Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarbija õigused ja kohustused . (0)

3 HALB
Punktid

§ 4.

Tarbija põhiõigused


Tarbija põhiõigused on:
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral;

§ 6.

Nõuded kaubale ja teenusele


(1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded.
(2) Tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele.
(3) Tehniliselt keerukas, erilist kasutusoskust nõudev või potentsiaalset ohtu kätkev kaup või teenus peab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule olema varustatud ka vastavate eestikeelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja koostise kohta, samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega.
(31) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusele esitatavad erinõuded sätestatakse alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7).
(4) Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on lubatud müüa kehtestatud korras ja tingimusel, etkaubavõi teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud ning kaup või teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale ettevõtjale.
(5) Kauplemine võltsitud kaubaga, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse.

§ 7.

Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused


Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud:
1) [ kehtetu ];
2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta;
3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
4)-6) [kehtetud];
7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
8)-11) [kehtetud];
12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
121) kontrollima kauba vastuvõtmisel kauba müügitähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele;
13) hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel;
14) teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendite kaudu kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale;
Kaebuse esitamine.
Kui kauba või teenuse ostmise /tellimise järel on ilmnenud mingi probleem või avastatud puudus, tuleb pöörduda viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates puuduse avastamisest, kauplusesse või teenindusettevõttesse, et tekkinud probleem seal lahendada.
Et kõiki hilisemaid probleeme oleks lihtsam lahendada, tuleb säilitada kindlasti ostudokumendid (ostutšekk, leping jne), mis tõendavad, ostu sooritamist just sellest poest või teenindusettevõttest ning just sel kuupäeval. Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta.
Puudusega kauba või teenuse puhul on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku.
Pärast kaubal puuduse avastamist tuleb koguda kokku müügidokumendid ja minna kauplusesse tagasi. Müüjale tuleb selgitada probleemi ja esitada omapoolne soovitav lahend . Müüja kas nõustub esitatud pretensiooniga ja lahendab selle positiivselt või on seisukohal, et puudus tootel on tingitud väärast kasutamisest. Viimast on müüja kohustatud tõendama.
Puudusega kauba korral on tarbijal õigus:
  • nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga;
  • nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui:
    1) müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või
    2) parandamine või asendamine ebaõnnestub või
    3) müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud.

Kaupleja on kohustatud pretensiooni läbi vaatama 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat võimalikust lahendusest. Kui kokkulepet ei saavutata või kui kaupleja keeldub tarbija kaebust lahendamast, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes võtab selle menetlusse. Juhul kui menetluse käik ei too tarbijale soovitud lahendit, on tal võimalus pöörduda Tarbijakaebuste Komisjoni poole. Alla 300-krooniseid tooteid või teenuseid komisjon läbi ei vaata. Komisjoni poole pöördumine on tarbijale tasuta.
Kui olete ostnud jalatsid ning vaatamata õigele kandmisele ja hooldusele on ilmnenud mingi viga, siis pöörduge viivitamatult kauplusesse tagasi, et seal oma probleem lahendada. Üldiselt ilmnevad jalatsite vead õigel kandmisel ühe kuu jooksul, kuid varjatud tootjapraak võib välja tulla ka hiljem.
Teil on õigus kahe aasta jooksul, alates ostmise päevast, esitada kauplusesse pretensioon jalatsi puuduse kohta.
Vea tekkimise põhjuste tõestamise kohustus esimesel kuuel kuul, peale ostu sooritamist on müüjal ja peale kuue kuu möödumist tarbijal.
Säilitage kindlasti ostudokumendid (ostutšekk), mis tõendavad, et olete ostu teinud just sellest poest. Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta.
Pärast kaubal puuduse avastamist koguge kokku müügidokumendid ja minge kauplusesse tagasi. Selgitage probleemi ja esitage omapoolne soovitav lahend.
Pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui:
1. Jalats on ära kantud.
2. Pruugitud ebaõigetes kandmistingimustes.
3. Valesti hooldatud, mille tulemusena on jalats mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõiked, rebendid , kemikaalidega kahjustumine ). Sellistel juhtudel ei pruugi ekspertiis teha otsust tarbija kasuks.
4. Pretensiooni alla ei kuulu samuti ka kontsaplekkide kulumine .
Pretensioonide esitamise tingimused
  • Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu;
  • Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel;
  • Kui vaidluse lahendamine suuliselt esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik, esitab tarbija selle kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides selles:
  • oma nime ja kontaktandmed;
  • kaebuse esitamise kuupäeva;
  • kauba või teenuse puuduse;
  • kauplejale esitatava nõude.
  • Kirjalikus kaebuses viidatakse tehingu sooritamist või müügi- või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile või lisatakse kaebusele asjakohane dokument või selle koopia;
  • Kui tarbija kaebus on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab kaupleja samas vormis kinnitama kaebuse vastuvõtmist;
  • Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku tähtaja;
  • Kui kaupleja leiab, et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade 15 päeva jooksul. Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama;
  • Kui kaupleja 15 päeva jooksul ei ole täitnud oma lubadust kaebus lahendada, loetakse, et kaupleja on keeldunud kaebuse lahendamisest.
  • Tarbija kaebuste lahendamiseks ning tarbijale teabe andmiseks peab universaalteenuse osutaja tagama asjakohase ja tasuta klienditeeninduse olemasolu.

Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.
Kaebuse esitamine.
Kui kauba või teenuse ostmise/tellimise järel on ilmnenud mingi probleem või avastatud puudus, tuleb pöörduda viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates puuduse avastamisest, kauplusesse või teenindusettevõttesse, et tekkinud probleem seal lahendada.
tarbijal õigus esitada müüjale kaebus kahe aasta jooksul alates ostmise päevast. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku.
Pärast kaubal puuduse avastamist tuleb koguda kokku müügidokumendid ja minna kauplusesse tagasi. Müüjale tuleb selgitada probleemi ja esitada omapoolne soovitav lahend. Müüja kas nõustub esitatud pretensiooniga ja lahendab selle positiivselt või on seisukohal, et puudus tootel on tingitud väärast kasutamisest. Viimast on müüja kohustatud tõendama.
Pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui:
1. Jalats on ära kantud.
2. Pruugitud ebaõigetes kandmistingimustes.
3. Valesti hooldatud, mille tulemusena on jalats mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõiked, rebendid, kemikaalidega kahjustumine). Sellistel juhtudel ei pruugi ekspertiis teha otsust tarbija kasuks.
4. Pretensiooni alla ei kuulu samuti ka kontsaplekkide kulumine.
Pretensioonide esitamise tingimused
  • Tarbija võib lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu;
  • Tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel;
  • Kui vaidluse lahendamine suuliselt esitatud kaebuse alusel ei ole võimalik, esitab tarbija selle kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides selles:
  • oma nime ja kontaktandmed;
  • kaebuse esitamise kuupäeva;
  • kauba või teenuse puuduse;
  • kauplejale esitatava nõude.
  • Kirjalikus kaebuses viidatakse tehingu sooritamist või müügi- või töövõtugarantiid tõendavale dokumendile või lisatakse kaebusele asjakohane dokument või selle koopia;
  • Kui tarbija kaebus on esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab kaupleja samas vormis kinnitama kaebuse vastuvõtmist;
  • Kaupleja on kohustatud tarbija kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi vaatama selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat kaebuse võimalikust lahendusest. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik kaebust lahendada, on kaupleja kohustatud viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku tähtaja;
  • Kui kaupleja leiab, et tarbija nõue on alusetu või põhjendamatu ning tarbijaga kokkulepet ei saavutata või saavutatakse see osaliselt, väljastatakse tarbijale sellekohane kirjalik teade 15 päeva jooksul. Kaupleja on kohustatud tarbija nõude rahuldamata jätmist või osalist rahuldamist põhjendama;
  • Kui kaupleja 15 päeva jooksul ei ole täitnud oma lubadust kaebus lahendada, loetakse, et kaupleja on keeldunud kaebuse lahendamisest.
  • Tarbija kaebuste lahendamiseks ning tarbijale teabe andmiseks peab universaalteenuse osutaja tagama asjakohase ja tasuta klienditeeninduse olemasolu.
    Kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile, tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu või kohtule. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu.

Tarbija õigused ja kohustused- #1 Tarbija õigused ja kohustused- #2 Tarbija õigused ja kohustused- #3 Tarbija õigused ja kohustused- #4 Tarbija õigused ja kohustused- #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin pihl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õiguse alused
5
doc

Õiguse alused

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Õiguse alused (töösuhteid reguleerivad seadused) Kirjalik arvestustöö Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 1. Kelle kaitseks see seadus on loodud? Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. 2. Mis on tarbija põhiõigused. Too iga õiguse kohta ka näide, kas omal nahal kogetu või oletatud? Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; Näiteks: Tarbija ei tohi saada riknenud või vana kaupa. 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet

Õigusteadus
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
35
docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

(635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS § des 620­626, § 628 lg 2 ja 3, §s 629 ja §des 631­634 sätestatut. 3 Tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut

Riigiõpe
TARBIJAÕIGUS
37
docx

TARBIJAÕIGUS

tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv ­ iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20

Õigus
Tarbijakaitse II KT
8
docx

Tarbijakaitse II KT

1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates.

Tarbijakäitumine
KAUBANDUSÕIGUS
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

1) Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui: 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. (2) Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja pakkujal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise,

Õigus
Tarbijakaitse seadus
3
doc

Tarbijakaitse seadus

Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi.

Majandus
Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid
40
ppt

Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid

etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. Alkoholi käitlemine: valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (tootmine); import; eksport; müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (hulgimüük); müügiks pakkumine või müük tarbijale (jaemüük); hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil. kui alkohoolse joogi tarbijapakendi käsitsemine nõuab erilist kasutusoskust, siis peab see olema varustatud eestikeelse kasutusjuhendiga. Alkohoolse joogi jaemüük on lubatud:

Õigus
Kliendiinfo stend
20
docx

Kliendiinfo stend

KLIENDIINFO STEND!!!  Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.  Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras.  Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi.  Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga.  Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.  Hind- kauba või teenuse eest makstav summa  Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt.  Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist.  Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis

Kliendisuhete juhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun