Tasuja (0)

Tasuja
Jaanus oli üks talupoeg, kelle isa nimi oli Tambet . Teda kutsuti metsa Tambetiks. Vahepeal käis Tambet lossihärral külas ja kord kutsus ta Jaanuse ka kaasa, sest seal olid ka kaks last : Emiilia ja Oodo . Jaanus oli veel päris väike kui nad esimest korda kohtusid. Nad mängisid koos terve päeva ja päeva lõpus küsis Jaanus, et kas ta tohib teine kord jälle isaga kaasa tulla. Muidugi lubas Tambet teda kaasa võtta. Jaanus, Emiilia ja Oodo mängisid koos väga palju. Vahepeal oli Jaanus juba viieteist aastaseks saanud ja ta sai endale sünnipäevaks suure hobuse. Jaanus läks hobusega sõitma ja nägi teepeal, et talle tulevad kaks inimest vastu. Ta sai kohe aru, et need on Emiilia ja Oodo. Nad ratsutasid kõik koos. Oodo tahtis Jaanuse täkuga sõita ja Jaanus oli nõus. Ta istus Oodo vagase mära selga . Ta sõitsid kõik ühel joonel ja Jaanus jutustas neile mõned lood. Korraga, aga andis Oodo suure hoobi Jaanuse täku pihta, et see läks hulluks ja hakkas väga kiiresti jooksma. Oodo kukkus vihase täku seljast maha ja minestas. Jaanuse suur täkk jooksis metsa. Nad viisid Emiiliaga Oodo Prohveti - Pärdi juurde. Vanamees uuris teda natuke ja läks koopasse ja tõi sealt mingi vedeliku, ning hoidis seda Oodo nina ees. Oodo ärkas ülesse, ning Prohveti-Pärt hakkas talle rääkima kui häbiväärne ta on ja et õige rüütel ei unusta oma tegusid . Oodo läks väga närvi. Ta hakkas õiendama Jaanusega sellepärast, et tema täkk nii loll on. Jaanus tõmbus kohe tagasi ja oli imestunud. Oodo läks ruttu minema ja Emiilia läks tema järgi. Oli möödunud juba viis aastat, ning Jaanus polnud enam sellest ajast lossis käinud ja nendega kokku saanud. Ühel päeval kõndis Jaanus lossist mööda ja oli kuulnud , et lossihärra oli surma saanud. Uus lossihärra oli Oodo. Maanus oli tulnud öösel Jaanuse juurde peitu kuna ta kartis , sest teda oli lossis karistatud. Päeval tuldi teda otsima, esimesena tulid teda otsima metsa Tambeti talust. Tegelikult oligi Maanus seal. Jaanus ütles talle ruttu, et ta peitu läheks lakka. Tambet läks õue esimesena ja ta sai kõva hoobi Oodolt, et Tambet langes maha ja oli võimetu. Ta vaatas kuidas Jaanus võitles rüütlitega ja Jaanust aitasid sulased, kes järjest surma said. Lõpuks põgenes Jaanus sisse, kõik mõtlesid, et ta on nüüd lõksus ja pistsid Tambeti talu põlema. Keegi ei mõelnud, et ka talus võib salakäikusid olla nagu lossiski. Korraga oli kuulda lakkas karjuvat Maanust. Ja siis varises katus kokku ja Maanus jäi tulle. Rüütlid võtsid Tambeti kaasa ja viisid lossi. Oli möödunud talv, ning ühel kevadisel õhtul oli mäe otsas üks kaabuga mees. Tema nimi oli Tasuja, tegelikult oli ta Jaanus kes tahtis kätte maksta Oodole ja nende meestele kes lossis olid. Kõik teadsid, et Jaanus on surnud sellepärast võttis Jaanus endale uue nime Tasuja. Kõik inimesed Eestist teadsid Tasujat. Ta käis väga paljudel lahingutel teisi aitamas. Ta seadis plaani valmis oma meestega, isegi ainult mõni üksik teadis ta päris nime. Esimene rünnak lossile läks pahasti, sest kõik lasid ülevalt neid vibudega ja sellepärast oli neil vaja mingit kattet pea kohale. Nad tegid kiiresti endale peavarjud ja hakkasid lossi väravat lõhkuma. Nad said lossi sisse ja juba kõik mehed oli lossi hoonesse sisse läinud varjuma. Tasuja ja ta mehed läksid tagant olevast uksest sisse mis oli lahti. See tee viis keldrisse. Tasuja nägi ühte inimest seal kes oli kinni seotud. Ta läks sellele inimesele lähedamale ja nägi, et see on tema isa Tambet. Ta oli surnud. Tasuja läks oma meestega edasi ja läks ühte ruumi kuhu kõik olid varjunud. Seal oli ka Oodo ja Emiilia. Tasuja tappis Oodo ja oleks peaaegu ka teised tapnud kui Emiilia sai aru, et Tasuja on Jaanus, kõik teadsid, et ta on surnud ja läks Jaanuselt alastust paluma. Jaanus kukutas mõõga maha ja vaatas natuke aega ja võttis uuesti mõõga ja läks ruttu oma meestega edasi Tallinna lahingusse, kus ta ise surma sai.