Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab
Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mille tagasimaksmine algab alles pärast õpingute lõpetamist. Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise kord on reguleeritud EV Haridusseadusega. 2004/2005. õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 17 500 krooni. Laenusaajale on õppelaenu intress 5 % laenujäägilt aastas ja intressi tasutakse õpingute ajal üks kord aastas. Õppelaenu tagatis on kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara. Õppelaenu saamise kordade arv on võrdne õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvuga. MAJANDUSE ORGANISEERIMINE. Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui
Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis on võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Pika-ajalisem ostukäitumine on jälgitav kõrge tarbimisväärtusega kaupade puhul. Seejuures võib kauba tarbimisväärtus konkreetse tarbija jaoks tuleneda nii hinnast kui ka kauba tähendusest selle tarbija jaoks. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest. Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks märkame keset suve poes imeilusaid saapaid. Kohe meenub meile, et praegused
5) kuidas kasutatakse tagasisidet Vajadused Ühe kauba kasulikkus võrreldes teisega on see, kus ühe kauba eest makstav täiendav rahaühik annab ka täiendava kasulikkuse. Kuid siinjuures on eeldus, et raha püsiks ühesugusena. Reaalselt see aga nii ei ole, sest rahaühiku väärtus langeb kogu maailmas. On ka teised probleemid: hindade tõus , mis tuleneb mitmetest teguritest nagu tooraine kallinemine, monopolism. Tarbijate ostukäitumine algab problemi teadustamisega. Inimene märkab erinevust ideaalselt soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi teadustamisele järgneb info kogumine. Esimesena peab tarbija meenutama, mida ta teab sellest kaubast üldse: millised on teised sarnased kaubad, palju nad maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab.
Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.)
vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludest 3. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus algsed teguritulud - tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum ebavõrdsuse põhjused: ebavõrdsus töötuludes ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel laffer'i kõver - kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel optimaalne maksumäär - laffer'i kõvera ülemises punktis leitav maksumäär, mis tagab valitsusele maksimaalse maksutulu
Varandus+säästud pangaarvel+investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides Investeerimine Kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on raha, saab investeerida : 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvaradesse 4)Eluskarja, seadmetesse. Tuleb otsida parimat säästukohta Ohutus- Tulumäär-Väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. Nt. 100eurone tähtajaline hoius 5%-lise intressimäära puhul aasta jooksul 5 eurot. Lihtintress makstakse ainu hoiuse põhisummalt. Liitintress- Arvutatakse kontol olevalt hoiuselt(põhisummalt) ja eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri
3 Passiivsed: ettevõtte eesmärgid Aktiivsed: tarbijate vajadused. Tootmiskonseptsioon: Kaup peab olema tarbijate jaoks odav ja kättesaadav. Ettevõte: efektiivne toomine, madalad kulud, massturundus. Tootekonseptsioon: toode, tarbija hindab kvaliteeti, tulemust, innovaatilisust. Kõrgtehnoloogia. Müügikonseptsioon: Agressiivne müügitegevus ja reklaam. Kasutatakse tihti siis kui turundatakse toodet mida ei tarbita nii aktiivselt. Eesmärk müüa seda mida toodetakse mitte seda, mida tarbijad tahaksid osta. Turunduskonseptsioon: Tarbijate vajadused. Õigete toodete tootmine tarbijatele. Ettevõtte sihid ja eesmärgid-----pakkumine---- tarbija soovid ja vajadused. / Ühiskonna heaolu Sotsiaalse turunduse kontseptsioon
............................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ....................................................................................... 19 8.2. Reklaam.............................................................................................................22 8.3. Isiklik müük.......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9
Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. 31. Kirjelda tarbija ostukäitumist V: Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Tarbijate ostukäitumine on probleemi lahendamise või vajaduse rahuldamise protsess. Sellel protsessil on algus - inimene tunnetab mingit vajadust - ja lõpp - vajadus saab rahuldatud. Ostukäitumine sisaldab nii ostueelseid (otsimine), ostuaegseid (ostmine) kui ka ostujärgseid (kasutamine) tegevusi
mõistetav. Kõik neli edustuse komponenti toimivad alati ostustiimulitena. Nende tähtsus on aga erinevates ostuetappides erinev. Ostuetappe saab analüüsida müügitegevuses üldtuntud mudeli AIDA1 abil. Selle järgi tuleb kõigepealt võita tarbija tähelepanu, siis tekitada huvi, seejärel kujundada ostusoov ning lõpuks panna tegutsema, st. ostma. Tähelepanu äratamisel ja huvi tekitamisel annab parimaid tulemusi reklaam. Ostusoovi loomisel ja ostule õhutamisel tuleks aga eelistada vastavalt isiklikku müügisuhtlust ning müügi stimuleerimist. Suhtekorraldusel, millega tekitatakse usaldus ettevõtte ja selle toodangu vastu, on kõigis neljas etapis ostustiimulina ühesugune tähtsus. Turunduskompleksi neljas komponent, jaotus, antud juhul küll pigem müügikoht, on samuti oluline ostustiimul. Kui kaubavalik on piisav, näiteks tugevas
14. Loetlege sihtturunduse arendamise kolm põhietappi ja selgitage nende olemust? Turu segmentimine - Tarbijad rühmitatakse vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, elustiilile, ostmisviisile jne. Võimalikest segmentimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis on seostatavad kas toote ostmise või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste vajadustega tarbija-rühmad, kes reageerivad sama moodi erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms.). Sihtturgude valimine - Mitte iga segment ei suuda rahuldada ettevõtte huve. Seepärast on vaja kõikidest variantidest teha õige valik. Selleks tuleb ühelt poolt hinnata segmendi atraktiivsust, teiselt poolt aga ettevõtte äritugevust antud segmendis. Mõlema parameetri järgi parima hinnangu saanud segmendid valitakse sihtturgudeks. Positsioonimine - Positsioonimise all mõeldakse turundus-tegevusi, mille tulemusena kaup
pikaajalises perspektiivis. Samuti on vajalik luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turundusmeetmestik sisaldab 4 P-d: Produkt (toode), Price (hind), Place (koht), Promotion (edustus), mida võib käsitleda ka eraldi strateegiatena. Näited: Toode (sortiment, kvaliteet, disain, lisad, pakend, suurus), Hind (baashind, allahindlus, makseperiood), Jaotus (jaotuskanalid, kindlustus, sortiment), Edustus (müügiedendus, reklaam, suhtekorraldus). 5. Turunduse areng ajas ja põhilised kontseptsioonid: tootmiskontseptsioon, tootekontseptsioon, müügikontseptsioon, turunduskontseptsioon, sotsiaalse turunduse kontseptsioon Ettevõtte turundusfilosoofia väljendub turunduskontseptsioonis. Nende erinevus seisneb ettevõtte, tarbija ja ühiskonna eesmärkide osatähtsustes. Tootmis-, toote ja müügikontseptsioon on passiivsed. Tootmiskontseptsioon - Kaup peaks olema tarbijate jaoks odav ning kättesaadav
KOGUKULU (KK) = Kp + Km jaotus: 1. PIKAAJALISED KULUD - pikaajalise perioodi jooksul jõuab ettevõte oma tootmist täielikult kohandada vastavalt muutunud turu nõuetele. N.: hooned, sisseseaded, laiendamine, ehitamine 2. LÜHIAJALISED KULUD lühiajaliselt pole ettevõte suuteline muutma fikseeritud tootmiskulusid, s.t. muutma oma suurust. Lühiajaliselt saab ta muudatusi teha vaid muutuvate kulude raames. N.: uute tööliste palkamine, tooraine ost. TOODANGU KÕVERAD 4.2 Kogukulu kõver- joonis! KK = Kp + Km Jooniselt on näha, et kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas fikseeritud kulud, mille suurus ei olene tootmismahust. kulu KK Km Kp Tootmismaht tk Kogutoodangu kõver
- Turundusmeetmestiku töökontseptsioonide loomine. - Turunduse infrastruktuuri kontseptsiooni ja strateegilise turunduse eelarve koostamine. 20. Turunduse operatiivse tasandi ülesanded määravad detailselt kindlaks: 1. Turundusmeetmestiku komponendid, sh: · tooted, · hind, maksetingimused, krediidi andmine, · klienditeenindus, · müügi edendamise meetmed, · messidest osavõtt, · reklaam ja suhtekorraldus. 2. Turunduse infrastruktuuri komponendid, sh: · turundusele mõeldud eelarve, · personali ja ettevõttesises meeskonna selekteerimine ja koolitus, · müügi planeerimine, · statistika ja dokumentatsioon, · läbiviidavad turuuuringud ja turunduse infosüsteemi funktsioneerimise. 21. 22. 23. 24. 25. 26. Turundusjuhi roll ja ülesanded 27. ETTEVÕTTE SISESED 28. ETTEVÕTTE VÄLISED 29
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis
ettepanekute hindamine ja analüüs 6. hankijate valik, olulised on ka suutlikus soetada hanked õigeaegselt koos vajalike teenustega 7. hangete korra reguleerimine- mida ja kellelt osta, kuidas jaotada hanked erinevate täitjate vahel jne. 8. hanke edukuse tagasiside on vajalik olukorra kontrolli all hoidmiseks ja võimalike muutuste õigeaegseks teostamiseks. 12. Ostukäitumise klassifitseerimine ostja protsessi kaasahaaratuse järgi: kompleksne ostukäitumine, inertne ostukäitumine, margikiindumus. Ostujärgse dissonantsi tekkimise võimalus. 13. Äriturgude iseloomulikud eristuvad jooned: nõudluses, ostjate professionaalsuses, ostukogustes, ostjate kontsentreerituses jne. Ostukäitumine ja ostuotsuse tegemise protsess ettevõtete turgudel. 3 ettevõtete turu põhitüüpi: 1) kommertsettevõtete turg, 2) ametkonnaturg (riiklike asutuste turg), 3) mittetulundusorganisatsioonide turg. Tööstusliku otstarbega kaupade turu iseärasused tarbekaupade turuga
· Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul.
hinnasõdu, minimeerida konkurentsi, olla heades suhetes vahendajatega), hinnavälisele konkurentsile orienteeritud (hinda ei muudeta). 34. Nõudlusseadus. Hinna tõustes nõudmine väheneb, hinna alanedes nõudmine suureneb. 35. Hinnakujundamise meetodid. Kulukeskne meetod (kulud+kasum, kasumiläve meetod), tarbijakeskne meetod (orienteerub nõudlusele), konkurentsikeskne meetod (orienteerub turuhinnale või pakkumishinnale). 36. Reklaam turunduses ja tema rollid. Reklaami liigitused. Reklaami all mõistetakse seda infot, mille eesmärgiks on tootjat esile tõstes edendada kauba või teenuse head minekut. Enamasti loovad reklaamid tootest teadlikkust. Rollid: majanduslik (aitab uutel toodetel turule tulla, suurendades majanduskasvu), informatiivne (aitab tarbijatel teha valikuid ja otsuseid toodete osas), meelelahutuslik (reklaam peab olema nauditav ja kaasahaarav),
ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija annab kasutatavate hüviste tarbimisomadustele individuaalse hinnangu. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest (vaata joonist). Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
Rim 6001 Majanduse alused Majandusteadus – õpetus nappusest; majandussubjektide käitumise seletamise viis (lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teist nende eesmärkide saavutamiseks) Majandusteooria – tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus – tegeleb tundmaõpitud majandusteaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides; hõlmab praktilisi valdkondi (turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) MAJANDUSTEOORIA JAGUNEMINE 1)Mikroökonoomika – uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit 2)Makroökonoomika – kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on ka
6. TOODE JA BRÄND 26 6.1. TOOTE MÕISTE JA LIIGITUS Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa: vajadust rahuldav ese või teenus. Turunduses vaadeldakse toodet kolmel tasandil: 1) tuumtoode – põhiline hüve, mida tarbija ostab; 2) konkreetne toode – bränditunnused, omadused, kvaliteet, stiil, pakend; 3) laiendatud toode – kaasnev lisateenus: paigaldus, garantii, krediit. Kombatavuse alusel jaotatakse tooted: 1) puhas kombatav toode – suhkur, tool, 2) kombatav toode koos teenusega – arvuti koos paigaldusega, 3) mittekombatav toode koos kaasneva tootega – lennukis pakutav eine, 4) puhas mittekombatav toode – psühholoogi vastuvõtt. Tarbija tüübi järgi jaotatakse tooted: 1) tarbetoodeteks – lõpptarbija ostab isiklikuks tarbimiseks,
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
N.: tooraine, tööliste palgad, telefonikõnede tasu jms. KOGUKULU (KK) = Kf + Km 2. jaotus: A. PIKAAJALISED KULUD - pikaajalise perioodi jooksul jõuab ettevõte oma tootmist täielikult kohandada vastavalt muutunud turu nõuetele. N.: hooned, sisseseaded. B. LÜHIAJALISED KULUD lühiajaliselt pole ettevõte suuteline muutma fikseeritud tootmiskulusid, s.t. muutma oma suurust. Lühiajaliselt saab ta muudatusi teha vaid muutuvate kulude raames. N.: uute tööliste palkamine, tooraine ost. 4.3 TOODANGU KÕVERAD (lühiajaliselt) 1. KOGUKULU KÕVER KK = Kf + Km Jooniselt on näha, et kogukulud ei hakka kunagi nullist, sest alati on olemas fikseeritud kulud, mille suurus ei olene tootmismahust.
tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel,
Majanduslik keskkond - Majanduse struktuur, tsüklilisus, stabiilsus, muutused - Maailma majanduse mõju riigi majandusele Sisekeskkond • ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine – töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne • kommunikatsiooni juhtimine – oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine – ostukäitumise mudel Assaeli ostukäitumise mudel: Kõrge osalusmäär Madal osalusmäär Kompleksne Vaheldust otsiv ostukäitumine käitumine Suured toote/brändi erinevused Dissonantse Harjumuspäran
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
