Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänapäeva maailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
president, iseseisvumine, nsvl, üro, rahvahääletus, nato, peaminister, volinik, põhiseadus, menu, organisatsioon, globaalprobleem, srü, taasiseseisvumine, rahareform, ülemnõukogu, välispoliitika, iseseisvus, massikultuur, tarbia, feminism, augustiputs, toitluskriis, toidupuudus, beatles, ansambel, seitsmik, kanada, prants, kehv, majandustegevus19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus
Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga
konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire
pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse.Tekivad rahvuskommunistid (Ilmar Toome), on kommunistid, kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11
Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda; Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun eesotsa Jaan Anveltiga Tööd alustas Tallinna Tehnikakõrgkool (praeguse Tehnikaülikooli eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1919 5. jaanuar NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei loomine. 18. jaanuar Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus 21. jaanuar Iirimaa iseseisvumine Rahvasteliidu loomine Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu maailmas 28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga 23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu Juuni- 3. juuli Landeswehri sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil Eesti võiduga Võnnu all 10. oktoober Asutav Kogu võtab vastu maareformi 1
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960
ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem),
2. Demokraatia. Demokraatia vormid, selle ohud ja võimalused Demokraatia on rahvavõim, mida iseloomustab: 1) Põhiseaduse olemasolu 2) Vabad valimised 3) Tagatud inimeste põhiõigused ja vabadused 4) Tagatud on majanduses vabaturumajandus ja konkurents Demokraatia 4 erinevat vormi on: 1) Otsene e. vahetu demokraatia- peamiselt leiab seda kohalikus omavalitsuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil peamine teostamise viis on referendum e. rahvahääletus. 2) Esindus e. vahendatud demokraatia- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikule. Põhikppsimus: kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ja valitute vahel. 3) Osalusdemokraatia- kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Kindlamini juurdunud seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s).
44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945.
Kuningas ei pääsenud troonile. Leedulased olid kindlad, et Saksamaa kaotab I MS. 1918. aastal 20. oktoobril Saksamaa tunnistas Leedu iseseisvust. Võitlus Leedu iseseisvuse eest (detsember 1918 - juuli 1920)- Üldiselt: 1) Leedu sõjavägi oli väike, kaotused olid väikesed (1444 meest hukkus), 1/3 suri haigustesse, 2800 meest haavatuna. 2) Põhiliitlane oli Saksamaa. 3) Põhivaenlane oli Poola. 4) Sõda kestis kauem kui Eestil ja Lätil. 4) Sõja lõpus tegutseti lühikest aega NSVL liitlasena. 5) Leedu sõjaväe ülemjuhataja vahetus pidevalt. Leedulastel oli vähem sõjalise väljaõppe või ilmasõja kogemusega mehi, sest leedulased olid vastumeelt teenima Vene armees. Pärast I MS suuremal osal leedu sõjameestest õnnestus kodumaale naasta, kuid ilma relvadeta. Leedus põgenikena lahkus umbes 300 000 leedulast. Sõjaväe organiseerimine: Leedu valitsus alustas sõjaväe organiseerimist 1918. aastal, tehes seda Saksa okupatsiooni ajal ja sakslaste abil
rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1929–33 Majanduskriis. 1931 Asutati Põllutöökoda. 1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine. 1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut. Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill
1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Tütar oli tal Lydia Koidula, temaga loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine." 1869. aastal oli esimene laulupidu. Jakob Hurt. Püstitas eestlastele üleasnde saada suureks vaimult. Eesti Kirjameeste Selts. 1872. loodi. Koondas haritlasi jms. Ülesandeks oli kooliõpikute väljaandmine. Seltsi esimene president oli Hurt. 1872. aastal mingi üle uue kirjaviisi kasutamisele. Senini kasutusel. Carl Robert Jakobson. Radikaalsem suund, nõudis kooliolude parandamist, karskusideed, usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli ,,Sakala." Arvustas ühiskonna palju
kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse 1346 Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile Linnaõigus dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
Ajutine valitsus- rikkurid, endised poliitikud, haritumad, vähene toetus, demokraatlik. EESMÄRK: Seadused Valitsus, valimised, demokraatliku riigini Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete
Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920. aasta põhiseadus oli äärmusparlamentaarne, riigijuhi institutsioon jäeti vasakpoolsete eestvõttel välja kartuses, et võim võib liialt ühe isiku kätte koonduda; ühekojaline 100liikmeline Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimiskünnis puudus (kehtestati 1926. 2%), tulemuseks sagedased valitsuskriisid ja väga lühiajalised valitsused, sest parlamenti pääsenud erakonnad (palju) ei suutnud omavahel kompromissile jõuda; Riigivanem oli suuresti esinduslik figuur, valitsuse juht, samas valitsus oli
Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk-Euroopas. Kahe maailmasõja vahel valitsesid Euroopas parempoolsed diktatuurid. II maailmasõda tähistas demokraatia võitu natsionalistliku totalitarismi üle (va Hispaania, Portugal, Kreeka, kus valitsesid diktatuurid 1970. aastateni), kuid see-eest ähvardas kommunismioht sõja võitnud NL poolt seekord vasakpoolne diktatuur. Euroopa lepitamine algab 1946. a pidas Suurbritannia peaminister sir Winston Churchill Zürichis kõne, kus ta ütles, et ühiskonnas rahu ja vabaduse saavutamiseks on vaja luua mingit liiki Euroopa Ühendriigid. Selleks peavad aga Saksamaa ja Prantsusmaa ära leppima. Majanduskriisis Euroopat sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Nii said ameeriklased
1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma. Palju kapitali oli sisse plekitud teiste riikide poolt. Sm ei nõudnud Vm võlga tagasi, Vm ei tahtnud reparatsioone... toimus tööstuse taastamine Vm-l. Vm valmistas Sm-le ette lendureid ja tankiste. 1925 Locarno konverents Reini garantiipartii (Sm ja Pr) Patsifism sõjavastasus. 1928 Briand-Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka). Hüperinflatsioon Saksamaal. Depressioonist väljatulemine Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt. Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine.
Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi valimised. 4. Riigipea on parlamentaarses riigid president ja konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad oma ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Presidentalism e presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht, kui
° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
annaabi.ee 
