50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joudude
Õppematerjali autor
terve pesa on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe
Võitlus kestis tükk aega kuni kostis viimase sulase karje. Nüüd oli Jaanus üksi. Ta nägi, et maja uks oli lahti läinud ja siis tuli tal hea mõte ja jooksis majja. Salgas olevad mehed panid Jaanuse maja põlema. Kevadel, aastal 1343 tuli Jaanus Lodijärvele tagasi juba Tasujana.Ta kandis tõrvikut ja üksteise järel süttis mõisaid põlema.Tasuja kogus enda ümber kohalikke talupoegi, nende seast valiti välja juhid.Iga hoone, kus elas sakslane või taanlane, põletati. Tasuja lubas, et tema Lodijärve lossi perele liiga ei tee, tehku talupojad, mis tahavad.Tormijooksul Lodijärve lossile tundis Oodo ta ära ja põgenes.Tasuja otsis lossi keldrist oma isa ja leidis ta surnuna. Ta läks juba mööda lossitreppi üles, kui talle üteldi, et tema mehed olid Tallinna all hädas. Ta lubas minna aga enne läks trepist üles saali poole. Tasuja tappis Oodo ja kippus Kuuno kallale, aga Emmi hakkas paluma ja Tasuja jättis Kuuno ellu.
Lodijärve lossi tuled põlesid ning eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et tervet maja on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku süttisid igal pool tuled põlema ja siis jälle kustusid ära. Varsti põles juba üks mõis. Siis põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas taanlane või sakslane tuli maha põletada. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kisa. Seal oli üks vaene inimene ja tema ümber suur salk mehi. Nad said teada rüütlite tulekust Tallinna alla. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rüütleid polnud lähedal. Nad hakkasid mõtlema. Nende põhitõde oli, et orjus kaoks. Otsustati võidelda. Järgmisel päeval tõusis Lodijärve lossis kära. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi ühel mehel valge lipuga läheneda. Siis
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning
Lühikese ajaga süttisid paljudes kohtades ümberringi uued ja uued tulekahjud. Põlesid mitte ainult mõisad, vaid iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Isandad said nüüd aru, et loomast alamaks alandatud talupojad ei tundnud ühegi rõhuja vastu mingit halastust ei naiste, laste ega vanade suhtes. Kõiki koheldi kui rõhujaid. Üksik ratsanik seisis ikka künkal. Ümber künka hakkas võitlejaid kogunema. Hüüti:" Kas oled veel seal, Tasuja?" Hüüdjad olid põhiliselt Lodijärve talupojad. Nad ei olnud veel lossi rünnanud, sest ootasid Tasujat ehk Jaanust! Tasuja ei olnud veel valmis Lodijärve elanikega kohtuma ja nii asus ta sõjasalgaga Tallinna poole teele, et rohkem mehi koguda ja siis Lodijärve lossi rünnata, nagu mehed soovisid. Jõuti Tallinna alla ja asuti piirama. Eestlaste vanemad olid saadetud Soome abi paluma. Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt.
1343.aasta suvel puhkes Saaremaal ülestõus, mille Liivimaa Ordu surus 1345.aastal maha. Saaremaa kaotas oma õigusliku eriseisundi, Taani müüs PõhjaEesti ordule. (TEA Laste ENE nr1 lk 365) Kodanikunimega Eduard Brunberg (18621923) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpingutel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889.aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878.aastal. Ta elas 61 aastaseks. "Villu võitlused" "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" "Tallinna narrid ja narrikesed" "Kollid" HENDRIK RATASEP Tallinna Nõmme Põhikool 5.A klass
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid