.........................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26
Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige ilusamad ja kutsusid Trooja printsi Parise otsustama kumb neist on ilusaim. Paris valis välja jumalanna kes lubas tal tasuks röövida maailma ilusaima naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud
tingimustega: vanus, tegevusala-elukutse, rahvus, paikkondlik päritolu.Kreeka kirjanduses kujutati kangelaste karaktereid küllaltki jämedajooneliselt. Seetõttu tundub, et antiikautor alahindas tegelase siseelu ja hingeprobleeme. Kas teda see üldse huvitas? Sündmuste areng määras ära, mida kangelased teevad. Väga harva kohtab enesesse süüvimist ning tegelased tunduvad marionettidena, kellel pole valikuvõimalusi. Ometi on tegelased individualiseeritud. Näiteks Achilleus pole samasugune erinevate autorite teostes. Antiikaja kangelaste käitumist motiveeris arete ehk sisemine alus. Positiivne tegelane juhindus loomutäiusest, negatiivne pahelisusest. See oli inimlik tasand sündmustikus. Eepose tegelased Varasemas kreeka kirjanduses domineerisid eelkõige sõdurivapruse ideed. Eeposes esitatakse kangelasena neid, kelle eetos avaldub raskustega silmitsi seistes. Kangelased on üllad, julged, moraalsed ja füüsiliselt tugevad
lähtekohti. Samal teemal on kirjutatud Aischylose ,,Seitse Teeba vastu", Euripidese ,,Foiniiklannad", ,,Palujannad", ,,Bakhandid". Oidipuse lugu on interpreteeritud ka hilisemal ajal, alates 17. sajandist (Pierre Corneille), lõpetades 20ndaga (André Gide ja Jean Cocteau). EURIPIDES (u 485-406) Sündis Salamise saarel. Kuna ta oli oma eluhoiakult pigem mõtisklev kõrvaltvaataja kui aktiivne kaasalööja, ei saavutanud ta eluajal niisugust kuulsust kui Sophokles. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema surma sellest annab tunnistust tema säilinud teoste hulk. Euripides oli eraklik filosoof, kes hoidus omaette. Tal oli hea haridus ja suur isiklik raamatukogu, kus ta pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule loomingule. Kuna Euripides arutleb tragöödiais uute teooriate üle, on teda nimetatud ka filosoofiks näitelaval.
andvat vett. Maa ja taeva suguakt, mille tulemusena sündis uus maailm polnud veel alanud. Kirjeldatakse ka seda, et taevajumal An tekitas valguse, kuid maa Ki jäi endiselt pimedusse. Allikad, mis vahendavad teavet: Iisraeli Genesise-raamatu maailmaloomismüüt 19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? Kuna Akadi riik tekkis pärast sumerite riiki, siis kõik jumalad jms olendid kandusid akkadlastele edasi. Sumeri eepos "Gilgames" on akadikeelne eepos (ehk siis aluseks on sumeri müüdid, mille akadlased eeposeks tegid) 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. "Maailma ema", "esialgse ookeani ema NAMMU An + Ki Enlil, Enki, Inanna, Nanna ja Utu. Jumalate kolmiku moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuulejumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki. Seitse "suurimat jumalat" olidki Enlil, An, Inanna, Enki, Nanna ja Utu + Ninhursag (Ki
Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis.
Grimmi seletus, et Sampo on uhmer – saaks siduda Sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti ka selle purunemist Samba motiive leidub paljude rahvaste mütoloogiates, tihtipeale on samba asemel suur Ilmapuu, kuid muidu on nende idee sama. Kosmiline veski on tuntud ka Skandinaavia mütoloogias – mis seletaks ka Sampo kui veski tähendust arvestades Soome geograafilist asukohta. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”? Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast
Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta.
müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad
paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüüsia oli pidustus, mis leidis aset märtsisaprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus.
kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära. Öösel, kui
näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z'le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. 7.pilet KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju pärast Trooja hävitamist ja nad randusid Poly saarel. Nad läksid veiniga kükloobi koopasse ja kui too tuli, vihastas O ta välja ning meresõitjad sattusid vangi. Ta tappis kaks meest ning sõi ära
1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia!
sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria. Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, proje
OSAMA BIN LADENI AL-QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS Selles essees keskendun al-Qaedale, kui ühele kõige vägivaldsemale ning kardetumale terroristlikule organisatsioonile. Andes samal ajal ka ülevaadet Lähis-Idas toimuvast, täpsemalt Afganistaanis võimul olnud Talibanist, mis lõi al-Qaeda juhile Osama bin Ladenile ideaalse keskkonna oma ideoloogiliste vaadete elluviimiseks vägivaldsel moel ning püüdes neid seletada realistliku teooriaga. Al-Qaeda ei ole rühmitus, mis tegutseb läbimõtlematult ning lihtsalt rahvas hirmu tekitamiseks, tal on väga kindel struktuur ning ideoloogia, mile järgi ta tegutseb. Sellele rühmitusele on alguse pannud maailma esiterrorist Osama bin Laden, kes alles sel aastal USA sõdurite poolt tapeti. Selles essees tuleb ka arutluse alla Osama bin Ladeni uskumused, vaated ja taotlus, mida ta oma tegudega saavutada üritas, mis tegelikult teda ja tema al-Qaedad tegudeks ajendas. Sellest kõigest arusaamise lihtsustamiseks on vaja teada, mi
Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang
filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast
Tuleb välja, et naine oli süütu ja Arbenin läks pärast seda hulluks. Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus.
Hesiodos esitab detailsemalt (paber) "Teogoonia". See jutustab kõigepealt, kuidas nähtav maailm sündis kaosest. Siis esitatakse jumalate vanima dünastia, titaanide saamislugu ja nende võitlus nooremasse generetsiooni kuuluva Zeusiga, mis lõpeb viimase võiduga ja uute jumalate kuningriigi asutamisega. Pärast Zeusi järeletuleva põlve loendust Olümposel järgneb peatükk jumalannadest, kes naitusid surelikkudega, ja nende järeletulevast soost, millega eepos lõpebki. Eros(armastus, paneb paljunema), Tartaros ja Erebus(pimedus, sügavus Hadese vallas), Nyx (öö), Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid.
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, se
antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada: 1 "GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. "Gilgame`si" sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr. Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed, umbes 4000
11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset. Faehlman mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmani muistenite eesti keele tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 12
pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):
üha kiiremini, tuues kaasa uued, 21.sajandi probleemid. Kui me küsiksime näiteks paar sajandit tagasi elanud inimeselt, mis on rahvusvaheline terrorism, ei oskaks ta arvatavasti midagi sellepeale kosta. Fakt on see, et meile on see uue sajandi üks tõsiseimaid probleeme. Kes ei oleks kuulnud terrorirünnakutest Ameerikas või Inglismaal? Maailmakord on löödud kõikuma nö nähtamatu vaenlase poolt, mida pole võimalik hävitada. See vaenlane nõuab väga radikaalseid muudatusi maailmas ja vahendeid selleks ta ei vali. Kui me räägime 21.sajandi väljakutseteks, siis on just terrorism number üks väljakutse. Kunagi varem pole terrorism omandanud nii suuri mõõtmeid nagu selle sajandi algusaastatel. Kunagi varem pole terrorismil olnud nii laia haaret üle kogu maailma. Kas me kuulsime 50 aastat tagasi igapäevastest terrorirünnakutest ja suitsiidirünnakutest, kus hukkub iga päev kümneid süütuid inimesi?
üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd
saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi
TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel..................................................
Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed. Arhailisel perioodil (VIII-VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kogu rahva ees või siis ülikute kodades ette kandsid
o oli võimsam, kui kõik olümplased kokku o suur naistemees; abielunaine oli Hera(Juno) o õilis, mõistis kohut, ei salli valelikke · Hera oli ühtlasi ka Zeusi õde; ta on abielu kaitsja; erilise hoolitsuse all olid abielunaised · Hera maksis kätte Zeusi armukestele, ei halastanud kellelegi, oli kange iseloomuga Apollon(Apollo) · kõige ilusam meesjumal · Apoloon oli Zeusi ja Leto poeg; sündis Delose saarel · oli kõige andekam muusik · oli osav vibulaskja vibulaskurite jumal · oli tervendaja, tohterdaja · peeti valgusejumalaks; (vahel kutsuti ekslikult päikesejumalaks) · halbu jooni eriti ei ole · loom: delfiin · puu: loorberipuu Artemis(Diana; oli naine) · Apolloni kaksikõde Zeusi ja Leto tütar · neitisijumalanna neitsilikkuse kaitsja · oli kõige osavam kütt, hoolitses noorloomade eest · maalidel oli koos loomaga · võis olla julm ja kättemaksuhimuline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
