Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. Rooma: tüüpilised tarandkalmed olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu tarandit moodustasid ühe kalme. Maeti põletatult. Pandi kaasa ehteid ja luukilde. Tarandis oli umbes 10-20 surnut. 5. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ? Majandus hakkas arenema seoses kohaliku soorauamaagi kasutusele võtuga. Raud oli ka
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3
Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridadest või müüridest,mis piirasid 4nurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m,surnud asetati tarandimüüride vahele;Kääpad-liivast kuhjatud,mille all või sees on põletusmatused suht väheste panustega; Kihelkond-teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna 13.saj algul eestis u 45kihelkonda Maakond-kihelkonnad liitusid suuremateks maakondadeks,eestis neid 8; Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad,
Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja
ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Linnus- on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Hakkati eestisse rajama 13. Saj. Peamised tüübid:
· Miks ei ole võimalik Eestis toota pronksi? Puuduvad raua maagid · Kuidas tehti alet? On põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel · Mille poolest erinevad kivikirst- ja tarandkalme? Lisa töölehele foto mõlemast kalmetüübist ! Tarandkalme on kivikalme mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud pikliku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit Kivikirstkalme koosnesid kesksest pae-või raudkividest laotud kirstust mille ümber on üks või mitu kivimüüri . Kirstu ja kivivahe oli ka kividega täidetud . Ehitati gruppidena 5-6 kalmet. · Miks ja kuhu ehitati muinasajal linnuseid! Hulk linnuseid rajati soosaartele , paiknesid looduslikul seljakul või künkal. Kaitsata elanikkonda . Pelgupaigad · Uurige Eesti linnuste loendist Vikipeedias, kus asub Teie kodukohale lähim ristisõdade-eelne linnus
mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks.
rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Kivikalme on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Ehitamine algas 11 saj. eKr. Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt.
kuratooriumi (alates 1996) ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu (alates 1998) liige ning Globe International Europe'i regiooni asepresident (alates 1999). Ta on avaldanud uurimusi eesti kliima ajaloost ja Tallinna linnaökoloogiast, kirjutanud hulgaliselt publitsistikat, mis on hõlmanud ka keskkonnaküsimusi, ja mitu raamatut "Neljakümne kiri" (1991), "Cassiopeia" (1992), "Mitte ainult hõlmikpuu" (2004) ja "Kiri ei põle ära" (2005). Andres Tarandit on austasustatud Riigivapi II klassi teenetemärgiga (2001), Taani WWF-i autasuga Panda Award (1998) ja Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöriristiga (2001). Andres ja Mari Tarandil on kaks poega Indrek ja Kaarel. Oma ekspeditsiooni kohtas ta pingiviine ja on nende kohta õelnud: «Pingviinid on väiksemad pägalikud, nagu haned umbes,» meenutab Tarand. «Nad on maru uudishimulikud. Istud
korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse.
Mõisted. 4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. 5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi
Jätkusid mitmed pronkisaja traditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid jne. Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu Sellega seostatakse ka umbes sel ajal rajatud linnuseid Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr)
Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike (4-5 x 6m ) palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kasutati ka seda tuba vilja kuivatamiseks.
4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele.
Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast
Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita. 2011. Aasta Eesti presidendivalimised 2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Tunnustused ja tiitlid --Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) --Kreeka Auordeni suurrist --Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst --Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden --Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006)
asustuse tihenemise. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd lõuna poole-Rooma impeeriumi suunas. Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, kuid nüüd moodustasid nende ,,sisekonstruktsioonid" suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nimetatakse neid tarandkalmeteks. Ühe tarandi laius on mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Tavaliselt rajati mitu tarandit üksteise kõrvale ja nad moodustasid ühe kalme. Surnuid maeti põletatult. Tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. Keskmiselt maeti ühte tarandisse 10-20 lahkunu jäänused. Eestlaste esmamainimine. Rooma geograafid ja ajaloolased kirjeldasid ka Läänemere rannikul elavaid rahvaid. Aastal 98 pKr. Pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas ,,aestid". Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid
Vaenlast aga see ei heidanud ja nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse. Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna all. Lõpuks vallutasid taanlased Tallinna ning hakkasid Põhja-Eestit ristima. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m Kivikirstkalmed- 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Reegline maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli tublisti kasvanud.
puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud, kivide vahel on üks või mitu kivist kirstu kuhu inimene maeti põletatuna tarandkalme-korrapärane ristküliku kujuline, kividest laotud müür, sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale muistne põld- Kaali meteoriit-Paik kuhu oli langenud meteoriit, seda peeti pühaks , arvati et see on "päikese haud" aestid-Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud Viiking-Muinas-skandinaavia päritolu meresõitja ribapõld- põllud jagati pikkadeks ribadeks ehk siiludeks, nii et iga talu sa võrdselt paremat ja kehvemat maad Mägilinnus- linnus mis on rajatud igast küljest looduslikult kaitstud künkale
pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks.
Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed- uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1
Eesti ühiskond 2011. aastal 2011. aasta on meie riigi jaoks olnud teguderohke. Presidendivalimised, külalisvisiidid, valuutavahetus jne. Valisin välja enda arust neli kõige enam kõneainet pakkuvat teemat, mis on samuti kõige suurema mõjuga meie ühiskonnale. Nagu ikka, iga 5 aasta tagant valib riigikogu riigi eesotsa meie esindaja presidendi. 2011. aasta 29. augustis võitis ligi 50 hääleenamusega Indrek Tarandit Toomas Hendrik Ilves. Rootsis sündinud ja USAs elanud, seal ka kodakondsuse saanud, millest ta hiljem loobus, mees, keda usaldati riigi eesotsa juba teist korda. T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on
Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein. Avaasula- asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi. Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis ... Laevkalme- maapealne kalmeehitis ... Tarandkalme- kalmeehitised, mis koosnesid kiviridadest või müüridest, need piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele. Lohukivi- kivi, mille sisse on hõõrutud palju väikeseid auke. Viimaste tähendus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et need võisid olla hõõrutud surnute mälestuseks. Alepõld- põld, mis rajati nii, et esmalt raiuti mets maha, seejärel pandi põlema ning siis künti järele jäänud tuhk maa sisse. Viikingiaeg- ajaloo periood, mis on osa nooremast rauaajast (u. 800 1050 pKr) Linnus- kaitseehitis.
nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid. Nooremal pronksiajal hakati inimesi matma kivikirstkalmetesse. Beed oli 5-8 m lõbimõõduga ringid ning keskel oli kirst ning kirstu peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt aeti kirstu mees, vahel tema kõrvale ka naine v laps. Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele. 18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ? eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed käisid siin eestis. Eestlaste matmis kombed muutusid. põletamismatused asendati laibamatmisega ning surnud maeti pea lääne pool ,mis kõik tuleb ristiusust. jaa, hakati kandma pronksist ristikes
põhja- lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu v. ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea. Tarand kalme- Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja- lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60 m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid
Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. 2011. aastal oli presidendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times'i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible." Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias. Eraelu
Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid.
Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt paralleelselt käibel kivist, pronksist relvad ja tööriistad. Alepõllundus kahe välja süsteem, söödipõllundus. Nisu ja oder, peale Kristust rukis ja kaer. Kõplapõllundus. 500a pKr on peamiseks põlluharimise tööriistaks ader. Algselt olid töörisstat puidust. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult, keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand
kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena, millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest
keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Tarandkalmed Eelrooma rauaajal hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 meetrit ja pikkusega 2-3 meetrit. Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad.
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3
Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda, enne kui sepp sellest kirve või noa sepistada sai. ASUSTUS Jätkus üksiktaluline, süvenes varanduslik ebavõrdsus. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks.
Rauda sulatati rauasulatusahjuga. Kuigi raud sai populaarseks, valmistati ehteid siiski pronksist. Rauast valmistati kirved, noad, sirbid ja vikatid. Aja edenedes hakkas arenema käsitöö. Algas rauasulatus soorauamaagist. Põlluharimine tõusis taaskord tähtsaimaks elatusalaks. Omakorda muutusid ka jällegi matmispaigad. Levis tarandkalme kalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset tarandit. Tarandkalme pikkus oli tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis on Kunda tarandkalme, mis on 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarand oli täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse oli tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Pildil tarandkalme. Rooma rauaaeg oli vanema rauaaja lõpuaastasadasel. Rooma rauaajaks nimetatakse seda
Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused
Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks.
Kivikirstkalme VI sajand eKr I sajand pKr rajama hakatud Maapealne kalmeehitus.Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 m läbimööduga ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme - Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. Fennid Eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. Linnamägi Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena
Matmiskombed: Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis. 1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed (kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme. Saaremaalt haruldane laevmatus, kõige suurem Läänemere ääres teadaolev. Maeti Rootsi viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid. Saaremaalt 1 varasem omapärane haud- Valjala Kuningahaud, pärineb 5-6 saj. Leiu teinud Maarika Mägi. Tegemist hauakambritega, hulgaliste hauamanustega, Eestis ainulaadne. Arhitektuur Omapärane nähtus rehielamu
Tööriistad endiselt kivist, luust ja sarvesr Kivikirstkalmed- suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt keskele mees ehk siis perekonnapea. Keskse kivikirstu ja ringi vahele maeti ka. Lohukivid- ehk kultusekivid, seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Tarandkalmed- koosnes madalatest kiviridadest v müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit u 1-2 x 2-3 meetrit. Ehitati kivikirstkalmete kõrvale, vahel mujale. Aestid- Rooma ajaloolane ja geograaf Tacitus, kes mains a 98 pKr rahvast aeste. Peetakse kui eestlaste esmamainimiseks. Kääpad- liivast kuhjatud, mille all v sees on põletusmatused väheste panustega. Ruunikivid- surnule pühendatud harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste. Tšuudid- Vene kroonikas nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool elanud läänemeresoomlasi nii.
kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande
Muutused tulenevad ühiskonna muutusetes ja võimuvõitlustega seotud võitlustest? Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit. Tarand põhjast lõunasse, pikandatud idast läände. Varaste tarandkalmetes laibamatused, klassikalistes tarandkalmetes põletusmatused. See näitab maailmavaate muutust, Klassikalistes tarandkalmetest vöga palju leida, õhte tarandisse võidi matta 10-20 inimest. Enamasti pole kalmesse toodud kõik luud, põletusriidalt toodi ainult mõned luud. Tarandkalmetesse on maetid 10-20 % inimesi, sinna on maetud üksnes roomarauaaja eliit
kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 2. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma rauaaeg( u 500 eKr-50 pKr)- rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed.Esialgu suudeti rauast asju vähe hankida, sest raudesemed olid küllaltki kallid. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelnurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele,tunduvalt harvemini maeti põletatult.Majandus hakkas kiiremini arenema, võeti kasutusele oma rauasoomaak. Võrreldes varasemate põldudega paistsid uued põllud silma korrapärasusega. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Rooma rauaaeg(u 50- u 450 pKr)- nimi tulenes Rooma impeeriumi mõjust kogu Põhja- Euroopale(sh ka Eestile)
Eesti üks vanemaid avastati 19.-18 sajandist eKr pärinev kivikirstkalmete rühm Jõelähtmes uue Tallinna-Narva maantee ääres. *Laevkalmed- neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart (muinasasulad, muinasmaakonnad) (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale
olemasolu, ühiskondlik tööjaotus. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tsivilisatsioon) TÄHESTIKKIRI – kiri, kus igale häälikule vastab kindel mark Foiniiklased võtsid kasutusele tähestikkirja, mis koosnes 22-st konsonandist(3 vokaali). Kiri, milles iga märk tähistab ühte häälikut. (http://konspekt.weebly.com/suumltevaka-ajalugu-esimene-periood.html) TARANDKALME – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Tarandkalmed olid levinud 1. aastatuhande esimesel poolel pKr.
annaabi.ee 
