"Sport ja poliitika - kust jookseb piir?" (1)

Sport ja poliitika – kust jookseb piir?
Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud?
Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või –naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus .
Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : „Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?“ Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, kes neile peibutuspartidena hääli koguvad. Nii näiteks võib Keskerakonna nimekirjast leida Ksenija Balta ja Andres Operi, kodukandist meenub esimesena käsipallur Olari Paumets. Tõsi on see, et tänapäeval enam poliitikas ilma rahva poolt armastatud sportlasteta läbi ei löö.
Seega, sport trügib üha enam poliitikasse; kas ka vastupidi? Konkreetne piir nende kahe vahel tuhmub veelgi, kui hakata äsja püstitatud küsimuse üle pikemalt juurdlema. Hiljuti kirjutasid kõik ajalehed Rakvere Tarva mängujuhi Kristo Saage siirdumisest Leedu korvpalliklubisse KK Kaunas ning fännide rõõmukisa kostus taevani. Skeptikuna uurisin asja lähemalt ning selgus, et kõige selle taga on poliitika. Leedu klubi suursponsor on kihlveokontor Triobet, kes ähvardas meeskonna toetamisest loobuda , kui Eesti mehi väljakul ringi ei jookse . Kui eestlane mängib sealses liigas, on Maarjamaal huvi selle vastu suurem ning Triobet saab rumala talurahva ennustuspanused enese taskusse ajada. Poliitika spordis oma kõige ehedamal kujul.
Kas siis üldse ongi piiri spordi ja poliitika vahel? Tõenäoliselt peab sellisele küsimusele tänasel päeval negatiivselt vastama. Samastada neid kahte, tõsi küll, päriselt ei saa, kuid siiski tuleb tõdeda, et teineteiseta neid kahte enam ei eksisteeri. Konkreetset piiri nende vahele tõmmata ning veel enamgi , seda ka tajuda, on tänapäeva ühiskonnas äärmiselt raske, kui mitte võimatu.