Tartu vanalinn (0)

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED
ABILEHT
Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust
39.
Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud
Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline
Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest
40.
Liitleht  koosneb erinevast  arvust lehekestest
Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed
Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa
Abilehed
Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad 
(harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga
41. 
 hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte
 aas-seahernel on  kahe   sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte
                  42.  
hambulise servaga   abileht kannikese  leherootsu alusel
                  43.
Kõrglehed
taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad 
ja erineva kujuga, sageli värvilised
                       44.
lillad kõrglehed hariliku härgheina varre  tipus
Kandelehed
õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga  kui pärislehed
                            45.
valged kandelehed soovõha õisikute alusel
AKTINOMORFNE  E. KIIRJAS  E. KORRAPÄRANE  ÕIS
Kolmetine õis
Kõiki õieosi kolm või  kolmekordne  arv
                    100.
kõõlusleht
Neljatine õis
Kõiki õieosi neli või  neljakordne  arv
                101.                            põldrõigas
Viietine õis
Kõiki õieosi viis või viiekordne arv
                      102.                       muulukas
Täidisõis
Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud   tolmukad  ja  emakad , 
seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed
                        103.
KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS
Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada 
sümmeetrilisteks  osadeks
                          104.       roomav  tulikas
SÜGOMORFNE ÕIS
Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks
                               105.         harilik murtudsüda
HUULJAS ÕIS
Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. 
Ülahuul ulatub kiiverjalt  ettepoole , kaitstes tolmukaid ja emakat.
Tupp liitlehine, viie terava tipmega 
               106.
                  107.        mets-nõianõges
LIBLIKJAS ÕIS
Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest 
külgmisest  TIIVAST  ja  kahest alumisest, mis on kokkukasvanud  LAEVUKESEKS. 
Tupp liitlehine, viie tipmega
                 108.
KIIVERJAS ÕIS
Kiivritaoliselt kumerdunud  krooniga  õis
                       109.            sinine käoking
KANNUSJAS ÕIS
Kroonleht  pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu
                 110.         harilik käokannus
                   111.         harilik kurekell
LEHTERJAS ÕIS
Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt
                  112.             ogaõun
KELLUKJAS ÕIS
Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar 
Tupp liitlehine
                113.          ümaralehine kellukas
RATASJAS ÕIS
Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese  putke , 
ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas
                          114.             meelespea
ALUMINE  SIGIMIK
ÕIE OSAD
1  õiepõhi
2   tupplehed
3   kroonlehed
4  tolmukad
5  emakas
Õis kinnitub õieraole
76.
KROONLEHT 
ülemine, laiem osa on NAASTUKE
kroonlehe alumine, kitsam osa on PINNUKE
LISAKROON
lisakrooni moodustavad kroonlehe pinnukese ja naastukese piiril arenevad püstised 
väljakasved
                   77.
LIITLEHINE KROON
Kroonlehed kokku kasvanud, kroonlehtede ülemised vabad osad on krooni tipmed.  
Krooniputk  - kroonlehtede alumine, kokkukasvanud osa
                         78.
LAHKLEHINE KROON
Kroonlehed pole kokku kasvanud
                  79.             sinilill
LIITLEHINE TUPP tekib, kui tupplehed küljetsi omavahel kokku 
kasvavad
LAHKLEHISE TUPE  korral pole tupplehed omavahel kokku 
kasvanud
Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate 
vahekohtades
                    80.    kevadmaran
ÕIE NEEL
koht, kus li tlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. 
Serviseks
                             81.
MÜHKSOOMUSED
õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sel est erinevalt värvunud
                   82.                      kollased  mühksoomused meelespea õieneelus
EMAKA EHITUS
sigimikus on seemnealgmed, mil est peale viljastamist arenevad seemned
                            
vili tekib sigimikust 
           83.
TOLMUKA EHITUS
tolmukapeas asuvad tolmuterad, mil e sees on isassugurakud
               84.
POLLIINIUM
kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel
                            85.
pol i niumid on kleepunud mesilase  seljale  ja viiakse ni  teise õide
                          86.
SIGIMIKU ASEND
I  ülemine sigimik - õiepõhi  kumer , kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust al pool
II  keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub sel e keskele, teised õieosad 
kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud
III  alumine sigimik -  laienenud  õiepõhi ja sel ega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad 
kinnituvad sigimikust kõrgemale
                                       87.
ÕITE SUGU
Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad
Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad
 (emasõis) 
Kahekojaline  taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied
Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied
Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, 
mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad
ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult 
ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. 
perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa
KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed 
(värvilised)
                                 88.              maasikas
LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti 
värvilised
                           89.       tulp
ARILL E. SEEMNERÜÜ
KÄBI
on   okaspuude paljunemisorganite kogumik. 
    Käbid on ühesoolised
                            172.
isaskäbide kogumik
Isaskäbid on  tihedad  moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad 
tolmuterad
173.  mänd
noor emaskäbi
Emaskäbi koosneb  teljest  ja sel ele kinnituvatest kattesoomustest, mil ede  kaenaldes 
seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. 
Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu.
174.   kuusk
lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi
kadaka  emaskäbi  soomused  muutuvad lihakaks
175.
jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill
jugapuul korralikke emaskäbisid pole
176.
AVAVILI
SULGVILI  on vili, mis seemnete valmides ei avane ja 
kukub maha koos seemnetega
puitunud viljakestaga kuivvili, mil e viljakest pole seemnega kokku kasvanud
pähkel
157.
AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja 
seemned laiali puistab
kupar
158.
 avaneb kaanekese,  avade  või hammaste 
    moodustumise  teel
  tõru
on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mil e alus asub tihedasti kokkukasvanud 
õiekattelehtedest moodustunud lüdis
159.
seemnis
160.
üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mil e  seemnekest  ei ole 
viljakestaga kokku kasvanud
pappus
161.
on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mil e abil seemned levivad; moodustub õite 
tupplehtedest
võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale
kõder
162.
pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab  laiuse  üle kolme korra, seemned 
kinnituvad kileja  vaheseina  külge
kõdrake
163.
pikuti kaheks pooleks avanev vili, mil e pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned 
kinnituvad kileja vaheseina külge
seemnis
164.
 päevalil e seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad
kaun
165.
karvase hi reherne  toored  kaunad ja valminud avanenud kaun
166.
kaksikseemnis
valminult jaguneb kaheks seemniseks
 esineb sarikalistel
167.
teris
üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mil e seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud
168.    nisu terised
kukkurvili
ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda
 169.  sinise käokinga  kukkurviljad
tiibvili
üheseemneline mitmesuguste ti bjate lisemetaga vili
170.    vahtra  "ninad"
171.   jalaka   viljad
EBASARIKAS
ELLIPTILINE LEHT
LIITLEHED
Sõrmjas liitleht
46.   hobukastan
Paaritusulgjas liitleht
lehekesi paaritu arv,  tipmine  sulgleheke olemas
47.
Kolmetine liitleht
48.  ristik
Paarissulgjas liitleht
lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole
49.
Paarissulgjas liitleht
tipmise lehekese asemel võib ol a köitraag
Köitraod võivad  moodustuda  ka varre harudest või tervest lehest
50.
Katkestunult sulgjas liitleht
suuremate  lehekeste paaride vahel  on teistest oluliselt väiksemad lehekesed
51.  angervaks
Kahelisugjas liitleht
iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas li tleht
52.
LIHTLEHED
Lehe kuju
ovaalne,      munajas,   äraspidimunajas, mõlajas
53.
odajas,   nooljas,   ümar,   el iptiline       
lineaalne,   kilpjas,   südajas, pügaldunud tipuga
54.
okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas,  neerjas   
Varreümbrine rootsutu leht
leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega  vart
55.  kõrrelised
Kõrvakestega rootsutu leht
kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel
56.
57. ädalalil
ROODUMINE
sulgroodne
58.
rööproodne
59.
  sõrmroodne
60.
kaarroodne
61.
LEHE LÕHESTUMINE
sulgjagune  -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni
62.
sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni
63.
sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand  lehelaba
64.
sõrmlõhine -- sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba
65.
sulghõlmine -- sisselõiked  ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest
67.
sõrmhõlmine -- sisselõiked ulatuvad kuni veerandini lehelaba laiusest
68.
LEHE TIPP
69.   terav
70.  teritunud 
71.  ümar
72. pügaldunud
73.  tömp
LIHAKAS LEHT
paksud, rohkesti vett sisaldavad lehed
66.
LEHE SERV
1     2    3  4    5   6       7
74.
1saagjas
2 kahelisaagjas
3 hambuline
4 täkiline
5  loogeline
6 kaarhambuline
7 sopiline
Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste 
teravate sälkudega 
Kahelisaagjas -  saagjas  leheserv , mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad
Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega
Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega
Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad  ja ümarad.  
Kaarhambuline- lehe  servas  on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla 
hambulised
Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. 
 
EMASPÄHIK
Põisik
97.
tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mil e tipust 
ulatuvad välja emakasuudmed
Pähik
põisikud koonduvad pähikutesse
98.  kahekojane  tarn
Erisoolised pähikud
isaspähikud tavaliselt varre tipus
emaspähikud al pool
99.
EMASURB
KORVÕISIK
õisikupõhja servas keelõied
keskel putkõied
115. harilik härjasilm
õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed
116.
Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega
117.  soolikarohi
või ainult keelõitega
118.    harilik sigur
SARIKAS (lihtsarikas)
õisik, mil e peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied
119.
120.  luigelil
LIITSARIKAS
121.
li tõisik, mil e pearao  tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud 
(lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad ol a katise lehed
122.
katise lehed
123.   sarika  alusel katise lehed olemas
124.  sarika alusel katise lehti pole
KÄNNAS
125.
õisik, mil e õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele
126. harilik raudrohi
EBASARIKAS
127. 
 õisik, mil e pearaag lõpeb õiega, mil est al pool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, vi mastest 
al pool moodustub jäl e kaks külgharu, mis omakorda samal vi sil harunevad
128.  metstähthein
KOBAR
Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate  raagudega
129.  harilik  toomingas
NUTT
Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi  
130.  mägiristik
PÖÖRIS
li tõisik, mil e külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid
131.
TÄHK
132.
piklik õisik, mil e peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud
                                                      133.  kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse 
kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid
URB
nõrga  rippuva  või painduva peateljega õisik, mil ele kinnituvad raotud õied
134.   lepa  isasurvad
135. lepa emasurvad                       sageli on  isas - ja emasõied koondunud eraldi urbadesse 
sarapuu
136. isasurvad
137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega
TSÜAATIUM
Eriline õisikutüüp pi malil elistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud 
väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega
138.
TÕLVIK
139. soovõhk
Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied
tõlvõisiku alusel valge kandeleht
SIGISIBUL
õisikus või varre  küljes arenev väike  sibul , mil est soodsates kasvutingimustes areneb uus taim
140. sigisibulad laugu õisikus
141. sigisibulad li lia  varrel  lehekaenaldes
EOS
EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade 
üherakulised paljunemisvahendid
177. 
sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede 
alumisel  küljel
EOSPEA on eospesi kandev  peakujuline lehtede kogumik 
osjade ja koldade  varte tippudes
178. vareskolla eospead
179. osjade eospead
HEITLEHINE

Document Outline

• Abilehed
• Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga
• Kõrglehed
• taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, sageli värvilised
• Kandelehed
• õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga  kui pärislehed
• Kolmetine õis
• Neljatine õis
• Viietine õis
• Täidisõis
• KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS
• SÜGOMORFNE ÕIS
• Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks
• HUULJAS ÕIS
• LIBLIKJAS ÕIS
• Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja  kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega
• KIIVERJAS ÕIS
• Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis
• KANNUSJAS ÕIS
• LEHTERJAS ÕIS
• KELLUKJAS ÕIS
• RATASJAS ÕIS
• Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas