Tasuja lühikokkuvõte (2)

Tasuja
Eduard Bornhöe
Eduard Bornhöhe „Tasujas“ on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi.
Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt.
Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale.
Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus . Kuna Maanus oli lossihärra koerale halvasti öelnud, teda nuheldi ja ta kuna ta ei läinud tööle hakati teda otsima . Kahtlustati, et ta on Jaanuse juures- teati ju, et Maanus oli Jaanusega hästi läbi saanud. Sellest sündis suur tüli mis lõppes Jaanuse maja mahapõletamisega ja, oh õnnetust, vaene Maanus jäi majja ja põles sisse.
Mitme aasta pärast otsustas Jaanus kätte kõige eest mis mõisnikud teinud olid ning seda ta tegigi, süüdates kõik mõisnike majad. Tuli suur võitlus ka Lodijärve lossi juures, kus Jaanus ehk Tasuja tappis Oodo. Võitlus lõppes eestlaste kaotusega, suri nii Tambet kui ka Jaanus, Eesti müüdi maha taanlastele.