Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait Sisukord Balti erikord Uuenduste vajalikkus Talurahva reformide ajastu Talurahva omavalitsus Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek Vaimuelu Balti erikord Balti kubermangude elanikkonna moodustasid sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk.
selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802
lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. Mis seisnes selles et talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve
teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine
· Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine
· ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU.
Bs-ste sõjaline mõjukus tuli esile 18saj IIp ja Napoleoni sõdades(ligi 800 bs ohvitseri, kõige silmapaistvam M.A. Barclay de Tolly). Oluline bs roll ka Vene diplomaatilises teenistuses, kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid toetas neid, kuna olid lojaalsed. 19saj IIp nende positsioon nõrgenes, hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Avalikkus ründas balti erikorda teravalt.I MS ajal saavutas saksavastasus haripunkti, kuid nad jäid kuni 1917a. isevalitsusele lojaalseks. Talurahva omavalitsus: 1802-04 talurahvaseadused-1802 kinnitas AleksanderI Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi("ggaüks.."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara
aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neile endalegi on kasulik kui muudetaks talurahvaseadusi, siis tahab ka talupoeg paremini töötada. 19.sajandi l poolel kehtestatigi uued talurahvaseadused. 1802.aastal kehtestatud seaduse järgi võis talupoeg omada vallasvara, kuid neid manitseti ka
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks
Ühtset halduslikku tervikut eesti siiski ei moodustanud, aga jäi jagatuks Eestimaa jaa Liivimaa kubermangude vahel. l Eestimaa kubermang (Lääne maakond, Harju maakond) l Liivimaa kubermang l Saaremaa provints - omaette seisev haldusüksus. l Tallinn l Riia Riiklik võimuaparaat: Riiklik valitsemine, kõige tähtsam roll oli kubermangul. Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadli korporatsioon, mis täitis omavalitsus ülesandeid maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati
mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele
Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit. Turu rahuleping 1743- lõpetas järjekordse Rootsi-Vene sõja, lõpetas 1741-1743 kestnud sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed
Venemaaga peetud sõja lõppemiseni väga ebastabiilne olukord -- mitmed piirkonnad Põhja- ja Lääne-Eestis käisid korduvalt rootslaste ja venelaste vahel käest kätte. 1570. aastail piirasid Vene väed kahel korral ka Põhja-Eesti tähtsaimat keskust Tallinna, mis jäi tänu tugevatele kindlustustele aga vallutamatuks. Vastse hertsogkonna valitsemist hakkas Rootsi riik tõhusamalt korraldama alles pärast rahu sõlmimist Venemaaga 1583. aastal -- Põhja-Eestis kujunes riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioonina dualistlik haldussüsteem. Nii nagu Liivimaa seisused Rzeczpospolita'le, olid ka Eestimaa aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused. Ent erinevalt Liivimaast, kus Poola riik hakkas lepingutingimusi õige pea rikkuma, järgisid Rootsi kuningad nii Tallinna linnale kui ka aadlile lubatut. Põhja- ja Lääne-Eesti vasallid koondusid Eestimaa rüütelkonnaks, mida esindas selle üldkogu --
· I astme kohus oli mõeldud talupoegade kergemate süütegude jaoks; vastutasid avaliku korra tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai.
Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi. 27. Balti erikord Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine, tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid. Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadlimatrikkel: 1730-1740. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.) Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara.
4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal · nõrgad sidemed keskvõimuga (kuningavõim oli nõrk), tahtis balti aadli privileege suurendada. · 1680. aasta Karl XI absolutistliku valitsusreformiga võeti reduktsiooni käigus ära suur osa aadlike maadest, mis anti nende endistele valdajatele rendile (saadud rahadega parandati nt haridust) Balti aadel Vene ajal · Venemaa vajas peale Põhjasõda baltisaksa aadli toetust, et oma vallutuste püsivuses kindel olla > kehtima hakkas Balti erikord (1721-1783?). o Balti aadel sai restitutsiooni käigus oma mõisa tagasi (sellega koos ka varasemad õigused talupoegade üle), säilitas Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse ja al 1730.-40. immatrikuleeritud aadlikud said poliit ja maj eesõigused. Rootsi ajal
märkimisväärselt paremaks. 1696. aastal Liivimaa kroonumõisates kehtestatud majandusreglement piiras mõisarentnike kodukariõigust ning keelas neil taluperemeeste karistamise. Talude koormised viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Kui mõisarentnik majandusreglemendi nõuetest kinni ei pidanud, oli talupojal õigus rentniku peale ametivõimudele kaevata (Laur, 2003). Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas ning luteri usust Rootsi riigivõimu oluline tugi. Seetõttu oli kuningavõim huvitatud usuõpetuse levikust rahva hulgas, mis omakorda lõi soodsa pinnase hariduse edendamiseks ning kohalikes keeltes trükisõna avaldamiseks. Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai
2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada.
dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes):
1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660. aastal Ruhnu saar Oliwa rahu Rootsi ja Poolast vasallsõltuvuses oleva Kuramaa hertsogkonna vahel. Seega oli kogu Eesti Rootsi valduses ja algas Rootsi aeg. 16. ELUOLU ROOTSI AJAL Kõige enam oli Eestis rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid kroonumõisad ja kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli-või kroonumõisatega võrreldes väiksemad. Mõisate majandamisel muutuks tähtsaks teraviljaeksport, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa kus veel oli võimalik kasvatada teravilja niipalju, et seda sai ka välja vedada.(talirukis ja oder) Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi.
- Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad - Sõjaga vallutatud territoorium: Esialgu Rootsi keskvõimu kehtestamiskatsed, seejärel
osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Valitsevaks talurahva elamutüübiks oli rehielamu Hoogustus kõrtside rajamine, milles käies vahetati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli 18 Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest · VAIMUELU ROOTSI AJAL: 1. Rahvaharidus Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist Maarahvale lugemise õpetamises pandi lootusi köstritele, kuid viimaste vähesuse ning hariduse puudulikkuse tõttu levis lugemisoskus vaevaliselt Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius 1684
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
