Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Tal...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Arutlus Kas 19. sajand oli murdepunkt Eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuskangleaste eestvedamisel riigi revulutsioon, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamise ühtseks riigiks. Saksamaal nõudsid aga tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19. Sajand oli pöördepunktiks ka Eesti rahva ajaloos? Oluliseks röördepunktiks oli Talurahva seaduse loomine.Esimesed talurahva seadused oli oluliseks sammuks edasi mõisnike ja talupoegade suhete reguleerimisel, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel om...
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
Millised olid eestlaste poliitilised valikud Teises maailmasõjas? Sõjaga ei kaasne mingeid hüvesid. Teine maailmasõda (1939-1945) mõjus laastavalt kõigile asjaosalistele. Eesti mehi küüditati Siberisse, mobiliseeriti sõtta nii Vene kui ka Saksa vägede koosseisu ja väga paljud neist hukkusid. Lõpuks läks Eesti siiski Nõukogude Liidu võimu alla Kas eestlastel oli üldse mingisuguseid võimalusi? 1939.aastal rajati Eesti Vabariiki Nõukogude baasid ning juba 1940-41 oli riik NSVL okupatsiooni all. Teame seda kui esimest punast aastat. Mehi hakati mobiliseerima. Esimene küüditaminegi toimus juba 14.juunil 1941.aastal. Kuna ähvardamas oli Saksa vägede tulek, siispaljude meelest polnudki muud kui tuli astuda sõtta Vene vägede koosseisus. 1941.aastal tulid Saksa väed ja okupeerisid Eesti alad koguni 1944.aastani. Need, kes keeldusid sõtta astumast Vene vägede koosseisus ja olid üleüldiselt vastuseisus stalinliku korraga, astusid Saksa koo...
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge h...
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid ...
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahv...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869. aastal korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870. aastatel tõusid rahvusliku liikumine ette otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kui Hurt nägi Eesti rahva tulevik...
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid sead...
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam spo...
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeel...
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
Sven Pruel 11a Kas 19 saj oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? 19 sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19 sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? 19. sajandil muutus talupoegade juriidiline seisund. 1816 võeti vastu seadus, millegi kaotati pärisorjus Eestimaal, sama seadus hakkas 1819 kehtima ka Liivimaal. Talupoegadest sai vaba talupoja seisus, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud tegeleda muuga, kui ainult põlluharimisega. Isegi talupoegade liikumisvabadus oli piiratud. Talupoegade ost ja müük keelati nüüd lõplikult. Siiski jäid talupojad mõisnikest sõltuvaks, sest nad vabastati küll pärisorjusest, kuid ilma maata. Kuna raha neil ei olnud, et osta omale talu, siis hakkasid nad mõisnikelt talu rentima. Kasvas talupoegade rahulolematus maa rentimise üle. 1849. aastal tul...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välila...
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...
Kordamine 8.klass Peatükid:33-35. 1)Võrrelge Venemaal ja Eestis kaotatud pärisorjuse tingimusi-sarnasused ja erinevused ( vastuvõtmise aeg, kelle valitsusajal, positiivsed ja negatiivsed tulemused). Toimus Aleksander II ajal 1861. aastal Venemaal ja Alexander I ajal 1816-1819 aastal Eestis. Eestis sai perekonna nime, isikliku vabaduse. Venemaal sai osta maa 50 aastaks. Eestis ei saanud talupojad maad ja puudus liikumisvabadus, kuid Venemaal säilisid vene külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu ...
Eesti söögikombed 18. sajandil Jelizaveta Kuznetsova Anastassia Zavjalova 105MRA/2013 Eestlaste toit Talupoja toit oli kesine ja ühekülgne. Leivale lisati harilikult aganaid (teravilja kestad ning peenemad õisikute ja lehtede osad), kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. ...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal Rootsi aeg algas Eesti alal 17. sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fik...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine mu...
Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine....
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Eesti ajalugu viimase 100 aasta jooksul Viimased sada aastat on olnud sündmusterohked. Alustades aastast 1915. Sel aastal oli palju olukordi, mis härisid eluolu. Häiritud oli Tartu Ülikooli töö. Alates sõja algusest on suletud 12 saksakeelset keskkooli; suletud olid ka kõik saksa ajalehed ja seltsid. Eesti üliõpilaste arv jõuab üle 1000. 1916 aastal alustab tööd esimene põlevkivikaevandus. Möödunud on 100 aastat Eestimaa talurahva pärisorjuse vabastamisest. 1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venem...
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme Rahvusliku ärkamisaja võib paigutada 19. sajandi keskpaika, mil kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esi...
Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi. Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Iseloomulik oli huvi töö ja ar...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler õppis Viljandi kreiskoolis, 1839-1846 Cesises maalriametit ja õppis Peterburi Kunstiakadeemias maalimist 1848-1855. Tema lõputööks oli ,, Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendiu...
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida t...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, mää...
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
