Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tervikuna, reklaam, aisting, valivus, isikutaju, tajumise, peegeldumine, lähedus, suletus, selektiivsus, konstantsus, tajub, ülekandmine, esmamulje, emotsioonid, hakkad, teades, tööandja, maili, pööramine, vormitaju, tajumine, struktuursus, liikumisparallaks, vastassuunas, seletatav, disparaatsus, ruumitaju, objektiivselt, peegeldus, omistatakseTUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik,
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju.
Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga. Taju sõltub mõtlemisest, inimese vajadustest, huvidest, emotsioonidest, kogemustest jms. Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega
Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut.
tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel.
Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust: · Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal. · Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Esineb ka subjektiivseid kontuure- kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur, mida tegelikult pole, nt tajuma kolme joont kolmnurgana, kuigi need pole ühendatud. · Sarnasus- ühesuguseid objekte eristatakse tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel.
analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Need kõik on omavahelt tihedalt seotud ja niisugune jaotus seega mõneti tinglik. Kuid neil on igalühel oma seaduspärasused. 2 2 Aistingud. Aisting tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni nähtuste ja esemete
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info
Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub
HUMANISM Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid. Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4.
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina • sarnasuse -- kaldume rühmitama kokku sarnaseid kujutisi (eriti värvuse ja suuna alusel) • läheduse -- kahe kujutise tajutud lähedus teineteisele, mida lähemal, seda enam kaldub taju neid kokku rühmitama; • selge jätkuvuse -- taju eelistab kujutisi, mille piirid jätkuvad ühtlaselt algset rada pidi; • lõpetatuse -- tajume lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; • lihtsuse -- tõlgendame vormi lihtsaimal võimalikul viisil --printsiibid. tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle
Artikulatsioon Tempo Hääletugevus Rütm KÕRGE KVALITEEDIGA SUHTED: · Info teisest inimesest pigem psühholoogiline kui kultuuriline või sotsioloogiline. · Reeglid pigem individuaalsed kui välised/traditsioonilised. · Rolle suhetes mõjutavad pigem personaalsed kui situatiivsed karakteristikud. · Rõhuasetus suhetes pigem individuaalsetele kui grupiga seotud valikutele Pikaajalised. 2. SOTSIAALNE TAJU Tajumine pole objektiivne. Valivus e selektiivsus objekte või nähtuste eri omadusi tajutakse erineva täpsusega. Sotsiaalne taju (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) on protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teise inimese kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Suhtlemisoskust saab parandada sotsiaalse taju tüüpvigade vähendamise ja kompeneerimise teel. Teabe vahetamise e. kommunikatsiooni liigid Vahetu sotsiaalne taju 3 muutujat seoses adekvaatse sotsiaalse tajuga.
Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada.
Kõike seda vastu võtta pole võimalik ega vajalik. Sellepärast teeb inimene valiku ja seda talle ainuomaste tegurite mõjul. Taju valivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid. Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet.
Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist. Peamine puudus selle psühholoogia suuna juures on [[geneetika|geneetilise]] lähenemise eiramine. Sellest hoolimata on gestaltpsühholoogide panus taju ja loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse märgatav. ==Gestaltteooria== Gestaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on: * lähedus kalduvus gruppeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte. * sarnasus kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel * suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. * hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist.
võib tunda ka valu? Tegemist on infraheliga . Seda ei tajuta helina Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Inimkõrv suudab eristada 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus, amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. Mida detsibellides mõõdetakse? Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle
omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel 6 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse, nt ebatavalise kujuga soolatoos. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest,
funktsionaalne struktuur-kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust emotsionaalne struktuur- kajastab isiklike eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid (kes kellega, mis juhtudel suhtleb) alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel IV Grupidünaamika Grupi arengu 4-astmeline protsess: 1.Formeerumine: ettevaatlikkus, suletus, passiivsus, vastutuse vältimine, alistuvus 2.Tormamine või ründamine: nõudlikkus, alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine; võimuvõitlus; suletus 3.Normaliseerumine: peretunne/meie-tunne; konfliktide vältimine; vastutulelikkus; viisakus, sõbralikkus 4.Toimimine: vastutustunne; konfliktide lahendamine; loovus; paindlikkus; sünergilisus; eneseregulatsioon V Üksikisik ja grupp
kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele. Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid. Tingitud refleksid hakkavad arenema al 3 elukuust- vilumused, harjumused, tekivad mõtestatud taju ja taastumine. Vanematega praktiline ja emotsionaalne suhtlemine on lapse arengule määrav, eriti mõjutab see sensoorset ja tundmuste arengut. Tähtis on naeratamine ja lähedus. Imikuea tegevused on hiljem aluseks teiste tegevusliikide väljaarenemisele. 2. Maimikuiga (1.-3. eluaastani)- õpitakse kõndima ja kõnelema. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. II eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv, tema emotsioonid on pidurdamatud, arenema hakkab mittetahteline, kuid vahendatud mälu. 3. mudilasiga (3.-6
Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100-minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit. Meditatsioon on tahtlikult esilekutsutud seisund, millega pööratakse teadvus välismaailmast inimese sisemaailma. Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot
Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi Tähelepanu kui seisund Jaguneb:
valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi.
Taju sõltub motivatsioonist, isiksusest, õpitust, eelnevatest kogemustest, eesmärkidest, vajadustest, ootustest, treeningust, oskustest ja intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse. · Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et
õigutest lähtealustest tulev harjutamine Inimestel- sotsaalse-kultuurilise loomusega psüühika, mille kontsentreeritud väljenduseks on abstraktsete keelemärkide kasutamisel põhinev keelevõime. Inimestel ja loomadel- sarnane madalama taseme tunnetussüsteem- tegelikkuse tunnetamine vahetult, meeleliselt, esemeliselt. Kõrgema taseme t.süsteem- väliskeskkonna informatsiooni vahendavad sõnad, keel, kõne tervikuna. Sõnad=signaalid. Teisene tun.süs- sotsiaalse üldistatud kogemuse talletamine, vähem ise proovimist, püsivad närviseosed. KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja 6 üldistamine
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad
annaabi.ee 
