kahel viisil: 1) Väljumisvõimalus tarbijad, kes ei ole ettevõtja tegevusega rahul, muudavad oma ostukäitumist ning ei tarbi selle ettevõtja toodangut; 2) Häälevõimalus mõjutamine poliitiliste organisatsioonide kaudu valimistel hääle andmisega. Tarbijakaitse institutsionaalne korraldus Eestis Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks
töötleb või märgistab toodet eesmärgiga lasta see oma nimel turule. Universaalteenus- on üldistes huvides osutatav ja valdava osa riigi või paikkonna elanike poolt kasutatav teenus. ( gaas,eleketer,vesi) Tarbijat eksitav reklaam ebatõeste admete esitamine mis eksitab ostjat. 2.Tarbijakaitse korraldus Eestis Tarbijakaitset korraldavad: Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-, esindus-, teavitus- kui ka järelevalvefunktsiooni. Põhimääruse § 14 p 10 annab ametile õiguse oma pädevuse piires välja anda haldusakte ja soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks
Tööstusohutusega tegeleb Tehnilise Järelvalve Ametis kolm osakonda, kelle tegevust kirjeldataksegi kolmandas peatükis. Neljas peatükk annab põgusa ülevaade Tehnilise Järelvalve Ameti koostööpartneritest. Käesoleva töö koostamisel on võetud aluseks eelkõige Tehnilise Järelvalve Ameti kodulehekülg, kuid on kasutatud ka teisi allikaid internetist. Kõik kasutatud allikad on ära toodud töö lõpus kasutatud allikate nimekirjas. 1 Tehnilise Järelevalve Amet Tehnilise Järelevalve Ametist (edaspidi ka Amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigile kohustuslikest rahvusvahelistest lepingutest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Euroopa Liidu õigusaktidest.
sadamateenistustele raudteevagunites raudteevagunites saabuva saabuva kauba kauba kohta kohta mahalaadimise mahalaadimise juhiste andmine juhiste andmine 4. Kommertsoperatsioonide teostamine 4. Kommertsoperatsioonide teostamine 5. 5. Saabunud kauba mahalaadimine Saabunud kauba mahalaadimine ja ja ladustamine ladustamine laevapartii laevapartii formeerimine formeerimine 6. 6. Kapteni Kapteni poolt poolt laeva laeva sadamasse sadamasse suundumisest
Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus,Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus, Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse, Transport ja turism,Regionaalareng, Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus, Kultuur ja haridus,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus, Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, Petitsioonid. 35 delegatsiooni – koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid – toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp.
saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele Kultuuriminister - Rein Lang Riigi kultuuri-, kehakultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, osalemine riigi meediatöö kavandamises ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Juhan Parts Poliitika teostamine majandus- ja sidevaldkonnas Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, korraldada ja koordineerida peetavate loomade ja viljelevate taimede kaitset jne Rahandusminister - Jürgen Ligi Valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Regionaalminister (portfellita) - Siim Valmar Kiisler
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel)
Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; (I astme kohtud) 2) ringkonnakohtutest; (Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) 3 3) Riigikohtust. (Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus) ÕK- tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. ÕK nimetab ametisse RK VP ettepanekul 7 aastaks. ÕK saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega 1) ÕK analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral RK ettekande.
Juurutusfaasis peaks firma leidma vastused järgmistele küsimustele: kas tarbija on tootest teadlik ja mil määral on ta informeeritud; miks, kui sageli ja kui palju ostetakse toodet; kuidas hinnatakse toote omadusi ja mida annaks täiustada; missugune koht on tootel sarnaste hulgas. Juurutusfaasi edukus oleneb kiirusest ja turundusjõust. Edu on paremini saavutatav muidugi seal, kus on varemgi hästi läinud. Kui uus toode tuleb turule, on tähtis, et müüja oskaks seda käsitleda, tarbijaid sellest teavitada, esile tuua selle eeliseid ja tugevusi. Kõik see viitab vahendajate, müüjate koolitamisele. Nii arendus- kui juurutusfaas on oma olemuselt kulukad, seetõttu on oluline jälgida, et kulud oleksid majanduslikult ratsionaalsed, et ei mindaks raiskamise teele. Kasvufaasi (growth) alguseks loetakse tihti punkti, kui toode hakkab andma kasumit. Kasvufaasis keskenduvad uuendused tootele. Toodet täiustatakse, vallutatakse uusi
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Teeninduskultuur ja klienditeenindus. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, mille järgi sageli otsustatakse riigi või rahva kultuuritaseme üle. Teeninduskultuur mõjutab kõiki inimesi. Teeninduskultuur tähendab valikuvabaduslikku mõtteviisi teeninduses välistatakse olukordi, kus klient pannakse teenindaja käitumisest tulenevasse sõltuvusse ehk sundolukorda, võttes seega kliendilt vabaduse. Klientide teenindamine toimub pea kõikidel elualadel, teenindus puudutab kõiki ettevõtteid ja organisatsioone. Klientideks võib pidada kõiki inimesi või organisatsioone, kes omavahel vahetavad mingeid väärtusi. Klientide teenindamine puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Klienti tuleks teenindada nii, et ta tunneks end ärakuulatuna, mõistaks, et teda mõistetakse, veenduks, et tema abistamiseks tehakse kõik mis võimalik,
Konflikt kahe isiku vahel, riik peab lahendama. (Tsiviilasi: Laste hooldusõigus, alimendid); (Kriminaalasi: Seaduserikkumine. Riik inimese vastu. Süüdistaja: prokurör. Tapmine, rööv, vägistamine) o Maakohtu otsuse peale saab kaevata edasi ringkonnakohtusse. o Halduskohus (Tartu, Tallinn) o Arutab haldusasju - Haldusasi: Konflikt riigi ja kodaniku vahel, probleemiks riigivõimu teostamine. (Näiteks Tallinn-Tartu mnt 4-realiseks ehitamine.) 2) Teise astme kohus. o Ringkonnakohus o Pöördutakse apellatsiooniga edasikaebus esimesest astmest teise. o 3 kolleegiumi tsiviil-, haldus-, kriminaal- o Maakohtusse tagasisaatmine, uue otsuse vastuvõtmiseks 3) Kolmanda astme kohus o Riigikohus o Pöördutakse kassatsiooni korras
Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Ravikeskus võib olla eraldiseisev erihaigla või üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla psühhiaatriateenistuse koosseisus olev keskus. Ravikeskuse struktuuri kaasatakse: 14 1. Ambulatoorse ravi osakond, mille funktsioonideks on psühhiaatriline ja psühholoogiline nõustamine, ambulatoorne võõrutusseisundite ravi, detoksifikatsioon, kliinilised ja toksikoloogilised laboriuuringud, relapsi ennetav psühhofarmakoteraapia, pikaajaline psühhoteraapia (toetav, kognitiivne, pereteraapia, muud), eraldi kabinet opioidsõltuvate tähtajatuks asendusraviks (metadoon) koos rehabilitatsioonimeetmetega jne. Osakond töötab välja ambulatoorsete raviprogrammide erinevad variandid. Osakond suunab näidustuste
Minimaalharmoniseerimise all mõeldakse ühtlustatud minimaalnõudmisi, takistamaks sotsiaalset dumpingut, hõlbustamaks ühisturgude tegevust või tagamaks võrdset minimaalkaitset eri liikmesriikides. Seega on tegemist konkurentsitingimuste moondumise tõkestamisega, andes kõikidele liikmesriikidele ühtlustatud seadusandliku miinimumtasandi. Minimaalharmoniseerimist kohtab sageli keskkonnakaitse, tarbijakaitse, tööõigust ja võrdõiguslikkust puudutavas EÜ seadusandluses. Võib leida ka osalist (ühtlustatakse ainult teatud seigad reguleerimise objektiks olevast küsimusest) ja täielikku harmoniseerimist (püütakse kõnesolev küsimus täielikult reguleerida). 1
1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Intellektuaalne kapital (vt lisa 2) Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse "hea tahe", " hea tava", "maine" (ingl. k. goodwill) all kasutusel juba siis kui esimene müüja saavutas hea suhte kliendiga.
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi
Tavaliselt on indikaatoriks mingi suhtarv, mugav on kasutada protsente. Määratledes näitajaid, mille põhjal tulemusi mõõdetakse tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest. Näitaja peab olema: - asjakohane: kajastab otseselt tulemust, sobib mõõtmiseks, statistiliselt korrektne; - lihtne: töötajad mõistavad selle tähendust; - üheselt mõistetav: töötajad teavad, millisel juhul näitaja suurenemine on hea või halb. Näiteks kliendirahulolu mõõtes kaebuste arvu suurenemine on halb, vähenemine aga hea; - võltsimiskindel: näitu või mõõtmistulemust pole võimalik teisiti mõista või võltsida - pakub võrdlemise võimalust (suhtarvuna näitab nihet arengus) - mõistlik maksumus (kulutused näitajate arvutamisele pole liiga suured) jne. Organisatsiooni arendusjuhi ülesanne on luua kõik vajalikud tingimused mõõtmiseks vajalike näitajate aruteluks ja nende tähendustes kokkuleppimiseks.
19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-
kehtiva lastekaitseseaduse regulatsiooniga seotud probleemid. Nende probleemide lahendamiseks nähakse üldseadusena ette uue lastekaitseseaduse rakendamist, millega sätestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikute ning füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded, riiklik korraldus lapse õiguste kaitseks ning lastekaitse üld- ja erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad erinevaid potentsiaalseid lastekaitsetööd efektiivsemaks muutvaid tegureid analüüsides, et kõige olulisem on senisest detailsem lastekaitseseadus koos rakendusaktidega (Reinomägi jt. 2004). Uue lastekaitseseaduse vastuvõtmine on kindlaks määratud valitsusliidu programmis pere- ja
Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1 Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel ... RIIGIMAA Riigimets (RMK), sh kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid ︎Munitsipaalmaa ehk kohalikule omavalitsusele (KOV) kuuluv maa Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) Loodi 1999 Viimane struktuurimuudatus 1. juulist 2016 RMK hallatav riigimaa 1 367 270 ha (2018) ehk 29% maismaa pindalast Sellest metsamaa 1 006 569 ha, so 47% Eesti metsamaast (2017) Riigimetsa tagavara 187 mln m3 (2018) RMK tegevusvaldkonnad: maakasutus metsamajandus metsakorraldus taimla- ja seemnemajandus, sh Tartu puukool puiduturustus külastuskorraldus, sh Sagadi metsakeskus ja Elistvere loomapark looduskaitse, sh Põlula kalakasvatus (2014) Riigimetsa võimalused: 13 puhkeala, 214 matkarada, sh õpperajad/223 looduses liikumise rada (2 562 km), 19 invavõimalustega rada 17 rattarada, 46 telkimisala, 309 kattega lõkkekohta, 3 maastikusõidurada,
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.(mandri- euroopa) Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Esmane eesmärk on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. (anglo- ameerika) Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Igas ühiskonnas on riigis kehtivate normide (sh ka õigusnormide) kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms). Riigi ja õiguse omavaheline seos Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Koos riigi tekkimisega tekkisid ka uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
