lambda meeter. 16. Kuida arvutame laine levimise kiirust ? selgita. 16. v= lambda/T = lambda*f sest ühele lainepikkusele vastab üks täisvõnge. *17. Mis on lainete interferents, näide ? Millal tekib ? 17. Mitme laine liitumine. kui kaks kivi samal ajal vette visata. kui kaks lainet liituvad. 18. Mis on Hygensi printsiip ? 18. Keskkonna iga punkst , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks. *19. Mis on lainete difranktsioon, näide ? 19. difranktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha. Auto mootorimõra kuuleme, aga autot pole näha.
soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
18. Resonantsinähtus ● resonants tekib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega. ● resonants. võnkumise ampliuudi järsk suurenemine, mis tekib juhul kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. See nähtus esineb ainult sundvõnkumiste puhul 19. Laine mõiste, lainete levimine. ● ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. ● lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. ● laine levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained. 20. Rist- ja pikilained. ● lainega kantakse edasi energiat, mitte ainet. ● laine kannab edasi nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. ● ristlaines võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, sellised on nt lained, mis tekivad nööris, kui võngutame selle otsa üles-alla. ● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda
Matemaatiline pendel võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel m T = 2 Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained 1 Merelaine 2 Maavärina laine 3 Helilaine 2. Elektromagnet lained: 1 Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine võnkumise edasikandumine ruumis
soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T 2 Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained Merelaine Maavärina laine Helilaine 2. Elektromagnet lained: Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine – võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema
algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T 2 Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained Merelaine Maavärina laine Helilaine 2. Elektromagnet lained: Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema
sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v
Kõik kommentaarid