Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänapäeva demokraatia tunnused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monarh, monarhia, valimissüsteem, valitsemisvorm, lahusus, humaanne, vähemuste, osutub, kanditaat, proportsionaalselt, demokraatias, viisidel, rahvahääletus, referendum, otsustamisel, õigusriik, valitsetakse, valitsejad, monarhiaks, riigivõimuorganid, konstitutsioonilineTänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi).
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik.
Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus. Demokraatliku valitsemise põhimõte 1) Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2) Võim on avalik ja kontrollitav 3) Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteist. See kõik on vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes et võimu ei saaks kuritarvitada. Võimude lahusus tähendab ka seda, et üks ja sama inimene
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
Nüüdisaegse demokraatliku riigi valitsemisülesanded: 1)tagada iga inimese elu ,vabaduse ja omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees.
Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel
Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate kaudu Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid: o Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: o Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Riigi valitsemise vormid: o Vabariik - valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu
täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma
kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Nt valimissüsteem Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia
vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse
Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate põhimõtete järgi(dem
esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. VAATA SKEEMI LEHEKÜLJEL 32. 2.1 - MIS ON DEMOKRAATIA LK 35 40 Laiemalt tähendab demokraatia elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Monarhia päritav võim (veresugulus) Absoluutne e piiramatu monarhia võim koondunud ühe isiku kätte. Konstitutsioonilisi e piiratuid monarhiaid leidub euroopaski, nendes riikides jagab monarh võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Demokraatia nurgakivid on põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Kõrgeima võimu kandja on rahvas. Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajatee (saadikute) ja esinduskjogude (parlamendi, volikogude) vahendusel.
Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel). Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on: Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. Hinnangud valimissüsteemidele. Majoritaarne - osa kodanikke jääb nende huve kaitsvast saadikust ilma Proportsionaalne - süsteem on keerukas: kandidaat esindab oma erakonda ja järgib saadikuna
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus inim- ja kodanikuõiguste austamine mitmeparteiline süsteem Demokraatia esineb mitmel kujul: otsese demokraatiana (kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet
mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse ülimuslikkuse kõrval on hiljem tulnud võimude lahusus ja inim- ning kodanikuõiguste kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks
on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. monarhia: konstitutsiooniline (Rootsi, Norra, Taani, Benelux, Lichtenstein, Hispaania) ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Põhiseaduslik monarhia võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik ja absoluutne Monarh on ainuvalitseja ning võim on päritav. USA valitsemissüsteem ja presidendi valimine - Ideoloogia - korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad: (Poliitiline ideoloogia annab hinnagu kehtivale ühiskonnakorrale
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim)
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused
Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proprtsionaalne süsteem- põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Riigikogu- struktuur ja ülesanded Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu- parlament ehk meil Eestis riigikogu. Peamine ülesanne parlamendil on käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Teine ülesanne on
esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. 2 Vanim, rakendati esmakordselt Inglismaal üle 500 aasta tagasi. Levinud ka endistes Briti asumaades (Uus- Meremaal, USAs, Kanadas, Indias jm) · ühemandaadilised valimisringkonnad, valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti parlamendis · kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes;
rahva usalduse tagamine võimude vastu inimeste poliitikast informeerituse tagamine Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valimises. Valimissüsteemid Valimissüsteem: mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotimise viis valimistel. Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem Proportsionaalne süsteem Rubriitsed ehk segosüsteem MAJORITAARNE: iga parteid esindab üks kandidaat Valituks osutub see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli Suur osa häältest läheb kaotsi Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli Absoluutse häælteenamuse põhimõte: Valituks osutumiseks on vaja saada væhemalt 50+1 häältest. Majoritaarse süsteemi eelised : lihtsus ja inimestele arusaadavus. valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul.
annaabi.ee 
