Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoorne töö Ohmi seadus (simulatsioon) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laboratoorne töö Ohmi seadus ( simulatsioon )
Töö eesmärk:
teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat
läbiva voolutugevuse vahel.
Töövahendid: PHET arvutisimulatsioon “ Virtuaalne vooluringi labor https://tinyurl.com/ohmiseadus Töö
käik:

  • Tutvu virtuaalse vooluringi labori
    võimalustega. Mõned vihjed:
    a) vooluringi osade ühendamiseks
    vea nad näpuga töölauale;
    b) osadeeemaldamiseksvooluringist
    hoia näppu eemaldataval elemendil,
    „lõika“ ta lahti ja siis tõsta tööriista
    kasti tagasi.
    c) ühenduste katkestamiseks hoia
    näppu soovitud kohal ja „lõika“ see
    kääridega lahti,
    d) kui soovid muuta vooluringi osade omadusi, siis puuduta vastavat elementi näpuga ja „reguleeri“ ekraani alumisse ossa ilmuvast menüüst soovitud omadust (pinget, takistust vms).
  • Koosta simulatsioonis kasutada olevatest vooluringi elementidest vooluringi mudel, mis koosneb KAHEST HÕÕGLAMBIST, LÜLITIST, PATAREIST ja ÜHENDUSJUHTMETEST, „lohistades“ need „tööriistakastist“ töölauale. Vooluringi koostamisel püüa elemendid asetada võimalikult selliselt , et neid ühendavad juhtmed moodustaksid omavahel täisnurgad. (vt joonist)
  • Joonesta leppemärke kasutades „koostatud“ vooluringi skeem. (tehtud)
  • Kliki patareil ning määra ekraani alumises servas asuval pinge „regulaatoril“ patarei pinge vää rtus ( suvaline arv vahemikus 10 ... 100V)
    U = __50________________________________V
  • Sulge lüliti ja veendu, et hõõglambid „süttiksid“ st hakkakskiirgama “ valgust. Lambist väljuvate „ kiirte “ tihedus, „paksus“ ja levimise „kaugus“ iseloomustavad lambi eredust ( kiiratava valguse intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need kiired, seda eredamalt lamp põleb. Muuda „mõõdiku“ abiga patarei pinget suuremaks ja väiksemaks. Kirjelda kuidas muutub seejuures hõõglampide poolt kiiratava valguse eredus.
    Vastus: Mida suurem on pinge patareis, seda eredamalt põleb ka lamp. Mida väiksem on pinge seda vähem eredamalt lamp põleb.
  • Lisa oma skeemile (teise värviga) pinge ja voolutugevuse mõõtmiseks vajalikud mõõteriistad – voltmeeter (ühendatakse rööbiti) ja KAKS ampermeetrit(ühendatakse jadamisi). (tehtud)
  • „Ühenda“ voltmeeter lambi klemmidega (rööpü hendus ) ning aseta üks ampermeeter rööbiti ühendatud lambiga ning teine ampermeeter hargnemata juhtmega (vt. joonist). (tehtud)
    Jälgi mõõteriistade polaarsust (kui skaalale tuleb negatiivne pinge, siis vaheta klemmid omavahel ära).
    Loe voltmeetrilt pinge vää rtus : U __50__________________V
    ja ampermeetrilt voolutugevuse väärtus: I1 = _10________________A ja
    I2 = ____5______________A
  • Korralda mõõtmiste seeria muutes erinevates katsetes vooluallika pinget
    ( uuritavate pingete vää rtuseks võiksid olla soovitavalt täisarvulised ja kasvavad nt 2, 4, 8 ... jne või 1, 3, 9 ... jne NB! KASUTA ENDA VALITUD VÄÄRTUSI, mitte neid mis siin kirjas on).
    (tehtud)
  • Loe voltmeetri skaalalt pinge väärtus, ampermeetri skaalalt sellele pingele vastava voolutugevuse väärtus ning kanna need juuresolevasse tabelisse.
    Pinge U (V)
    20V
    25V
    30V
    35V
    40V
    Voolutugevus I (A)
    4A
    5A
    6A
    7A
    8A
    Pinge/ Voolutugevus (ehk .takistus........)
    5
    5
    5
    5
    5
  • Koosta ruudulisele lehele tabeli põhjal graafik , kus horisontaalteljel asuvad (Sinu poolt vabalt valitud) pinge vää rtused , mõõdetuna voltides, püstisel teljel aga vastavad voolutugevuse vää rtused . (tehtud)
  • Kirjelda oma valitud joont? Skitseeri (joonesta vaba käega) graafik siia lehele
    Vastus: Graafikul on joon mis liigub diagonaalselt ülespoole.
  • Arvuta iga mõõdetud pinge ja voolutugevuse jaoks nende jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta . Mida märkad? Vastus: Kõikide jagatiste vastusteks on 5
  • Kliki lambil ning loe ekraani alumisest servast, mis sinna on kirjutatud?
    Vastus: Ekraani alumises servas on kirjutatud takistus 10 Ohmi
  • Muuda esimese lambi takistus 2 korda suuremaks ja teise lambi takistus 2 korda väiksemaks ning jälgi kuidas muutub pinge lambi klemmidel ja kuidas voolutugevus lambis. Kirjelda ka elektronide liikumist. Voolutugevus jaotus rööpühendusel 2-ks.
    Vastus: Pinge lambi klemmidel ei muutunud.
    Pinge lampide klemmidel oli U1 = ____50______________V ja U2 = _____50_____________V
    Kui lambi takistus muutus 2 korda suuremaks siis voolutugevus _muutus______2 korda väiksemaks_______________;
    kui teise lambi takistus muutus 2 korda väiksemaks siis voolutugevus
    ____muutus 2 korda suuremaks__________________;
  • Leia vooluringi kogutakistus , vooluringi pinge ja vooluringi voolutugevus.
    Kokkuvõte:
    Kirjuta siia rööpühenduses kehtivad seaduspärad Pinge, Voolutugevuse ja Takistuse kohta.

    Pinge: Uk = U1 + U2 Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel otstel on sama väärtusega.


    Voolutugevus: I= I1 + I2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides.


    Takistus: Rk = 1:R1 + 1: R2 Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Mida suurem on ristlõikepindala, seda väiksem on juhi takistus. Rööbiti ühendatud juhtide kohutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.


  • Laboratoorne töö Ohmi seadus-simulatsioon #1 Laboratoorne töö Ohmi seadus-simulatsioon #2 Laboratoorne töö Ohmi seadus-simulatsioon #3 Laboratoorne töö Ohmi seadus-simulatsioon #4 Laboratoorne töö Ohmi seadus-simulatsioon #5
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Artur41 Õppematerjali autor
    Töö eesmärk: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat
    läbiva voolutugevuse vahel.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtide jada- ja rööpühendus
    8
    doc

    Juhtide jada- ja rööpühendus.

    Kolmes mõõtmises rakendati juhtide jada otstele pinge vastavalt 3V, 6V ja 12V. Mõõtmiste tulemusd on esitatud tabelis 1 . Pinge juhi R1 otstel on tähistatud U1, pinge teise juhi otstel U2 ja pinge juhtide jada otstel U. Mõõtmiste tulemustest järeldub, et pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. U = U1 + U2 Pinge juhtide otstel on erinev sellepärast, et juhid on erineva takistusega. Ohmi seaduse kohaselt võrdub pinge juhi otstel ju voolutugevuse ja juhi takistuse korrutisega: U = IR . Kuna voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides on sama väärtusega, siis on pinge suurem selle juhi otstel, mille takistus on suurem. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pingekõikide juhtide otstel sama väärtusega. Tähistades juhtide arvu vooluringis tähega n ja pinge suvalise juhi otstel Ui, võib eelneva seose kirjutada kujul

    Füüsika
    Alalisvool - valemid
    4
    pdf

    Alalisvool - valemid

    laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S ­ juhi ristlõikepindala (m2) laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S ­ juhi ristlõikepindala (m2) 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta kus I ­ voolutugevus (A), G ­ elektrijuhi juhtivus (S) ja U ­ pinge juhi otstel (V) kus I ­ voolutugevus (A), G ­ elektrijuhi juhtivus (S) ja U ­ pinge juhi otstel (V)

    Füüsika
    Juhtide rööpühendus ja juhtide jadaühendus
    2
    doc

    Juhtide rööpühendus ja juhtide jadaühendus

    Juhtide rööpühendus Toa valgustusvõrku pingega 220 V on ühendatud kaks lampi takistusega 250 ja 300 . Määra voolutugevus kummaski lambis ja peajuhtmes (s.t. enne hargmikku) ning kahest lambist koosneva lõigu kogutakistus. Lahendus: Andmed: Lahendus: Pinge igal lambil võrdub võrgupingega, sest lambid on ühendatud rööbiti: Voolutugevuse igas lambis saame leida Ohmi seaduse abil: Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia vooluringi takistus, pinge igal juhil ja kogu vooluringis. Andmed: Lahendus:

    Füüsika
    Füüsika kordamisküsimused 18-24 ptk
    3
    doc

    Füüsika kordamisküsimused 18-24 ptk

    Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt

    Füüsika
    Elekter metallides
    14
    docx

    Elekter metallides

    Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele

    Füüsika
    Vooluring-füüsika-9 kl
    4
    docx

    Vooluring-füüsika-9 kl

    20. Pinge hõõglambi klemmidel on 12 V. Kui palju tööd teeb elektriväli ühe millikulonilise laengu viimisel läbi lambi hõõgniidi? 21. Millega mõõdetakse pinget ning kuidas seda mõõteriista skeemil tähistatakse? Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja skeemil tähistatakse V 22. Kas voltmeter ühendatakse juhiga jadamisi või rööbiti, aga ampermeeter? Voltmeeter ühendatatkse juhiga rööbiti , aga ampermeeter ühendadakse juhiga jadamisi. 23. Ohmi seadus nii kirjalikult kui ka valemina 1) sisaldades takistust, 2) sisaldades võrdetegurit. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U:R I=k*U 24. Mis on (elektri)takistus? Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Elektritakistuse tähis ja ühik. Tähis on R ja ühikuks oom 25. Millisel juhul Ohmi seadus ei kehti

    Füüsika
    Alalisvool
    26
    doc

    Alalisvool

    ........................................................................................................................... 2 2.Voolutugevuse sõltuvus pingest. Ohmi seadus ...............................................................................................

    Füüsika
    Magnet ja võimsus
    1
    docx

    Magnet ja võimsus

    Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli ­ jõujooned on kinnised r

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun