahulikult , see võtab ärritunud kliendilt hoo maha 8. Teenindus ja müük Teenindus ja müük on omavahel tihedalt seotud. Oskuslik teenindus viib paremate müügitulemusteni. Teenindus on tegevus, mis on seotud ostukohaga ja ostu tegemisega. Tegevis mida osutatakse pärast ostu tegemist. Täiendav tegevus. Teenindaja poolsed täiendavad omadused. Hea müük võrdub hooliv teenindus ehk teenindaja uurib välja kliendi soovid ja üritab neile parimat lahendust leida. 9. Klientide segmendid Segmentimise käigus luuakse kliendisegmendid. Kliendisegment on ligilähedaste vajadustega tarbijarühm, mis reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmetele. Püsiklient , juhuklient, endised kliendid, potensiaalsed kliendid. Kliendisegmendid võivad olla loodud ka vanuse, hariduse, elukoha, pereseisu jmt põhjal. Enamasti ei saa igale rühmale pakkuda erinevat asja ja nii tuleb luua suuremad ja kompaktsemad segmendid. 10
firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne negatiivne mittemidagiütlev. Positiivne kuvand aitab firmal tooteid ja teenuseid soodsamalt ja laiemalt turustada, juurde tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob
. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t. mõtlemata, kellele kaup või teenus suunatud on, võib juhtuda, et meil jääb kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
isikliku vastutusega tegutsevaid ettevõtteid; Eesti süsteem eelistab juriidilisi isikuid, kellel on palju vabamad käed) Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230 Kaupmehed üle 6000 ´08: AS + OÜ (piiratud vastutusega ühingud) üle 96 000 (OÜ pea 90 000; AS - 5500) MTÜ: 18 000 Täisühing: 400 Üsalduühing: 800 Seos avaliku õiguse harudega: a) Seos haldus- ja finantsõigusega (vt. Registrite ja infosüsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
