Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võnked, Ringliikumine, lained, inferents, difraktsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid.
  • Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg.
Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f
  • Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis.
Tähis-f ühik- 1Hz
  • Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x.

Tähis-x
  • Ablituut on maksimaalne hälve.

Tähis-xm Ühik-1m
2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid.
  • Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe.

Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t
  • Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil.

Tähis – a Valem- a= v2 /r
  • Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe.

Tähis- Valem- Ühik-1rad/s
3) Laineid iseloomustavad suurused.
  • Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.
  • Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.

  • Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t

  • Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga.

Valemid-
4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta.
  • Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel, kiik , metronoomi osuti.
  • Sund võnkumine toimub perioodiliselt mõjuvate välismõjude toimel. Nt: kojamehed, õmblusmasina nõel, paljud muud asjad.
5) Pendli võnkumise võrrand. Äärmine asend. Tasakaalu asend. Vastavad graafikud .
6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida .
  • Selliseid laineid, kus võnkumine toimub levimissihiga risti, nimetatakse ristilaineteks. Nt: merelained
  • Laineid, kus võnkumine toimub piki levimissihti, nimetatakse pikilaineteks. Nt: heli
7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud.
  • Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma)
  • Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis.

8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus.
  • Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid.
  • Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate faaside vahel ei tohi laine levimisel muutuda.
9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus.
  • Mõiste- On lainete paindumine pilude või tõkete taha.- lained ei levi enam sirgjooneliselt.
  • Tingimus- Difraktsiooni korral väga väike pilu . Ei teki igasuguse pilu korral. Pilu või tõkke läbimõõt peab olema võrreldav laine pikkusega. Mool kaitseb selle eest ,et lained ei jõuaks randa .

Võnked-Ringliikumine-lained-inferents-difraktsioon #1 Võnked-Ringliikumine-lained-inferents-difraktsioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gerli Miss Õppematerjali autor
Vastused leiab selles failis sellistele küsimustele nagu:
1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid.
2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid.
3)Laineid iseloomustavad suurused.
4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta.
6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida.
7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud.
8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus.
9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus.

Sarnased õppematerjalid

Võnkumine ja lained
2
doc

Võnkumine ja lained

lambda meeter. 16. Kuida arvutame laine levimise kiirust ? selgita. 16. v= lambda/T = lambda*f sest ühele lainepikkusele vastab üks täisvõnge. *17. Mis on lainete interferents, näide ? Millal tekib ? 17. Mitme laine liitumine. kui kaks kivi samal ajal vette visata. kui kaks lainet liituvad. 18. Mis on Hygensi printsiip ? 18. Keskkonna iga punkst , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. *19. Mis on lainete difranktsioon, näide ? 19. difranktsioon ­ nähtus kus lained painduvad tõkete taha. Auto mootorimõra kuuleme, aga autot pole näha.

Füüsika
Laineoptika
4
doc

Laineoptika

soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.

Füüsika
FÜÜSIKA EKSAM
14
pdf

FÜÜSIKA EKSAM

18. Resonantsinähtus ● resonants tekib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega. ● resonants. võnkumise ampliuudi järsk suurenemine, mis tekib juhul kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. See nähtus esineb ainult sundvõnkumiste puhul 19. Laine mõiste, lainete levimine. ● ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. ● lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. ● laine levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. 20. Rist- ja pikilained. ● lainega kantakse edasi energiat, mitte ainet. ● laine kannab edasi nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. ● ristlaines võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, sellised on nt lained, mis tekivad nööris, kui võngutame selle otsa üles-alla. ● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda

Füüsika
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Matemaatiline pendel ­ võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel m T = 2 Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained 1 Merelaine 2 Maavärina laine 3 Helilaine 2. Elektromagnet lained: 1 Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine ­ võnkumise edasikandumine ruumis

Füüsika
Valgus
4
doc

Valgus

soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.

Füüsika
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Tegemist on harmoonilise võnkumisega.  T  2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T  2  Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained  Merelaine  Maavärina laine  Helilaine 2. Elektromagnet lained:  Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine – võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema

Füüsika
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T 2 Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained Merelaine Maavärina laine Helilaine 2. Elektromagnet lained: Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine ­ võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema

Füüsika
Mehaaniline töö
2
doc

Mehaaniline töö

sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun