100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
295078
Õppematerjali autor
pärast; kodukeemia on maksimaalselt looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt. Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
hetkel juhtub umbes viis korda aastas. Kõik vajalikud sõidud teen ma isikliku autoga ning enamjaolt oleme me autos kahekesi. Minu elukoha lähedal on mitu bussipeatust, mis teevad liiklemise veel kergemaks. Lisaks sellele võiksin ma liigelda rohkem jala, kuna kõik mu sihtpunktid – töö, kodu, pood, jäävad kõigest paarikümneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Kolmandaks, söögi ja joogi tarbimisel olen ise ka veendunud, et tarbin liiga palju ja viskan samuti ära liiga palju. Toitu olen hakanud valmistama nüüd aga kaheks õhtuks, et ära tuleks visata vähem toitu, aga ikkagi juhtub nii, et suur osa toitu rändab prügikasti. Poes käimisel võiks kasutada ostunimekirja, et koju ei ostaks liiga palju mittetarvilikku ja üritada olla säästlikum toidu tarbimises. Kaupade ja teenuste puhul arvan, et olen üsna otstarbekas kasutaja. Riideid ei osta igakuiselt, kuna maja ees on sorteerimiseks erinevad prügikastid, siis on meil võimalus jäätmeid sorteerida
looduslik ning seda kasutatakse minimaalselt. Selliste põhimõtete järgimiseks läheb vaja veidi püsivust ja organiseerimist. Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll.
sõidugraafik. Tarbisin seda igapäev, kuna oli vaja koolis käia. Ja tõesti oli hea, et bussid või trollid sõitsid põhiliselt iga 5 minuti tagant. Ei pidanud kaua transporti ootama. Mis siis veel Tallinnast? Väga palju on asutusi, koole, teatreid, kinosid mida rahvas kasutab ehk tarbib. Tallinnas on väga palju erinevaid võimalusi mida tarbida hetke meeleolu ajel. Viljandi, väga väike linn ning mõtlen ta maakohaks. Ise olen käinud seal ja näinud mis seal toimub. Seal on vist 1 suur pood/kauplus. Tarbitakse kindlasti vähem kui Tallinnas või Pärnus. Seal pole väga midagi sellist, et ,,oh mulle see meeldib ja ma ostan selle kohe." Ehk mina ei ostaks sealt midagi meeleolu järgi. Tarbitakse ainult enamjaolt esmatarbekaupu mis on vajalikud inimese jaoks. Viljandis pole ka väga palju kooliasutusi, et vanemad saaksid valida milline kool on parem ning kuhu kooli laps panna.
saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Selle pärast peavad paljud rahvad kannatama, elama vaesuses, viletsuses ning nende keskel tekib palju erinevaid haigusi, mis võivad põhjustada katastroofilist olukorda inimkonnale. Kõige tähtsam on alati alustada sinust enesest. Sa pead teadustama endale, mis on vajalik ja mis mitte. Tuleb paika panna prioriteedid ning tarbimist maht
kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele : Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mitte-suitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma nikotiini annuse kindlasti kätte" Suitsetamine - normaalne nähe. "Suitsetades olen sikk ja mulle sobib suits!" Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend. "Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi
ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad, putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas .
inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted/teenused, mida tarbija ostab alati ja igal juhul hinnast olemata; · Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu; · Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine; · Igakuiste tulude-kulude planeerimine, jagunemine ja sissetuleku muutused; · Säästude olemasolu ja kasutamine majanduslanguse ajal; · Töö kaotus koondamise või ettevõtte pankrottistumise tõttu; · Majanduslanguse mõju kas toonud mingil moel kasu või pigem ainult kahju;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid