Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Too 2 näidet mehaanilise liikumise kohta igapäevaelus Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus Kui olla uiskudel ja keegi seisab sinu vastas(paigal) ja sa lükkad teda,hakate mõlemad liikuma.Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liik...
Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID...
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. ...
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituut Liivi Hiienurm Füsioteraapia 1 a. SIHTVÕIMLEMINE KÄTELSEISU ARENDAMISEKS Referaat Tartu 2018 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1. KÄTELSEIS.............................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 9 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
VANA-KREEKA SKULPTUURI TÄHTTEOSED ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha j...
KORDAMISKÜSIMUSED KUSESUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,30,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l ...
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine ·...
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus ...
Vanakreeka skulptuur X klass Skulptuur · Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. · Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. · Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore). Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või...
Kariibi meri Mere asend: Kariibi meri on atlandi ookeani osa ja lõunas Lõuna-Ameerikaga läänes Kesk-Ameerikaga Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Saared ja väinad : Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared: · Haiti, · Jamaica, · Kuuba, · Ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Suurus: Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Vees soolsus: Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli. Vee Temperatuur ja jääolud: Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib...
Kreeka kunst 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad 2. Jumalate auks ehitati templeid 3. Templi osad on · Astmeline alus · Üks või kaks rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum, kus asetses jumala kuju 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintos 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria order Korintose order Joonia order 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Jäik, sirge asend. Külgedele surutud käed ja otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. 1. Kore 2. Kouros 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. ...
Tartu Kutsehariduskeskus KÄSISAED Iseseisevtöö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: Sisukord 1. Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 3 2. Saekäepide…………………………………………………………………. 4 3. Sae tööpõhimõte………………………………………………………… 6 SISSEJUHATUS Käsisaed on mõeldud puidu ja puitmaterjalide tükeldamiseks ning höövelduseks ette valmistamiseks. Parimad käsisaed on otsast kitsenevad ning nende seljal on küljelt vaadates S-kujuline kõverus, mis vähendab massi ja parandab tasakaalu. Saeleht on tavaliselt selja poole ahendatud- lehe paksus lõikeservast eemaldudes väheneb; see võimaldab sael saetees kergemini liikuda. SAEKÄEPIDE Käepideme asend on suhteliselt madalal, et maksimaalne jõud rakenduks saagi lükates hambarea keskel. K...
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja...
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviiside...
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
1. Võnkumine vahelduva suunaga liikumine tasakaaluasendi ümber. 2. Võnkumisi iseloomustavad suurused: · Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (X) · Amplituud Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimum hälve · Periood ühe täisvõnke kestvus T= · Sagedus Ajaühikus sooritavate täisvõngete arv f= 3. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul. Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja m...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Töö eesmärk: Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1)kvalitatiivselt 2)kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et sa...
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandj...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Healoomuline asendipeapööritus Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................3 Vestibulaarne süsteem......................................................................3 Vertigo.......................................................................................4 Healoomuline asendipeapööritus..........................................................4 Esinemine....................................................................................4 Põhjused......................................................................................4 Testimine.....................................................................................5 Ravi...........................................................................................6 Kokkuvõte..............................................
Tasakaaluharjutused Referaat Koostas : Jaanika Padar Juhendas : Lidia Petrova Õppeaasta : 2011/12 Tasakaaluharjutuste eesmärk on : · Harjutus parandab ja aitab hoida tasakaalu · Tugevdab lihaskonda o seisa jalad kergelt harkis o kanna keharaskus vaheldumisi paremalt jalalt vasakule jalale (10 korda) o vii parem jalg ette (kõnniasendisse) o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 seku...
HARJUTUSTÖÖ: Arvutiga töötamine Lauaarvutiga töötamine: Good working positions - https://www.osha.gov/SLTC/etools/computerworkstations/positions.html Mida peab teadma kuvariga töötamisel? - http://www.tallinn.ee/est/g6806s42134 Sülearvutiga töötamine: How to ergonomically set up your laptop as a desktop - http://ergonomics.about.com/od/office/a/laptopasdesktop.htm 5 tips for using a laptop computer - http://ergo.human.cornell.edu/culaptoptips.html Laptop use - http://www.nhs.uk/Livewell/workplacehealth/Pages/laptophealth.aspx Tahvelarvutiga töötamine: Are tablet ergonomics a pain in the neck? - http://www.digitaltrends.com/mobile/are-tablet- ergonomics-a-pain-in-the-neck/ Tahvelarvuti vale asend võib kaasa tuua terviseprobleeme - http://teadus.err.ee/artikkel? id=6261&cat=1 How to use your iPad ergonomically - http://elementalergonomics.wordpress.com/2011/06/21/how-to-use-your-ipad-ergonomically/ ...
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2. Analüüsi tunnis sooritatud harjutusi ja nende õnnestumise või ebaõnnestumise põhjuseid? Hoojooksu veaks võib osutuda sell...
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus...
KVALITEET LÄBI HARMOONIA. Artiklis on püstitatud küsimus kas on võimalik, et jaapani traditsiooniline meisterlik tööoskus suudab püsima jääda ka sellel sajandil? Loodetavasti suudab, selle eelduseks on jaapanlastele harjumuspärane töökus ning jaapani tööstuse väga hea seisukord. Samuti omab enamikele jaapanlastele kvaliteet peaaegu et religioosset tähendust ja suhtumine oskuslikku töösse on kõrge. Traditsioonid, mis läbi mitmete sajandite on olnud jaapani kultuuri üheks osaks on sügavasti kinnistunud jaapanlaste südametesse ja mõtetesse. Jaapani unikaalse kultuuri ja elustiili kujunemisele on kaasa aidanud seda maad iseloomustavad geograafilised iseärasused, vähene haritava maa osakaal ning looduslike ressursside vähesus. Suure rahvastikutiheduse tõttu püütakse olemasolevaid ressursse võimalikult arukalt kasutada. Kogu elukeskkonda püütakse rohkem lisada mugavust ja kvaliteeti rohkem harmooniat. Seda võib samuti vaadelda kui e...
3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem ...
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumis...
MEDITATSIOON Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda ...
Referaat Vana-Kreeka skulptuur Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................3 2 Vana-Kreeka Skulptuur.........................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja tei...
Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioone...
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
KONTROLLTÖÖ 1) Defineeri mõisted: 1. Biokeemilised aineringed- Ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmes...
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks isee...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM Tiina Luht 11c klass Suusatamine: uisustiil Põlva 2009 Uisustiil Murdmaasuusatamine on spordiala suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili). Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu pu...
Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generalis...
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha? Eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega Keskpanga...
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
