Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupmees, ostud, merede, kontorist, tehinguid, paekivi, vahendamine, kaubast, karus, pargitud, nahku, mett, tõrva, kanepit, kaubad, flandria, skane, õluhakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele Idamaadega just Itaalia linnad, eelkõige Veneetsia ja Geonova. Enamik
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad.
Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik sunnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialsiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Hansa liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. 1346 said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu Hansa liidult Novgorodi kaubanduse laokohaõiguse: ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodi sõita vaid pidid tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja kaubad ümber laadima. Läänest viidi Liivimaa kaudu Venemaale eelkoige kasitööd. Venemaalt eksporditi laande mitmesugust toorainet. Liivimaal toodetud kaupadest oli kõige tähtsam ekspordiks teravili, mida veeti välja vahetuskaubana soola vastu. Välja veeti ka lina, paekivi, puitu ja kanepiheiet. Kui keskaja algul sõitis kaupmees oma kaubaga ise merede taha siis peagi hakati kauplema
Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult
Tavaliselt nimetati neid Väikegildideks. Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane paekivi, puit, sisse mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, heeringaid, Saksa- ja Prantsusmaa toodi relvi, soola, lina, kanepit. ning Portugali soola, veini, õlut, metalli. vürtse. 14. Vaimuelu (lk 75-76) Kõrgeim kiriklik võim kuulus: EESTIMAAL LIIVIMAAL Lundi peapiiskopile, kellele allus Riia peapiiskopile, kellele allusid
kaubandus. Ka Itaalia vajas kaubandust väljastpoolt. Suure osa moodustasid luksuskaubad ülikud olid ainsad, kes suutsid midagi osta, samas kui talud proovisid rahuldada ainult oma vajadusi. Luksuskaubad pärinesid Oriendist, araablaste vallutused tõid idamaa kaupa Euroopale lähedale. Sellised kaubad on väikesed ja kallid neid on lihtne transportida, aga väärtus on suur. Need oli peamiselt kangad, vürtsid, viirukid ja kullasepatooted. Kauplesid peamiselt süürlased ja juudid. Kaupmees liikus enda kaubaga kaasa rändur ei saanud aga olla ühiskonnas kõrgel positsioonil. Juutidele oli antiikajast omane kogukondsus tekkisid juutide kaubanduslinnad. Juudid olid peamiselt Bütsantsi kodanikud, millele kuulus Orient. Kaupmees võis olla mittevaba ja töötada oma isanda heaks ta ei olnud hiliskeskajale omane linnakodanik. Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased
Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................2 Keskaja kaubandus ....................................................................................2 Keskaja kaupmees......................................................................................5 Eesti kaubandus .........................................................................................7 Kokkuvõte .................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ...................................................................................9 Internetiallikad ..........................................................................
inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Tekkisid linnad käsitöö ja kaubanduskeskused.
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusi
alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7. saj alguses, Lähis- Idas, hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat jumalat (Allah). Ta aeti linnast välja- 622. a läks Mediinasse. See sündmus sai aluseks islami ajaarvamisele. Seal sai linna juhiks ja kogus liitlasi ning aastal 630 vallutati Meka, millest sai islami püha paik. Religiooni, põhiusu levimine ja jagunemine Kõige rohkem moslemeid on Indias. Kogu kultuur (islam ja araabia keel) – araabia kultuur. Islami usu kiiresti levimise põhjused:
Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel. Kogu keskaja dokumentide keskuseks on Vaticani arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta. Materjali hulk on sedavõrd suur, et seal on Livoonika asju mida pole keegi vaadanud ega kasutanud. Tallinna linnaarhiiv on hästi säilinud - Mõne kaupmehe materjalid olid säilinud, kuid juhuslikult, sest kaupmees jäi pankroti ja jäi linna erakätesse. Tänu Tallinna linnaarhiivile pilt keskaegsest Liivimaast annab ülevaate kindlate linnade kohta: Tallinn, Narva, Tartu. Tartus on säilinud üksikud dokumendid. Lüübeki arhiiv läks II MS ajal kaduma, kuni 1980ndatel aastatel ilmus välja Nõukogude Liidus. 1944. aastal sakslased viisid endaga kaasa osaliselt Tallinna linnaarhiivi. Tulemuseks Saksamaal intentsiivselt tegeleti Tallinna uurimsiega 1950- 1960ndatel.
Majandus ja kaubandus: Linnade kujunemine oli naturaalmajanduse lõppemise tulemus ning seetõttu otseses seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ
Venemaa vahelistel kaubateedel Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu Eesti oma saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili, millest enamus veeti läände Välisturule läks Eestist veel kalu, karusnahku, ehitus- ja hauakive, lina ja hülgerasva Läbi Eesti veeti venemaale kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, luksusesemeid jms Venemaalt liikus läände karusnahku, pargitud nahku, vaha, rasva, lina, kanepit jms Kaubanduse tähtsaks tuiksooneks oli ka Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendav jõelaevatee Peipsi järvest Pärnu laheni Laienes ka sisekaubandus, millest võtsid agaralt osa ordu ja maa-aadli esindajad ning isegi mõned vaimulikud Eestlaste osa kauplemises oli suur kirikupühade ja laatade puhul alevites ja külades, samuti said talupojad oma saadusi müüa linnades turul
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu ke
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks k
Kaubandus, kaupmeeste liidud, pangandus Linnade kujunemine oli naturaalmajanduse lõppemise tulemus ning seetõttu otseses seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. Balti ris
Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti
Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament eriliselt pargitud lamba/vasika nahk on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda leitud antiikteoseid! Koodeksid ehk raamatud tänapäevasel kujul. Info palju kiiremini leitav (järjehoidjad). Konvoluut eri tööde ühtede ja samade kaante vahele kokkuköitmine
Kaubandus: Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste idalääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses
kergendavad ja kiirendavad. Läbiviimine. Sisseostulepingute sõlmimine ja kauba hankimine. Sisseostul on lepingu jõud väga oluline. Lepinguid ei saa kellelegi peale suruda, aga kui leping on sõlmitud, siis hak- kavad toimima ranged juriidiliselt kinnitatud partnersuhted kaubandusettevõtte ja hankija vahel. Mõistlik on meeles pidada, et ostukorraldus on valdkond, kus liigub suur raha ja kauba pakkujate vahel käib võistlus soodsate lepingute pärast. Vältimaks nn telgitaguseid tehinguid ja meelehea pakkumist, soovitatakse praktikas kasutada ostulepingute eest vastutavate isikute korralist ametialast rotatsiooni, mis hoiab ära korruptiivsete sidemete kujunemise lepingute sõlmijate ja pakkujate vahel. Kaubanduspraktikas (2001) täpsustatakse sisseostutegevust järgmiselt: ostuettepanekute kontroll, kontaktid agentidega, pakkumiste väljakuulutamine ja analüüs, valik kindla lepingu või vabaturutehingu vahel, ostutellimuste kohaletoimetuse ajakava koostamine,
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu
Osalemine ekspedeerijaid puuduvate seadusandlike aktide väljatöötamisel ELEA liikmete ekspedeerimisalane koolitus 1997 EMI EWT rahvusvaheline ekspedeerijate täiendkoolitus süsteem FIATA diplom ELEA Üldtingimuste täiustamine ja kaasaja nõuetega kooskõlla viimine FIATA dokumentide kättesaadavaks tegemine oma liikmesfirmadele PR suhete arendamine, massiteabe informeerimine kõikidest tähtsamatest ELEA sündmustest Kontaktide vahendamine oma liikmetele Infovahetus naabermaade ekspedeerijate assotsiatsioonidega Koostöö mitmesuguste valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega Eesti transiidi arendamiseks. Oma valdkonna töötajate perioodiline töötasuanalüüs. Igaaastased statistilised kokkuvõtted ELEA liikmete tegevusest. FIATA Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon Federation Internationale des Associations de Transitaires et Assimiles
koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee) Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus, kuid riskantne, kuna laevaõnnetused. Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks. Mida tähendas sõbrakaubandus? Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest. Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu. Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik. Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj. Tsunft Manufaktuur
ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda
- 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada kaubandus süstemtiseerus - Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik. - Linnadesse kogunes kauplemise kapital, kaupmees lõpetas isiklikult reisimise. Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne) - Kaupmehed hakkasid kujundama linnade poliitikat - Keskused olid kõrgkeskajal Genova, Veneetsia, Biza, millel olid ka oma kolooniad Vahemeres ja Mustas meres. - Luksuskaubad olid endiselt hinnas, samas massikaupade tähtsus kasvas - Põhjapool olid oluisemad linnas Madalmaades... - Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega.
Sool tuli peamiselt Prantsusmaalt ja Portugalist, ning seda viidi edasi venemaale ja soome. Kõigi teste linnade rahva arv, peale Tallinna ja Narva langes. Kõige rohkem nõrgenes Viljandi linn. Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast. Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele. Talurahvakaupmeheks peeti kauomeest, kelle käest sai osta kõikke, mida talus vaja läheb. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige. Hakkati asutama manufaktuure. De la Gardie rajas Hiiumaale Klaasi manufaktuuri "Glashütte." (Hiiumaale külanimi Hütti). Narva rajati lina ja kanepi töötlemise manufaktuur. Narva ja Tallinnasse tehti vaseveski ja saeveski. 1664 - Tallinnassse paberi manufaktuur. Paberit toodeti kaltsust. 17. sajandil elavnes Lääne-euroopa majanduselu.Sellega suurenes vajadus laevaehitus materjalide järele. Linnadesse hakati püstitama bastione. KÄSITÖÖ
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistö�
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 vasalli, neist osa otse Toomkirik
o Loonusrent (osa saagist ja käsitöötoondangust) o Keelati ära jahipidamine ning talupojad pidi osalema ajujahtidel · Linnad ja kaubandus o Sadamalinnad kõige tähtsad o 17. saj Narva ja Tallinn o Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn o Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja o Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks · Põhjasõda 1700-1721 o Põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - raiuda aken Euroopasse Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel o Eeldused Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga Rootsis näljahäda 15 aastane kuningas , Liivimaa aadlike
annaabi.ee 
