50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rohtla
Õppematerjali autor
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline k
kontaktor omab nulllkaitset st lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori lülitamine kontaktoreid saab lülitada eemalt · Käsitsi (distantsjuhtimine) · Relee abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti magnetkäiviti e. Kontaktorkaitselüliti koosneb kontaktotist lülituspunktist ja termoreleest Termorelee on elektriahela element, mille ül on kaitsta tarbijat ülekoormuse eest. Termorelee tööpõhimõte seisneb tarbija voolul, mis läbib kütteelementi (takistustraat)ning mis asub bimetallist plaadi lähedal ja kiirgab sellele soojust .ülekoormusvooluga kuumeneb bimetallist plaat liiast ning paindub, mis omakorda vabastab normaalselt suletud kontaktid. Lühisekaitse sulavkaitse on elahela element, mille ül on kaitsta tarbijat lühise eest Elektritarbijate ahelad: · Jõuahel · Abiahel: juhtahel signalisatsiooniahel Jõuahel
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpides ja pultides
Probleemiks on ka takistites eralduva soojuse hajutamine. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse rootoriahelas õlijahutusega reostaate ning vedelikreostaate, mille puhul takistuseks on reguleeritava pikkusega vedelikusammas. Väiksematel võimsustel valmistatakse resistorid ja reostaadid isoleeralusele keritud takistustraadist, isolaatoritele paigaldatud metallribadest või plaatidest. Vedelikreostaadi tööpõhimõte Koonilised elektroodid Juhtimine Reguleeritav nivoo Pump Vedelikupaak 118 4.3. Reostaat- ja impulssreguleerimine
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V
Elektriajamite avatud juhtimissüsteemid ja -skeemid I. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemid 1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega
ülekoormuse kaitseks. Koosnevad kolmepooluselistest kontaktoritest ja termoreleedest. Magnetkäivititel puudb elektromagnetiline vabasti, mistõttu teda peab kasutama koos sulavkaitsmetega (lühise puhuks) 6Elektrilised juhtimisskeemid ja nende kujutamine. Tingmärgid ja tähised. Elektriskeemide liigitus: a) elektriline põhimõtteskeem näidatud ainult elementidevahelised elektrilised ühendused, et muuta seadme tööpõhimõte arusaadavaks; b) montaaziskeem (ühendusskeem) elektriseadme elemendid ja ühendused on antud seadme jaoks konkretse paigutusega; c) lülitusskeem näidatud on ainult ühendused teiste seadmetega, mis on vajalikud seadme paigutamiseks ja objektiga ühendamiseks. Graafiliselt kujutatud elektriskeemide joonistamisel on vaja arvestada järgmisi nõudeid: jõuahelad joon. Jämeda joonega, kõik ülejäänud peene joonega; seadmeid kujut. Skeemidel väljalülitatud olekus;
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid