oma elu elama. Ma võin jäädagi selliseid näiteid edukatest isikutest tooma, kuid see ei ole peamine mõte, inimene peab olema oma eluga rahul, siis ta ongi edukas, sest kui mees on vaene ning sõbrad puuduvad, siis ta ei olegi oma eluga rahul. Inimene on edukas, kui tal on armastav pere, hästitasustatud töökoht ning tuttavad ja sõbrad, kellega saab hästi läbi. Kuid õnn ei tule lihtsalt nagu lotovõit, et ükspäev oled miljonär ning piisab ainult ühe lotopileti ostmiseks- õnnega on asi teisiti. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb (2.). Olenemata sellest, kes või kui vanad me oleme, on võimalik tänasest päevast teha oma järgneva elu esimene. Elu annab meile võimaluse kujundada ümbrust nii, et see oleks vastav meie sisemise olemusega. Samuti käitus ka peategelane K. Reimuse romaanis "Kus tramm ei käi", tehes oma elus kardinaalse muutuse ning jättes
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5
Selle kallal on juureldud juba kaua ning seda tehakse siiamaani. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Ent saamaks konkreetsemat vastust, oleks mõttekas sõnastada küsimus ümber. Mille nimel tasub elada? Väärtused jagunevad... On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna maailmavaade on igaühel oma, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust peale suruda. Kuid nagu juba öeldud arusaam asjadest on erinev. Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Ent ometi on ju aastate jooksul kujunenud niiöelda dogmad, mille tähtsust ei seata kahtluse alla... Kuna kõik algab siiski kodust, rajab baasi edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes
Töö autori arvates on neiud ja noormehed autoriga ühisel meelel. Autori arvates on tänapäeval see kindel, et ilma võõrkeele oskuseta ei saa elus hakkama. 20 2.1.5 Võõrkeelte õppimine tekitab tunde, et olete edukas Joonis 9. 16-19aastaste noormeeste arvamus sellest, et kas võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde 40% vastanud noormeestest usub, et ei tekita võõrkeelte õppimine edukuse tunnet, 29% arvab, et enam-vähem tekitab tunde, et ollakse edukas. Enamused põhjused enam- vähem variandi puhul olid, et elus on võõrkeeli vaja ja kui sa neid oskad tekib sinust väheke edukus tunne. 31% noormeeste arust tekitab võõrkeelte oskus edukuse tunde. 21 Joonis 10. 15-19aastaste neidude arvamus sellest, et kas võõrkeelte õppimine tekitab edukuse tunde
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõ
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing kompl
loovalt mõtlevate inimestega, kellel on kõrge saavutusvajadus. Neile meeldib algatada uusi projekte, ettevõtteid, otsida uusi võimalusi, nad on teotahtelised ja suudavad näha tervikpilti. Ettevõtja peab olema valmis võtma riske ja vastutama oma majandustegevuse eest, ta on inimene, kes suudab uue idee edukalt ellu viia. Kuid tüüpilist ettevõtjat iseloomustavad isikuomadused ei ole alati need, millest piisab selleks, et alustada ettevõtjana ja olla oma tegevuses edukas. Vaja on ka ettevõtlusjulgust ja tugevat eneseusku. Minul varasem ettevõtluskogemus puudub, kuid kui keskkool saab lõpetatud, soovin küll oma äri alustada. Esmalt küll tarvis vajalikud koolitused läbida, kuid plaan on paigas ja olen selles üsna veendunud ja kindel et selline tegevus tasub end ära. Mulle meeldib olla iseseisev ja teistest mitte sõltuda, mistõttu usun et ettevõtlus sobib minule hästi.
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
muud organisatsiooni või asutust. Võib oletada, et mida tihedam on koostöö, seda kiiremini ja paremini jõutakse teenuseid osutavate asutuste poolt inimese jaoks parima lahenduseni. Väga sageli vajab klient mitme spetsialisti abi. Ühe näitena võin tuua olukorra, kus nooruk tarvitab pidevalt narkootikume (kanepit). Oma tööst tulenevalt tahtsin noorele öelda, et narkootikumid on tema tervist kahjustavad, kuid seda on talle korduvalt öeldud ja noor ei näe mingit põhjust neist loobumiseks. Proovimisest saab tarvitamine ja sellest omakorda kuritarvitamine ja sõltuvus. Ükski noor ei usu iseenda jäämist sõltuvusse, kuid osa paratamatult jäävad. Noor vajab pikemaajalist tuge, et oma elu muuta. Ükskord välja öeldu ei muuda selle inimese käitumist, ega paranda seda olukorda, kus ta hetkel asub. Paraku ei puutu noorsoopolitsei nende noortega nii palju kokku, et saaks neid pikemalt aidata, kuigi
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Motivatsioonist _ majanduskool MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutus
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Just kinnistel inimestel ongi enam probleeme suhtlemisel, sest nende pidev endasse peitumine tekitab väärarusaamu, valesid oletusi ning valesti mõistmist. Ei tasu pidevalt karta, et teisi endale ligi lastes jäädakse põlatu või eemaletõugatu rolli, sest eneseavamisel on mitmeid positiivseid elemente. End avades õpib inimene ka ise end paremini tundma, sest sageli saavad mõtted, tunded ja vajadused arusaadavaks alles siis, kui need on sõnadesse pandud ning teistele välja öeldud. Enda ja teiste inimeste tundmine on lähisuhete alus ning oma tegelikke tundeid avaldades muutub suhe tugevamaks. Eneseavamine on tihti vastastikune. End avades saab inimene ka teistest rohkem teada ning see tingib omakorda suhtlusringkonna avardumise. Eneseavamine võib olla esmaabi süütunde vastu, sest teistele pihtides saab inimene lahti pidevast varjamise vaevast ning suudab oma tegusid ja mõtteid ka erapooletumalt vaadelda
aastat on võimekam 10 aastasest lapsest, kelle vaimne iga 13 (5). Esialgne test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajaduse korral mindi astmekaupa allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea taset ületanud laste vaimse vanuse (1: 122). 7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud intelligentsustestid, mida peetakse tänapäeval maailma parimateks intelligentsustestideks. Tegemist on individuaaltestidega
Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid. Nende stiil on originaalne ja omapärane. Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus,
algkooli klassides teises keeles ja pool esimeses keeles. Juba alguses jaotatakse õppeained mõlema keele vahel nii, et ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Õpetajad ei tõlgi mitte kunagi (või peaaegu mitte kunagi) teises keeles esitatud informatsiooni esimesse keelde, et aidata õpilastel paremini aru saada. Kui nad seda teeksid, siis hakkaksid õpilased õppetöö käigus rohkem tõlke peale lootma ja teise keele rääkimise ajal lülitaksid nad end välja. Erandiks ühe keele/ühe õppeaine reeglist on õigekeeletunnid, kus õppetöö toimub mõlemas keeles (võimaluse korral eri õpetajatega). Keskkoolis pakutakse teises keeles valikuliselt kas keelepõhiseid või sisupõhiseid kursusi. Selliste kursuste arv ja liik on koolides erinev, olenedes kvalifitseeritud õpetajate olemasolust. 2.2. Keskmine keelekümblus
oskustega,mida ilmselt ei saa rakendada enne ühiskonna teket ja mille peamine eesmärk pole aidata meil maast toiduaineid kätte saada (sest maa kannab väga hästi vilja harimatagi), vaid mida me kasutame selleks, et edendada nende viljade kasvatamist, mis meile kõige paremini maitsevad? Kuid oletagem, et inimesi sai nii palju, et nende toitmiseks ei piisanud enam loomulikest maa-andidest. See on eeldus, milles, olgu muuseas öeldud, tuleb ilmsiks üks inimliigi eluviisi suurtest eelistest. Eeldagem, et põllutööriistad langesid ilma seppade ja töökodadeta otse taevast metslaste käte vahele; et need inimesed said võitu surmavihast, mida nad kõik tundsid järjepideva töötamise vastu; et nad õppisid oma vajadusi nii kaugele ette nägema, et taipasid, kuidas maad harida, seemneid külvata ja puid istutada; et nad leiutasid vilja jahvatamise ja viinamarjade kääritamise kunsti. . . Kõiki neid asju olevat pidanud
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
muutumist. See peaks andma ettekujutuse, kuidas jaotuvad kulud ja kui raske on ettevõtet tasuvaks saada, ehk millal müügitulud ületavad põhikulusid ja müügikulusid. Intervjuee- ritavalt küsitakse veel kokkupuuteid konkurentidega. See peaks näitama, kas ja kuidas konkurendid suhtlevad ja võitlevad klientide pärast. Teooria kohaselt tuleb konkurentidega suhelda väga viisakalt ja neist ei tohi põhjendamatul halba rääkida. (Business Ethics 2008) Lõpuks küsitakse ettevõtte edukuse kohta tänasel hetkel. See on vajalik mõistmaks, kas esimesel aastal tehtud otsused tasusid end siiski ära. 24 AS BALTIC PACK EST ESIMESE TEGEVUSAASTA ÜLEVAADE Aktsiaselts Baltic Pack EST on 1998. aastal loodud ettevõte, mis tegeleb maitseainete ja pakendite vahendamisega Eesti suurtööstustele. 2009. aastal oli ettevõtte käive umbes 95 miljonit. Baltic Pack-i tegevus jaotub neljaks valdkonnaks:
koolitati mõnes koolis. Madalmaid iseloomustab nn "ambachtsschool" (ehk käsitöökoolid, need olid algul erakoolid, kuid hiljem riiklikud) koolid olid tõeliseks alternatiiviks gildides olnud õpipoisistaatusele. Eesmärk oli praktiline ja teoreetiliste teadmiste abil koolitada õpilasi mingi ala spetsialistideks. Kui kasvas kvalifitseeritud tööjõunõudlus, siis asutati looma ka rohkem koole kogu riigis (nii käsitoo kui tehnikakoole). Nagu öeldud Riik võttis järk-järgult üle "ambachtsschool" koolide rahastamise koorma. Need koolid jäid ka 20. sajandil edukalt tegutsema. Teine kooli tüüp olid ka nn `burgeravondschool' tsiviilisikute õhtukoolid kus osaleti õhtul pärast tööd, nende koolid eesmärgiks oli üldhariduse täiendamine, hiljem toimus nende koolide operatiivne ümber struktureerimine samuti kutsekoolideks. Duaalne õppesüsteem on levinud peale Teist Maailma
", võib näha olulisust kuidas antud tehnika viljelemine annab indu ka vigastustega toimetulekul. Suurel määral oleneb vigastuse oht sellest, mis tähenduse me liikumisprotsessile omistame. Huvitav on see, et Skinneri releasing-tehnika vastandub pisut Pilatesele, kuna Pilates käseb kõhu sisse tõmmata ja vaagna enda alla asetada, siis Skinneri tehnika näeb sellises tegevuses keha loomupärase liikumiskeele rikkumist ja jäsemete vaba töö takistamist. Ent nagu öeldud, Pilates on natuke kaugemal loomulikkusest kui teised esitletud spsteemid. Siinkohal polegi niivõrd oluline liikudes hoida nö "kasulikke" tantsijatele omaseid asendeid, nagu pööratud vaagen või allasuunatud õlad, vaid pigem suunata kehahoid dünaamilisse loomulikkusse. 16 2.4 Body-mind centering tehnikast lähtuvalt
· räägib oma soovist surra Mida stressi vastu teha? Kui sina ise tunned, et hakkad stressi langema, või juhtub see mõne su sõbraga, siis pea meeles, et kõige kurjem tegu stressis inimese vastu on jätta ta üksi, abita, iseenda ja oma murega tõtt vaatama. Kui aga mure on nii suur, et sõbra lohutamine ei aita, peaks probleemist rääkima vanemate, vanema õe või venna, mõne sugulasega ning üheskoos otsustama, kui tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast läbisaamisest õpetajaga - olukorra selgeks rääkimine ning kui õpetaja ja õpilase suhted on läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole huvi, jõudu või soovi asjaga tegelda, mõni täiskasvanud sugulane, õpetaja või koolipsühholoog
Ta vajab oma töös saage, höövlit ja teisi tööriistu. Ka peab tal olema ruum, milles seda tööd teha. Ühe sõnaga, akna valmistamine nõuab, et inimene juba varem vaeva näeks, et enesele tööriistu, masinaid, hooneid ja kõike muud muretseks. Neid asju, mida inimesed varem selleks tarbeks muretsevad, et nende abil uusi kaupu luua, nimetatakse kapitaliks. Seega kulub tarbeasjade valmistamiseks loodusvarasid, tööd ja kapitali. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid Nagu on juba öeldud, ei saa inimene ilma looduse andideta oma majanduslikku tegevust arendada. Eespool sai märgitud, et loodus annab ise talle oma materjale kasutada ja nii saab inimene looduse materjalide ja jõudude üle valitsejaks oma eesmärkide saavutamise piires. Kuidas see sünnib? Varem arvati, et inimene võib uut materjali, mida ennem olemas ei olnud, luua. Räägiti, et kui põllumees ühe seemnetera maha külvab ja sellest peale kasvamist ning lõikust on saanud viis tera, siis on ta tööga
erinevad suuresti. Näiteks nn vabakasvatus, lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming, võib kergesti võtta sellise kuju, mis ei teeni lapse huvisid. Samuti on raske mõista, kuidas saab lapse jaoks hea olla vanemlus, kus vanem peab end lapse pärast alandama või oma elu ülemäära raskeks tegema. ,,Piisavalt hea vanem". Bruno Bettelheim (1988) on toonud kasvatusteadusse vabastava mõiste ,,piisavalt hea vanem", millega ta tahab öelda, et piisab sellest, kui oled vanemana sa ise ja tegutsed järjekindlalt oma väärtuse järgi. Vanem ei pea püüdma iga hinna eest olla keegi teine, kui ta tegelikult on ja iseäranis ei pea ta proovima olla täiuslik vanem. Hea kasvatus annab lapsele kõigepealt võimaluse selgusele jõuda, kes ta tahab olla, seejärel aga aitab tal enda ja oma eluviisiga rahul olla. Ehhki Bettelheimi ideed näivad mõjuvat inimestele vabastavalt, eeldavad need lähemal vaatlusel
teid tõesti ära toidab. Mõelge läbi oma äriidee ja tehke korralik äriplaan, milleks leiate juhendeid ka käesolevast lingist. Kui olete asja juures vaid poole hingega või loodate oma ettevõtte loomisel üksnes riigi abile või plaanite oma ettevõttes tegutseda vaid seni, kuni leiate uue töökoha, on parim nõuanne: ÄRGE PAREM ALUSTAGE. Ettevõtjatel, nii nagu kõigil alustajatel, on oma mängureeglid/arusaamad. Paljud ettevõtjad on edukad, hoolimata oma isikuomadustest. Ettevõtja edukuse võtmeks on põhjalik arusaam oma nõrkustest, nende pööramine oma suurimaks tugevuseks. Edukal ettevõtjal peavad olema tingimata järgmised iseloomuomadused: · majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, · iseseisvus ja otsustusvõime, · koostöövõime, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin, · positiivne ellusuhtumine, · riskivalmidus, · auahnus, · vastutustunne Palju ideid Ettevõtja väärtus algab ideest
võta oma ülemuserolli tõsiselt või siis polegi ta selleks suuteline. Või on ülemuseks rahulolematu majandusülem, kes tunneb end kõrvalejäetuna ega ole leidnud teenete järgi hindamist. Tema ei saagi olla hea ülemus. Probleem peitub selles, et tegelik infovahetus toimub töökoosolekuil, koridorides ning tihtilugu lihtsate koodsignaalise abil, millest ainult asjasse pühendunud aru saavad. Konsultandile, kes kohtub teisega koridoris, piisab ehk ainult pöidla tõstmisest, andmaks märku, et ta on vastu võtnud selle tellimuse, millest neil varem juttu oli. Sekretärile ei tähenda see märk mitte midagi, sest ta pole kursis varasema kontekstiga. Mõlemale anti ühtemoodi infot, kuid ainult üks saab midagi teada. Et ka retseptsionist tunneks end informeerituma, tuleks talle pikalt ja laialt seletada, mis toimus varem suletud uste taga. Aga selleks pole profil aega, sest tal on ju nii palju tähtsamaid asju ajada.
Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid. Nende stiil on originaalne ja omapärane. Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus,
tööpuudus kodus. Hirmud on seotud ● Suhetega: lähedased, sotsiaalne toetus ● Toimetulekuga: tööl, võõras kultuuris, võõrkeelega (kas ma saan hakkama?). Määravaks on inimese võimekus, isikuomadused ja eesmärgid. Kui liikuda lastega, siis kuidas pidev elukoha vahetamine ja erinevad kultuurid neile mõjuvad. Eesti arstide välismaale tööle mineku põhjused (pingeras alates kõige olulisemast): parem palk, paremad töötingimused, paremad erialased arenguvõimalused jne. Ametnike välismaale tööle mineku põhjused (sama mis eelmisel): soov oma silmaringi avardadam saada uusi kogemusi; soov ennast erialaselt täiendada jne. PERSONALIPOLIITIKA JA PERSONALITÖÖ Personalipliitika formuleerimine ja personalitöö praktilne elluviimine tugineb juhtimisfilosoofial. Juhtimispoliitikast tulenevad juhtimispõhimõtted - juhtimisstrateegiad peaks sisaldama juhi üldiseid juhtimisega
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on keerulisem ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115
pärilikud kui keskkonnast tulenevad faktorid. Sellest lähtuvalt peab hariduslikus kontekstis rääkima nii andekuse märkamisest (kaasasündidnud kõrgemad võimed) kui toetamisest ja arendamisest (keskkonna mõjud lapse võimetele). 7 3. ANNE KUI ERIVAJADUS Andekus kui hariduslik erivajadus on esmakordselt dokumenteeritud 1969. aastal USA Haridusameti poolt välja antud määruses, milles on öeldud: ,,Andekad on need lapsed, kes on identifitseeritud professionaalselt kvalifitseeritud isikute poolt ja kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada kõrgeid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Kõrgeteks tulemusteks võimeliste laste hulka kuuluvad need, kes on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
