SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud ming
1823. aastal sellisest täielikust ja pikaajalisest isolatsioonist loobuti. Pool sajandit tagasi tehtud sensoorse deprivatsiooni ja ülekoormuse uuringud kinnitavad varasemaid jälgimisi: Fakt, et mõned inimesed, kes on läbinud vanglaisolatsiooni ka enne või kes suudavad luua endale aktiivse ja sihipärase seesmise fantaasiamaailma, võivad taluda isolatsiooni pikka aega, ei tee kehtetuks fakti, et totaalne isolatsioon desorganiseerib efektiivselt paljud inimesed, kes on algselt sunnitud seda läbima. Üksikvangistusega on seotud järgmised häired: 1. ülitundlikkus välistele stiimulitele, väike sündmus toob esile suure reaktsiooni. 2. tajumoonutused, illusioonid ja hallutsinatsioonid; ligikaudu kolmandik vange on kuulnud hirmutavat juttu rääkivaid hääli 3. paanikahood, 4. mõtlemise, keskendumise ja mäluhäired, 5
- u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem - mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel - suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega
tonnid). intensiivsusest Kehalise koormuse intensiivsusel on aga kaks aspekti: seda saab vaadelda kas absoluutsel või suhtelisel skaalal. Koormuse intensiivsust absoluutsel skaalal iseloomustab paljudel juhtudel kõige paremini liikumise kiirus, olgu siis tegemist jooksmise, ujumise, jalgrattasõidu, suusatamise või mõne muu sarnase tegevu- sega. Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga ülerinnaheiteid, siis kümme heidet minutis sooritades on kõnealuse harjutuse intensiivsus kaks korda kõrgem kui sagedusega viis korda minutis. 13 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! KEHALISE KOORMUSE SUHTELINE INTENSIIVSUS
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne – stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng). Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne(autonoomne) Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele Piklikaju 8
Intra-/interpersonaalne dimensioon. Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega. Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses: PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides.. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad
Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. 39 Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. - sõnad - lausete pikkus - küsimuste järjekord (tundlikud teemad) - küsimuste hulk - valikvastused - avatud küsimused - intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused
Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt. subjektiivsus, tähelepanu kõikumine, väsimus, ootused), materjali salvestamine (nt. lindistamine, pildistamine, üles kirjutamine). Mitme vaatleja haaramist vaatlusesse Vestlus Intervjuu, küsitlus. Küsitlus - kirjalik ja suuline (intervjuu) Küsitlusele eelneb eeltöö, mille käigus luuakse küsimustik. sõnad lausete pikkus küsimuste järjekord (tundlikud teemad) küsimuste hulk 2 valikvastused avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused
kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus
Seksuaalne areng S.Freud- seksuaalsus ei alga suguküpsusega,vaid sünnihetkest. Erinevad faasid; 1. Oraalne faas sünnist kuni 12 elukuuni;peamiseks naudingu allikaks suu,hammustamine 2.Anaalne faas 1.kuni 3.eluaastani; lapse huvi roojamise vastu,seda kontrollides tekib nauding 3.Falliline faas 3.kuni 5.eluaastani;huvi suguelundite vastu;sooline identifikatsioon 4.Latentne faas murdeea alguseni;seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt,et anda aega lapse teadliku mina ja üldhuvide kujunemiseks. *Suguküpsus algab genitaalses aregufaasis,mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad lapsepõleelamused,eriti suhted vanematega,seoses sellega tekkis Oisipuse kompleks ehk tütarde esimene armastus objektiks on harilikult isa,poegadel ema,3-5 aastaselt samastab tüdruk end emaga ja poiss isaga,poeg võitleb ema armastuse nimel isaga.* Sotsiaalne areng Erik H
saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon
järele. Kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avalduvad sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises. Sünnipärased. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile psüühilisi häireid lisaks bioloogilistele. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Sotsiaalsed tarbed inimene on ühiskondlik olend. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jms tarbed. Ühesõnaga vajab inimestega suhtlemist ja olla ühiskonnas. Spst ntx vabadusekaotamine on üks raskem karistuse liik. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused üldise tunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele.
vaatluse ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksivaatlusse puhul vaatlusvea võimalikkust. - Vaatlusel tuleb kirja panna väga range protokoll. 3) Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärkidel lisainformatsiooni saamisel 4) Intervjuu: Struktureeritud intervjuu (küsimusted on rangelt struktureeritud ja kõigil küsitakse samas järjekorras ja samu küsimusi) , mittestruktureeritud intervjuu, suuline, kirjalik 5) Küsitlus ankeedi meetod 6) Hinnangute leht 7) Testimeetod - Testiks nim lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe või arvu juurdekirjutamise või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust
info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2
tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed
närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust)
Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine
12. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standartite järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. 13. Küsitlus- võib olla kirjalik või suuline. Sõnad (ühtmoodi mõistetavad); lausete pikkus (mitte liiga pikad laused); küsimuste järjekord (liiga tundlikud teemad); küsimuste hulk; valikvastused (kui valikutega ollakse tuttav); avatud küsimused (ei ole antud vastuseid, vastab ise); intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne); küsitletava mõju (vanus (vanuse asemel küsitakse sünniaastat, motivatsioon jne); küsitlemise tingimused (mitte külg-külje kõrval) 14
keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju automaatsed liigutused
säilitab informatsiooni. K.psüh. saavutusi rakendatakse haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses jne. Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitus Looma psüühika Psüühika tekkimine ja areng on orgaanilise looduse pikaajalise ja keerulise arengu tulemus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et
Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju, seljaaju Peaajunärvid, seljaajunärvid närvisüsteem närvisüsteem KNS ehk kesknärvisüsteem Peaaju Kontrollib ja reguleerib Seljaaju kogu elutegevust PNS ehk perifeerne närvisüsteem Üle kogu keha laiali Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid
Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire ja unustades uus info asendab vana. Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu - strateegilise
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info
Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne. - Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine. Formeerimata: kindlaks seatud teema, ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole. Intervjuu jaotub: 1. Paneelintervjuu – sama plaani alusel ühe ja sama kontingendi suuline küsitlemine teatud ajavahemiku jooksul. 2. Süvaintervjuu – võimalikult igakülgse ja põhjaliku info hankimine. Aeganõudev, kuid huvitava ja ootamatu info saamine vastava materjali kohta. 3. Fookustatud intervjuu – subjekti reaktsioonid stiimulile. Küsitletav pannakse teatud situatuooni, keskkonda vms et välja selgitada tema reaktsioone nendele teguritele. 4. Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult. W
erinevus. Fechneri seadus: S=k log I S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi. d' - kriteerium, - kallutused Vastuse alternatiivid ,,jah" ,,ei" Stiimulalternatiivid Signaal on Hit (tabamus)(parim) Miss
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
St et madalama IQ- ga inimesed on loomingulisemad kui kõrge IQ inimesed ja seetõttu ei saa loominulisust käsitleda kui ühte üldise intelligentsuse avaldust (tegelikult saab küll, aga pöördvõrdeliselt – MAILI mõte). Samuti sõltub nimetatud korrelatsioon testide sooritamise tingimustest. Aja peale testi puhul on intelligentsuse ja loomingulisuse, kui test sisaldas konvergentset mõtlemist eeldavaid ül-d, näitajate korrelatsioon kõrge ja väheneb nullini, kui kreatiivsustest on sooritatud sundimatutes oludes ja sisaldas põhiliselt divergentset mõtlemist eeldavaid ülesandeid. Kahtluse alla on seatud, et kas TORRANCE’i testiga loomingulisteks osutunud isikud on seda ka tegelikus elus. 5 D.W. MacKinnoni (1962) uurimused on vast kõige tõesemad praktilise loomingulisuse mõiste avamiseks, kus mitmesugused tööalade