Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tallinn erinevate võimude all". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lübecki, toompea, lõplikult, koosseisus, kroonu, ajavahemikus, vapp, pidama, raad, maksusüsteem, apteek, voldemar, olulisemat, asulakoht, keskaeg, baltisaksa, täi, leidud, lipp, ristiga, sõdureid, kadrioru, stensby, paranenud, maadeavastused, läänemeri, viitavad, kaotama, võimuorganid, objektile, rataskaevu, apteegi, olevimägi, näljahäda, 1248Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud.
säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
15. sajandil välja kujunenud tänavavõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. 6.1 Foto 4 Raekoja plats Foto 5 Niguliste kirik Foto 3 Paks Margareeta KUJUNEMISLUGU Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lyndaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ega ole üldiselt tänapäevani säilinud.
alamad selle üle. See on muidugi ilmselge oletus, kuid mitte võimatu. Toompea mäele saabusid endised Iru linnuse elanikud 11. sajandil, kes jätsid oma vana elupaiga maha. Siia rajasid nad uue Lindanise nime kandva linnuse. Uuemad maa geoloogilised uuringud tõid päevavalgele suure maa-aluse järve, mis oli Iru kandis sellel ajal maapinnale ilmunud. Teadlased arvavad, et Ülemiste järv on samuti alguse saanud maa- alusest järvest. Lindanise kindlustatud asula hõlmas Toompea mäe tipus asuvat puidust palissaadidega linnust ja mere ääres asunud sadamapunkti. Aastaringselt kohapeal ei elatud, seal otsisid sõja korral varju ümberkaudsed Rävala elanikud. Tallinna ja siinsete alade vallutamine, kui osa üldeuroopalikust jätkuristisõjast: Risto Sulu Pärast paavst Urbanus II üleskutset 1096. aastal, olid Lääne- ja Kesk-Euroopa ristisõdijad
Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584). Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte.
maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond,
Temas põimub mitme sajandi kunstistiilid. Näiteks: 1) Renes- sansi aegsed sarkofaagid 2) Barokne altar 3) Gooti stiilis arhitektuur. Seal asub ka Eesti kõige rikkalikuim vappide kogu. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas?
- Eestlaste pärisorjastamise algus - Vabaduse võimaluse illusiooni kordumine Linnad keskajal Valitsemine: · Linnaõigus · Spetsiaalne õiguste ja kohustuste kogum, mida linn pidi järgima · Lüübeki õigus · Tallinn, Narva, Rakvere · Hamburgi ehk Riia õigus · Tartu , Viljandi ja Uus-Pärnu · Kohalik piiskopiõigus · Haapsalu · Raad ehk linnavalitsus · Liikmete arv sõltus linna suurusest (14-24) · Valiti eranditult rikaste kaupmeeste seast · Amet eluaegne · Juhatuses 4 bürgerrmeistrit · Lisaks veel sündik ehk jurist · Maaomanikku esindas linnafoogt · Kõik linnad kuulusid kellegi maa peale Rae ülesanded: · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks
sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne - linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade üle, oli ka linnakohtuks; võimu piiras veidi vaid linnafoogt - linnarahvastik: kaupmehed, käsitöölised, kodanikuõiguseta, kuid isiklikult vaba alamrahvas - sanitaarne olukord oli jäle; taudid – kõrge suremus; tähtis oli uute elanike juurdevool - talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev) Linnad Rootsi ajal
aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude eeskujuks olid kaks suurt Pühal Maal alguse saanud ordut, Templiordu ja johanniitide ordu. Mõõgavennad muutusid kiiresti Liivimaal tugevaks poliitiliseks jõuks, kes panid end piiskoppide kõrval otsustavalt maksma, millele aitas kaasa see, et
2. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal. Siinsetel elanikel oli visa tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid.
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse
2)Linna piires võisid ainult nemad käsitöö ja kaubandusega tegeleda. 3)Vabastatud tollimaksust. 4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid. 2)KOHUSTUSED 1)Vahiteenistus linna müüril ja tornides. 2)Linna sõjaline kaitse. 3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. 4)Maksude maksmine. Kes sai ola raehärraks? Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond? Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse. HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge
selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr
senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid. Vabariigi periood möödus peaaegu lakkamatutes vallutussõdades. Edukas võitlus (gallide, samniidide, etruskide, kreeklaste vastu) kindlustas 264. a eKr Rooma ülemvõimu Itaalia üle. Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht). Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse. Divide et impera!- Jaga ja valitse! Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintsid, neid valitsesid asehaldurid, kes kogusid makse, surusid
juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel. Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud, kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507. võeti relvakandmisõigus. 16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus. Seega talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks > kujunes välja pärisorjus. Põllumajandus Maaharimine rajanes vanal põhjal. Ehitati mehaanilisi veskid, enamasti vesiveskid. Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist. Karjakasvatus, tööloomadena härg ja hobune; laudasõnnikuga väetati põlde. Kari andis lisa toidulauale ning villast ja nahast saadi kehakatet. Mõisates karjakasvatus halvem.
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu
linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt. Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded:
mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223. a algas sakslaste vastupealetung, kui kõik linnused peale Tartu vallutati tagasi 1224. a langes peale pikka piiramist Tartu ja sellega oli mandriEesti lõplikult vallutatud, vabana püsis esialgu vaid Saaremaa 1227. a oli külm talv ja Pärnust suunduti Muhu linnuse vastu; nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida, aga suurem osa sakslasi sellega ei nõustunud ja asuti linnust piirama, toimus suur lahing ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud viimane linnus, mis Saaremaal langes ja mis võttis ristiusu vastu ilma lahinguta, oli Valjala
· Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a
käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid
aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi teisel poolel, kui Põhja-Eesti läks Liivimaa ordu kätte. Siis rajati konvendihoone ja tugevdati Väikese linnuse müüre. Linnusel oli kolm väravat, peavärav paiknes idamüüris, mis hiljem lammutati. Toompea ordulinnus oli Tallinna komtuuri asukohaks. 1558. aastal langes see ajutiselt Taani-meelsete avantüristide kätte, kuid võeti ordu poolt tagasi. 1561. aastal läks see koos Tallinnaga rootslaste kätte, kuigi 20 päeva hiljem kui muu linn, sest Poola-meelsed orduväed nõustusid sealt lahkuma alles pärast piiramise alustamist. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised. Skraa – tsunfti põhikiri. Tsunftijänes – ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse. Agul – linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed. Seek – keskaegsetes linnades hospital. Tallinnas oli 24 raehärrat. Tegevuses oli korraga 12 raehärrat ja nad vahetusid omavahel. Selle töö eest palka ei saadud. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk. nõukogu) – linna võimuorgan, kõrgeim kohtuvõim linnas Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine 2) kaitsta linnahuve 3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks 4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [Kanuti(saksa soost
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34. Miks oli oluline kuuluda Hansa Liitu ja mis see on üldiselt? Alguse sai Lübechist Oma kaupa sai igal pool müüa Kui ei kuulunud Hansa Liitu siis ei võinud nt soola müüa Alguses oli kaupmeeste liit, siis linnade liit 35. Mis on
Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. 13. sajandi lõpus ühines Tallinn Hansa liiduga, mille liikmena ta järgneva paarisaja aasta jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule.
2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich.
Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis,
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad.
Põlisrahva õiguslik olukord halveneb kes olid vastu võtnud ristiusu, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi esialgu püsima. Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Ristimistega kaasnesid kohe kohustused. Peamiseks koormiseks oli kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti seda viljas, hiljem karja, metsasaaduste ja heina näol. Käibel oli ka kindlaksmääratud naturaalmaks hinnus. Lisaks pidid talupojad ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma kirikumaksu (kümnendik kümnisest). Kui talupoeg jäi mõisnikule võlgu, oli viimasel õigus tema isiklikku vabadust piirata ja lisakohustusi panna. Kõik see tõi kaasa 1315. a. ikalduse ja näljahäda. Rahvas pidi veel ehitama linnuseid ja kirikuid ning teid rajama. Tuli juurde teotöö. Üha kindlamaks kujunes mõte vabadus taastada. Võõrvõimude suhtumine eestlastesse piirkonniti saarlased (ka Läänemaal) säilitasid oma õigused, neil oli leping
annaabi.ee 
