Tasuta tarkvara (2)

Öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole. Tarkvara valiku seisukohast võib seda fraasi tõlgendada nii, et tasuta lõunad on siiski olemas, kui mitte restorani tasemel, siis korraliku kiirtoiduketi tasemel ometi. Erinevus tuleb mängu sellest seisukohast, kas eesmärgiks on lihtsalt kõht täis saada või gurmeetoitu nautida. Nii nagu kõigile ei meeldi hamburger, ei oska kõik ühtviisi lugu pidada a´la carte lõunast . Vajaduste ja võimaluste suhe määrab paljuski tarbija eelistused.
Tarkvara valikul võib aluseks võtta mitmeid kriteeriume. Sageli otsustavad tarbijad tasuta tarkvara kasuks elementaarselt materiaalsetel põhjustel. Määravaks saab hind ehk siis hinna puudumine. Kahtlemata on see kohati vägagi õigustatud, näiteks koolides , kuna tasuliste programmide sisseostmisega hariduskulude suurendamine ei tundu üheski mõttes mõistlik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on praegusel ajal lausa ette nähtud, et vaba kontoritarkvara kasutamise kogemuse peaksid noored saama koolides ning kõik haridusasutused peaksid lõpetama litsenseeritud tarkvara kasutamise.
Ka riigi infosüsteemide ja kohalike omavalitsuste kasutuses annab tasuta tarkvara kindlasti majandusliku kokkuhoiu efekti, kuid sealjuures tuleb kindlasti arvestada erinevate programmide võimalustega, kasutajat abistavate funktsioonidega ja ka näiteks turvalisusega nendes infosüsteemides, millele esitatakse kõrgendatud turvanõudeid. Oluliseks märksõnaks võiks siinkohal pidada ka tarkvara koosvõimelisust, mis laseb uuendusi läbi viia üksikute komponentide kaupa. Funktsionaalsete alternatiivide leidmist vaba tarkvara näol peetakse avalikus sektoris soovituslikuks, kuivõrd riigi seisukohast on kokkuhoid alati tervitatav.
Keeruliste süsteemide puhul kiputakse vahel unustama lihtsat reeglit, et võimalused ja vajadused peavad olema tasakaalus. Ükskõik kui hea, kallis ja võimekas programm ei õigusta ennast, kui seda ei kasutata efektiivselt. Vajaduspõhisus on tõenäoliselt peamine erinevus materiaalsete väljaminekute kõrval, mis näiteks eraisikust kasutajal võimaldab rahulduda tasuta tarkvara lahendustega. Osta programm, mille võimalusi kasutatakse minimaalselt ei ole lihtsalt otstarbekas.
Tarkvara on sisuliselt asutuse, ettevõtte või firma tegevust toetav infrastruktuur . Kuna see eeldab aeg-ajalt läbiviidavaid uuendusi, on oluline, et lisanduv haakuks olemasolevaga. Ka firmatasandil tuleks lähtuda ennekõike kuluefektiivsuse põhimõttest – kui palju ikkagi reaalselt mingit lahendust vajatakse, kasutada kavatsetakse ja kasutada osatakse. Kui kasutamismugavus ja funktsioonid annavad konkurentsis olulise eelise, siis on tasulise tarkvara soetamiskulud ennast õigustavad. Teisalt kui kasutajad ise ei halda programmi võimalusi vajalikul tasemel, siis võib tekkida olukord, kus kasutatakse ikkagi peamiselt või ainult neid funktsioone, mida pakub ka tasuta tarkvara ja sellisel juhul tuleb tasulise tarkvara soetamiskuludele liita ka koolituskulud uute võimaluste juurutamiseks kasutuspraktikasse.
Nii on majandustarkvara puhul sageli tasuta lahendused ka lihtsamad ja väheste võimalustega, kuid väikefirmades ajavad asja edukalt ära. Keerulisemate lahenduste vajadusel ning spetsiifiliste programmide puhul on programmi arendamine töömahukas ja seetõttu ka kulukas ning neid reeglina tasuta kasutamiseks ei võimaldata.
Üheks võimaluseks potensiaalse kuluefektiivsuse hindamisel võib olla näiteks tasuta tarkvara kasutamine piiratud perioodil. Tootjad, kes soovivad oma tasulisi programme müüa, pakuvad sageli prooviajaks tasuta versiooni, kuid siiski ka kärbitud versioone. Prooviperiood võimaldab tarbijal hinnata oma harjumuste, võimaluste ja vajaduste optimaalset suhet ning sellest lähtuvalt langetada otsus kas jääda tasuta tarkvara kasutamise juurde, osta täies mahus tasuline tarkvara või siis võimalusel kasutada tarkvara renditootena, makstes paketis kokkulepitud teenuste eest.
Äritegevuses kasutatava tarkvara puhul tuleb arvesse võtta lisaks eelpool mainitule ka juriidilist külge ehk näiteks kommertstarkvara tasuta versiooni lisatingimusi. Tootjate poolt võib olla seatud tingimus, et isiklikuks kasutamiseks arvutisse laadimine on tasuta, kui aga programmi kasutatakse ärilistel eesmärkidel, tuleb sama programmi eest maksta.
Tarbijal peab olema valikuvõimalus ning neid valikuid arvustada ei ole alati kohane. Küll aga tuleb tarbijale anda võimalus otsustada informeeritult. Lõplik otsus saab sel juhul olla parimaks võimalikuks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tarkvara valikul peaksid olema otsustavaks kasutajaoskused, ühilduvate formaatide võimalused, majanduslike ressursside olemasolu ning ettenägelikkus tulevikuvajaduste suhtes.