Küsimuse tekst Malmides on võrreldes terastega vähem S ja P. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige kõvem malm on: Vali üks: 1. hallmalm 2. valgemalm 3. tempermalm Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 7 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ENGJL100 on: Vali üks: 1. hallmalm 2. ehitusteras 3. tempermalm 4. tööriistateras Tagasiside Sinu vastus on vale. Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased ja malmid on paljukomponentsed sulamid, mille põhikomponendid on: Vali üks või enam: 1. S 2. Fe 3. Mn 4. Si 5. C 6. P Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14% süsinikku, Ni ja Cr sisaldus 14/4=3,5% 8. DIN 1725 G –AlMg3Mn – valatud alumiiniumisulam (magnaanium) Mg 3%, Mn < 1%, Al ülejäänud. 9. DIN 17851 Ti Al6 V4 – titaanisulam, alumiiniumi 6% ja
B-1 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: .05.2012 Algandmedjaülesandepüstitus D = 28 mm - vardajämedamaosaläbimõõt d = 25 mm - vardapeenemaosaläbimõõt [S] = 4 - varutegurinõutavväärtus Materjal: ehitusteras S355 Terasetemperatuurijoonpaisumiseväärtus: K-1 ElastsusmoodulE = 210 GPa Joonis 2.Jõududepaikneminevardal 1. Tarinditasakaaluvõrrand Tasakaalutingimus: F kõikidejõudude summa tarinditeljesihis Rohkemtasakaaluvõrrandeidselleletarindilekoostada eisaa. (tasakaaluvõrranditearv=1) Tasakaaluvõrrandsisaldabkahtetundmatut ja(tundmatutearv=2) See ülesanne on ühekordseltstaatikagamääramatu. Selletarindistaatikagamääramatuseaste on 1. Ülesandelahendamisekstulebkoostada
plaat 12,30 300 210 12,00 300 210 ~12,3 ~299,7 ~206, 7 Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning tihedus valemi 1 järgi. Tabel 2. Rüma katsetulemused Materjali nimetus Tihedus Puitlaastplaat 765 Saepuruplaat 678 Normaalbetoon 2409 Kergbetoon 643 Klaasvill 86 Õõnes keraamiline 1599 tellis Ehitusteras 7095 Kergkeraamika 589 Ekstruuder 46 polüstüreen Mullbetoon 653 Dolomiit 2079 EPS 31 Samott-tellis 1903 Puit 421 Mullpolüstüreen 12 Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine
Kahjulikud lisandid terases on:
Vastus: S ja P.
Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si on terases:
Vastus: Legeerivad elemendid.
Lisaks tavalisandina kasutakse legeerivate elementidena ka:
Vastus: Si ja Mn.
Teras tähistusega X5CrNi18-10 on:
Vastus: roostevaba teras.
...on spetsiaalsed lisandid vajalike omaduste saavutamiseks.
Vastus: Legeerivad elemendid
...on lisandid, mis on jäänud sulameisse nende saamise käigus.
VASTUS:
..................................................................................................................10 8Kasutatud kirjandus.................................................................................................................11 1 TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine. 2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK
14 Tempsi-plaat 1449,7 15 Vahtpolüstüreen 33,25 16 Klaasvillaplaat 86,25 17 Elastne põrandakattematerjal 87,02 18 Keraamiline plaat 45,57 19 Ehitusteras 7190 20 Ristkiht liimpuit 238,13 21 Puitkiudplaat 17,64 22 Polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon 95,49 23 Lubjakivikillustik 1131,33
suunama hiljem toimunud ● WTC tornid kukkusid kokku lennukikütuse põlemise tõttu ● See nõrgestas teraskonstruktsioo ne ● Korrused kukkusid üksteise peale ● See põhjustas pannkoogiefekti Kriitika ametliku teooria kohta ● 1673 arhitekti on ● Detoneerimis seadnud kriitika kahtlus oli WTC7 alla torni puhul ● Ehitusteras sulab ● Larry Silvestein 1510 kraadi tunnistas,et ``me juures,aga õhkasime selle`` lennukikütus põleb ● Kriitikulte sõnul ei 1020 kraadi ole võimalik maksimaalselt teostada ● Selleks peab detoneerimistöid kuumus 40 minutit sellisel kiirusel ● Detoneerimistööde ks oleks vaja päevi ● Sellest tekkib küsimus,kust nad teadsid
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
klaasvill 141 20,3 102 24 29281,33 82,0 polümeriseeritud bituumeni baasil 100 5 103,2 72,2 5160 1399,2 rullhüdroisolatsioon dolomiit 98 99 93 2116,4 90228,6 2345,6 polümeriseeritud bituumeni baasil 90 111 4 41,2 3996 1031 rullhüdroisolatsioon ehitusteras 112,89 15,865 7115,7 3.2.Ebakorrapärase kujuga tiheduse ja poorsuse tabel 3.2.1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima Tabel 2. Graaniidi tihedus ja poorsus Materjal Graniit Proovikeha mass õhus m 37,82 [g] Proovikeha mass vees m1 24,2 [g] Proovikeha maht 13,62 [cm3]
võivad detailid täielikult ära kuluda (näiteks mullatöömasinate tööorganid). või tekitada suuremat müra (kiirekäigulistes transpordi- ja tehnoloogilistes masinates). Detailide kulumiskindlust aitab suurendada nende kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine ning hõõrduvate pindade õlitamine. Liugelaagrite kulumiskindlus tõuseb tunduvalt kui tagatakse nende töö vedelikhõõrdumise reziimil. 2. Konstruktsiooniterased. Ehitusteras. Markeering 3.Plastid metalli asendajana Pilet nr .7 1. Materjalide mehaanilised omadused : tugevus ja plastsus Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised omadused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Metallide tugevusnäitajateks on voolavuspiir, tugevuspiir jt
4.6 400 240 5.6 500 300 5.8 500 400 6.8 600 480 8.8 800 640 10.9 1000 900 12.9 1200 1080 Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal • Fosfaatimine – keemiline või elektrokeemiline kate, nõrk korrosioonitõrjevõime, autonduses mootori poldid ( keps ja plokikaas, kus nagunii korrosiooni pole). Hea hõõrdumisega. • Tsinkimine – elektrolüüsi teel (galvaaniline) või sulatsingi vannis
9 10 Järeldus: Ebakorrapärase kujuga kehade poorsused jäävad ette antud vahemikku: graniit 6,47% ±3,73(etteantud vahemik: 0,5 5%), silikaat telliskivi 23,39%±4,19 (etteantud vahemik: 20 35%) Kuna tulemused jäävad kõik etteantud vahemikesse, siis võib järeldada, et katse õnnestus. Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras. Kõige väiksema tihedusega oli mullpolüstüreen. Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1
põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsioone ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks "pannkoogiefekti" ja hoonete täieliku hävinemise. 6 Kriitika ametliku versiooni kohta 1673 ahitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla, kas kolm pilvelõhkujat saaks planeeritult kokku kukkuda. Sellel ametlikul põhjendusel on kriitikute arvates mõned vead. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ära ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril . Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7
lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Joonis 17. Pehmelõõmutustemperatuuri valik 12. Teraste margitähised Terase EN margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsokaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandart EN10027. Kasutuses on erinevad margitähise põhiliseid sümboleid vastavalt kasutusalale. S – ehitusteras P – surveotstarbeline teras E – masinaehitusteras Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 13. Malmide margitähised Malmide EN margitähistussüsteemi kohaselt on malmide margitähiste sümbolid: GJL – liblegrafiitmalm ehk hallmalm GJS – keragrafiitmalm GJM – tempermalm Sümbolile järgnev nubmer näitab voolavuspiiri või tõmbetugevust. 16 14. AL, CU margitähised
% 38 380 470 kuni 600 20 Tabel 2.3. Lühitähis keevisõmbluse materjali töötingimustele Lühitähis Vähim purustustöö 47J minimaalsele °C 3 -30 Lühitähis keevisõmbluse keemilise koostise kohta. Pole tähist - Ehitusteras St 37 kuni St 52. Lühitähis elektroodi katte tüübile. B aluseline kate Tabel 2. 4. Lühitähis elektroodi väljatulekule ja voolu liigile Lühitähis Väljatulek % Voolu liik 2 105 Alalisvool Tabel 2.5. Lühitähis keevituspositsioonidele Lühitähis Keevituspositsioonid
markeerimissüsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, -materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid: S ehitusteras, P surveotstarbeline teras, L torujuhtmeteras, E masinaehitusteras, B betooniteras (sarrusteras), Y eelpingestatav betooniteras (sarrusteras), R relsiteras, M elektrotehniline teras jt. Teraste markeerimine Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite süsteemil. Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline: - 39 - 1. XX XX (XX) ...... Materjali grupp: 1-teras Terase grupi nr. Jrk. nr. grupis
ee-s Elery sulest ilmunud artikkel seab kahtluse alla kaksiktornide kokkuvarisemise ametliku versiooni. Autor kirjutab, et ametliku versiooni kohaselt oli kaksiktornide kokkuvarisemise põhjuseks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsiooni ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks nö "pannkoogiefekti" ning hoonete täieliku hävimise. Kuid sellel ametlikul põhjendusel on mõned väiksed apsud. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1000 kraadi Celsiust. Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult lõigatud teraslatte, mis näevad välja nagu peale hoonete kontrollitud lõhkamist: suured mastid, mis oleks pidanud hoonet toestama, on kui noaga sirgelt lõigatud. (17) 4.2 Kaksiktornide varing ei olnud sisetöö 11 11
(S<0,055%, P<0,055%) Ehitusterased (S) – ehituses kasutatav valtsme, mida toodetakse tavaterasest. Materjale markeeritakse voolavuspiiri järgija seetõttu kas.eritähiseid, mis näitavad, et tegemist pole terase R m-ga. J– löökpainde teimi purustustöö 27 J, K – 40 J, L – 60 J. R – sitkuse määramine temperatuurile: R= +20˚C, 0 - 0˚, 2 - 20˚, 3 - 30˚, 6 - 60˚. SFS EN 10025/93 S 235 JR – Soome Eurost.vastav ehitusteras, voolavuspiir 235 MPa, J – löökpainde teimi purustustöö 27 J, R - ruumitemp Süsinikkvaliteetterasest (C) valmistatud detaile kasutatakse termotöödeldult. Õige termotöötluse temp määramiseks on vaja teada terase süsinikusisaldust, seepärast markeeritakse need terased koostise/ C-sisalduse järgi. C-sisaldus sajandik%des. EN 10083 – parendatav C-kvaliteetteras, C>0,25%, seda saab kohe karastada EN 10084 – tsementiiditav C-kvaliteetteras, C<0,25%, ei karastu
Tihedus: 7850 kg/m3 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 5/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TERASE TUGEVUSKLASSI MARKEERING 355 (N/mm²) J2 (J) (J-Dzaul) minimaalne minimaalne löögisitkus voolupiiri väärtus S ehitusteras H toruprofiil S 355 J2 H Legeerimata ehitusteras 235 JR 27J +20ºC 275 J0 27J 0ºC 355 J2 27J -20ºC Legeeritud ehitusteras 275 K2 40J -20ºC 355 N 27J -20ºC 420 NL 27J -50ºC
ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle Tihedus 4500 kg/m3 sätestab eurostandard EN10027. Sulamistemperatuur Ts - 1660 °C Kasutusalade järgi on teraste margitähiste Tõmbetugevus Rm - Puhas Ti 200…300 põhilised sümbolid: N/mm2,sulamid 1200 N/mm2 S – ehitusteras, Korrosioonikindlus - suurepärane P – surveotstarbeline teras, 19. Alumiinium, kasutusala L – torujuhtmeteras, E – masinaehitusteras, Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, B – betooniteras (sarrusteras), kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses
süsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN-standarditel, kasutatakse kahte tähistust: - materjali margitähist, - materjali tunnusnumbrit. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid: S – ehitusteras, P – surveotstarbeline teras, L – torujuhtmeteras, E – masinaehitusteras, B – betooniteras (sarrusteras), Y – eelpingestatav betooniteras (sarrusteras), R – relsiteras, M – elektrotehniline teras jt. Sümbolile järgneb number, mis näitab minimaalset voolavuspiiri R eH või ReL, N/mm2 (S-, P-, L-, E- ja B- teraste puhul, näit. S355), minimaalset tõmbetugevust Rm (Y- ja R-terased, näit. R880) või magnet- omadusi iseloomustavad numbrid ja tähised (M-teraste korral).
ennem. 5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid- aeglustavad korosiooni keskkonnas, st neid viiakse sinna, kus on konstr. 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Legeerivate lisandite Cu ja Ni lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Juba väiksem kogus Cu-d oluliselt tugevdab terase vastupidavust. Ilmastikukindel ehitusteras: sisaldab legeerivaid lisandeid järgmiselt: Kroom 0,4-1,25 %; Vask 0,25-0,55% ja Niklit 0,4-0,65%. 54. Terase tsinkim 1)Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivand värvikihi massist 95% Zn. Vastupidavus korrosioonile on hea, aga terast kaitsvad omadused on kehvad. 2)kuumtsinkimine 1741, hapetega puhastatud metallid või materjalid kastetakse tsingiga või tõmmatakse läbi sula Zn-i. Zn sulamistemp on 419,6 C tsinkimisvanni temp on 462 C. Kate
5) Katoodkaitse välise vooluallika abil: vooluringist lastakse läbi alalisvool.( joonis) 6) Anoodkaitse: pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht (joonis)7) inhibiitorid- aeglustavad korosiooni keskkonnas, st neid viiakse sinna, kus on konstr. 8) Kaitsemäärded 9) Tõrje kuiva õhuga (õhu kuivatamine silikogeeliga). Legeerivate lisandite Cu ja Ni lisamine tugevdavad terase vastupidavust. Juba väiksem kogus Cu-d oluliselt tugevdab terase vastupidavust. Ilmastikukindel ehitusteras: sisaldab legeerivaid lisandeid järgmiselt: Kroom 0,4-1,25 %; Vask 0,25-0,55% ja Niklit 0,4-0,65%. 49) Terase tsinkim 1)Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivand värvikihi massist 95% Zn. Vastupidavus korrosioonile on hea, aga terast kaitsvad omadused on kehvad. 2)kuumtsinkimine 1741, hapetega puhastatud metallid või materjalid kastetakse tsingiga või tõmmatakse läbi sula Zn-i. Zn sulamistemp on 419,6 C tsinkimisvanni temp on 462 ° C. Kate valmistatakse
2 sulamid 115 N/mm sätestab eurostandard EN10027. -6 Joonpaisumistegur 2310 1/K Kasutusalade järgi on teraste margitähiste 800% IACS põhilised sümbolid: Elektrijuhtivus 1/ Väga hea S ehitusteras, Korrosioonikindlus P surveotstarbeline teras, L torujuhtmeteras, E masinaehitusteras, Tabel 1.33. Tsingisulamid B betooniteras (sarrusteras), Y eelpingestatav betooniteras (sarrusteras),
Rindkeretraumade põhjused ja sümptomid Põhjused Sündmuskoha ülevaatus Anamnees Uuring Penetreerivad Ehitusplats, spordiväljak, Allakukkumine Võõrkehade otsimine, vigastused avalik koht. uurida ka vastaskülge ja Torkavad esemed kõhtu (käärid, nuga, ehitusteras jne) Küsitleda õnnetuse Mõelda läbitorgatud Sissetorge, kuuli pealtnägijaid kehaosadele ja sissetungimine, augud, kehatüvele rebimis- muljumishaavad Nürid vigastused Põrutusjälg, Kukkumine, löök, Otsida kehapinna latseratsioon, auto üle katuse vigastusi
annaabi.ee 
