Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarnestrateegiate kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
logistika, logistilise, taktika, operatiivne, igapäevase, juhtimistasandid, toiminguid, erineval, taktikaline, lean, production, protsessijuhtimine, terviklikku, esitavad, minevik, hilinenud, töötaja, vedude, veovahendite, pikaks, plaane, viieks, finants, teenindustasemeTarnestrateegiate kordamisküsimused 1. Millised on logistika erinevad juhtimise tasandid ja milliseid toiminguid nendel teostatakse? Strateegilise juhtimise sisuks on eelkõige otsuste langetamine ja pikaajaliste plaanide tegemine koos eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega. Logistikastrateegia kujundatakse ettevõtte äristrateegia ja turundusstrateegia baasilt ja see peab toetama ettevõtte ja turunduse strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all
(tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks. 5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja milliseid väljuv logistika?
LOGISTILINE STRATEEGIA Logistika põhieesmärk on logistilise strateegia abil luua klient. Logistika abil on võimalik luua ettevõttele konkurentsieelised. Ettevõtte konkurentsieelised, kindlustada turg ja maksimeerida seeläbi kasum. Logistilise strateegia eesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaaitamise ja kulusäästlikkuse parandamise kaudu. Seda võib saavutada , kas odavaimal viisil, st kliendi teenindustase jääb muutumatuks ja minimeeritakse tegevus- kui ka kapitalikulusid
ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena Insourcing (Insourcing) Ettevõtte arenedes ja uute tegevuste lisandumisel väärtuahelas otsustatakse teostada kõik toimingud oma ettevõttes. Loobutakse teenuste ostmisest valdkondades, mis on lähedalt seotud ettevõtte põhitegevusega. Ettevõte valib insourcingu juhul, kui selle tulemusena saab ta toote või selle osa parema kvaliteediga, odavamalt, kiiremini, usaldusväärsemalt ja paindlikumalt kui seda teeks kolmas osapool Integreeritud logistika Integreeritud logistika all mõeldakse sellist logistikat, mille puhul sooritatakse ühe logistikapartneri poolt vähemalt kaks järjestikust logistilist toimingut Intermodaalsed veod Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi ning üht ja sama veoühikut. Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad, Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel. IRU (IRU) International Road Transport Union - 1948 a
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.............................................
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
12 töötajate põhipalgad on erinevad, kuna nende võimed, oskused, teadmised ja tööviljakus on erinevad töötajate põhipalgad on erinevad, lisaks makstakse igal kuul tulemustasu mõõdetud tootlikkuse, kvaliteedi jms eest 4. Kuidas oleks võimalik laotööd efektiivsemalt korraldada? kõik laotöötajad teevad järgemööda kõiki laotöö toiminguid erinevad laotöötajad teostavad erinevaid laotöö toiminguid laotöötajad on jaotatud meeskondadesse, kes teostavad ainult kindlaid laotöö toiminguid kogu laotöö on jaotatud erinevate meeskondade vahel, meeskonnad abistavad vajadusel üksteist 5. Kuidas on laotöös efektiivsem kasutada laotehnikat ja tööjõudu? üks töötaja kasutab peamiselt üht kindlat tõstukit üks töötaja kasutab järgemööda erinevaid tõstukeid
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
· põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine · välislogistika o lõpptoodete arvestus o tellimuste täitmise haldamine o kohaletoimetamine · müük ja turundus o klientide juhtimine ja tellimuste vastuvõtt o reklaamikampaaniate korraldamine o turu-uuringute tegemine · teenindus o hooldus o koolitamine Tugiprotsessidena käsitletakse järgmisi protsesse:
EV STRATEEGILINE PLANEERTIMNE Tavaliselt mõistetakse strateegia all pikaajalist tegevuskava ja tihti käsitletakse seda koos ja vastandakse taktikale kui lyhiajale tegevuskavale. Strateegia on mingieesmärgi saavutamiseks tehtav kogum tegevusi koos nendeks tegevusteks vajalike ressursside mäáramisega. Strat määrab yldiselt kuidas vastav eesmärk saavutatakse ja piiritleb selleks yldiselt vajalikud ning parima tegevuse, taktika tähendab aga juuba ressursside parimat kasutamist juba kokkulepitud strat raames. Strat puhul eristatakse tavaliselt selliseid valdkondi 1)strat planeerimine2)strat juhtimist. Start juhtimise mõiste on laiem mõiste, sest selle alla koondatakse strat analyys,planeerimine,rakendamine,kontroll. Stratnplaneerimine peab keskenduma järgnevale-1)pangapositsiooni määratlemine pangandusturul:nissi pank ,universaalpank,agressiivne konkurent või kopeeriv konkurent
Turunduse 6 P .� Product .� Price .� Promotion .� Place .� People .� Processes Planeerimise tasand .� Pikaajalised plaanid (strateegia). 5-10 aastat. Tippjuhtkond. - Investeeringud, käitumisjoon, rõhuasetused .� Vahepealse kestusega plaanid (taktika). 0,5-2 aastat. Keskastmejuhid. Valdkonnapõhisus. - Konkreetsed sammud (tarkvara, seadmed, kokkulepped) .� Lühiajalised plaanid (operatsioonid). Kuni 1 aasta. Madalama tasandi juhid. - Igapäevase töö juhtimine Strateegiline planeerimine .� Eesmärgid määravad strateegia .� Strateegiast sõltuvad eesmärgid .� Strateegia määrab vahendid .� Eesmärgid peavad olema SMART .� Saavutatavad .� Mõõdetavad .� Ajaliselt määratud .� Realistlikud .� Täpsed Strateegiline juhtimine .� Kus me oleme, kuhu tahame jõuda ja kuidas? Tüübid: .� Ettevõtja lähenemine: 1 jõuline isiksus, keskendub võimalustele(mitte probleemidele), visioon
arengutsükleid on ta seejuures läbinud ja missuguses eluea astmes ta parajasti asub - see iseloomustab organisatsiooni ja aitab seletada temaga toimuvat. Organisatsiooni käekäiku aitab kõige paremini iseloomustada tema arengutsükkel, s.o ilmingute, toimingute ning menetluste korduv ring ja arengutase antud ajahetkel. Organisatsiooni arengutsükkel mõjutab vahetult kõiki põhilisi organisatsioonisiseseid tegevusi, toiminguid ja menetlusi. Arengutsükli astmed peegeldavad organisatsiooni loomist, varajast arengut, kestust, langust, kahanemist ja lõpetamist. Organisatsiooni käekäiku ilmestab tema eluiga, millele avaldavad mõju tema vanus, 3 suurus ja kriisikäsitlemise võime. Mida pikem on olnud organisatsiooni eluiga, seda suurem on tema kestvuse tõenäosus, kusjuures uuenemis-noorenemiskuuride tagajärjel võib elu- ja käekäik hoogsalt jätkuda
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks · Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks · Kasumlikkuse suurendaminese (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks · Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivs
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4
organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsioonile püstitatud eesmärke kõige paremini ellu viia). Infovajaduste näiteid: millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga? milline on tööjõu voolavuse näitaja? milline on ülikooli lõpetanute arv võrrelduna sisseastunute arvuga või teiste kõrgkoolidega? Esimese astme juht (line manager) Vastutab organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi. Ta koordineerib ja kontrollib tema vastutuses olevat tööprotsessi olles otseses kontaktis töötegijatega. Tema teenistuses olev informatsioon põhineb töödeldud kujul faktidelt, mis iseloomustavad tööprotsessi teostust. Selliste andmete alusel loodav informatsioon omab pikemaajalist väärtust võrreldes töötegijate kasutuses oleva informatsiooniga mõõdetuna nädalates või kuudes ja seetõttu
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t�
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
üldiselt ja konkreetselt ettevõtet mõjutav sotsiaalmajanduslik ja poliitiline olukord konkurents ja koostöö 2. organisatsiooni terviklikkus, süsteemsus, korrastatus ja toimimise järjepidevus missiooni, eesmärkide, strateegiate ja arengukavade selgus juhtimissüsteemide olemasolu ja toimimine organisatsiooni struktuur, selle lihtsus või keerukus juhtimistasandid, juhtimisulatus, juhtimisotsused organisatsiooni kultuur, ajaloo väärtustamine organisatsioonis välja kujunenud väärtushinnangud ja hoiakud 3. organisatsiooni tuleviku ja muutumisega seotud asjaolud: muutuste kiirus, ulatus ja uudsus 10 personali piisav informeerimine muudatustest muudatuste tajumine personali poolt 4
BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud, 3. Suhe inimesse alateadlikud 4. Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid. · Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel: 1. Missiooni ja strateegia loomine seisneb olemasolu õigustuses või eluülesande leidmises. 2. Missioonist johtuvate eesmärkide ühise arusaama kujundamine. 3. Vahenditest arusaamine, milles kajastub, kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse. 4
annaabi.ee 
