Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Täitemenetlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arest, võlg, võlgnik, kohtutäitur, sissenõudja, ostuhinna, kohtutäituri, täitemenetlus, pandiõigus, kuulutus, hoiule, ostuhind, tasuma, täitemenetluse, oksjon, hinnast, õnnestu, registrisse, märke, asjale, valdab, sularaha, köögitarbed, riietusesemed, voodid, jääma, perekonnaliige, kinnisasja, elatusmiinimum, ajalehes, suuline, tagatisrahalahendamisele asumist – nt lahenduskäigu märksõnalise kavandi abil – selgitatakse välja, millised on kaasuse peamised õiguslikud probleemid. Tehiolude osas tuleb hoiduda igasugusest fantaseerimisest. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, siis tuleb eeldada, et õigussuhte osalised (haldusorgan, menetlusosalised jne) on käitunud õiguspäraselt, st neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et kohtutäitur peaks menetlusest keelduma või haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud. Kaasuse lahendamisele asudes tulebki esmalt tähele panna, mida üldse kaasuse lahendajalt küsitakse ja ehkki tavaliselt on küsimuseks mingi nõude olemasolu X-l Y vastu, võib
O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse eesmärgid ■ Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras
Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
See tuleb ilmsiks omandi üleandmisel, mis peab iga üksiku asja puhul toimuma vastavalt asja kohta käivate eeskirjade alusel, nt toimub see kinnis- ja vallasasjade puhul erinevalt - Võimalik on omand ainult individuaalsetele asjadele (teatud liiki asi + reaalne eraldamine teistest sama liiki asjadest) - Omand on kõige ulatuslikum õigus asjale. Vastandiks on piiratud sisuga asjaõigused (hüpoteek, pandiõigus, servituut). Nende puhul on võimalik õigusi selgelt piiritleda, omandi puhul ei ole seda võimalik üksikasjades loetleda - Omandi elastsus: omandil on tedents ja jõud omandada pärast piiratud asjaõiguste lõppemist taas nendes sisalduvad õigused ja ühendada need ülejäänud omandiga. - BGB § 903: „Omanik võib asjaga oma tahtmist mööda toimida ja teiste isikute igasuguse mõju välistada“
On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus
mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mittetäitmisel sattus võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon:
osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", alljärgnevas: 1. Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva mnt.789 Tallinn (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") poolt võlgniku ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") alusel saadud laenusumma ja intresside täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud tähtaegselt. 2. Garandi vastutus on piiratud laenulepingus sätestatud laenusumma ja intresside tasumise nõudega, kuid kokku summas mitte rohkem kui 150 000.- krooni. 3. Garant kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleneva kohustuse võlausaldaja kirjaliku nõude alusel, nõudel näidatud kuupäevaks. 4. Garantii on välja antud tähtajaga kuni "...."........................... .a. 1
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
.. pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.) 2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita. Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus? * Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi.. * Mõtet võiks olla siis, kui on kahtlus, et võlgnik on vara kõrvale toimetanud. Pankroti mõte Olukorras, kus võlgnik on maksejõuetu (ta ei suuda kõigi oma võlausaldajate nõudeid täita) tuleks vältida situatsiooni, kus osade võlausaldajate nõuded rahuldatakse ja osade võlausaldajate nõude jäävad rahuldamata. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõude saak- sid võrdelises määras rahuldatud
1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa(fiscus), millel oli palju privileege: selle varandus ei allunud aegumisele ega iganemisele, selle nõuetel oli eesõigus teiste kreeditoride nõuete ees, sellel oli seaduslik pandiõigus võlgniku kogu varale. Praktiliselt oli riigikassa fiscus juriidiline isik. Rooma õigus fikseeris lähtuvalt vajadustest juriidilise isiku iseseisva õigusvõime. PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees.
omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48
Pooling’u kokkulepe – võrdne ühise tegutsemise leping [mõlemal pool on võrdsed kohustused/panused ja mõlemad pooled saavad 50% kasumist]. MOA – Memorandum of Agreement, kahepoolne lihtkirjalik kokkulepe, konfidentsiaalne. MS Estonia ost Lepiti kokku 5. okt 1992.a, et laeva hind on 319 milj SEK’i, käsiraha 4 milj dollarit ja canseling date 15. jaanuar 1993.a. Canceling date – kuupäev, milliseks ostja peab olema ära maksnud kogu ostuhinna (kui selleks kuupäevaks ära ei maksa, saab müüja käsiraha endale ja võib laeva kohe edasi müüa). Miks SEK’ides? Rootslased olid ettenägelikud ning soovitasid meile ka: et ära hoida valuuta kõikumistest tuleneva kahju/risk. Kasutatud laeva ostmisel on väga oluline teada saada, milline on laeva seisund (laeva ja laeva klassifikatsiooni dokumente tuleb inspekteerida ja laev tõsta kuiv-dokki – vaadatakse üle laeva veealune osa; seda vaatab ka klassifikatsiooniühing
valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. (2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga
vajalikud kohtu sõidukulud jm, vastavalt TsMS § 143. 7.1.3. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidukulud; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud jm, vastavalt TsMS § 144. 7.2. Hagi tagamise kautsjon Kohus võib hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine raskendab või muudab võimatuks kohtuotsuse täitmise. Hagi tagamise abinõudeks sätestab TsMS § 378 (näiteks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara
reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust
64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66. Tükivõlg on individuaalse iseloomuga kohustus, mille sisuks on individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma
tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte tähendab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3
Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio 2. Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse.
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS’is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja – see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS'is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi.
Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib?
detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11). Eelnevast lähtudes ei saanud kostjad ka laenulepinguga mingit olemasolnud võlga tunnistada. Laenulepingu lugemisel deklaratiivseks (kausaalseks) võlatunnistuseks VÕS § 396 lg 2 mõttes hagejal maakohtu tuvastatud asjaolude järgi kostjate vastu seega nõudeid olla ei saa ja hagi tuleb jätta rahuldamata.Sisuliselt oleks laenuleping neil asjaoludel ka näilik. VÕS § 396 lg 2 rakendamiseks peab võlgnik olema isiklikult võlgu laenuks vormistatud nõude saanud isikule. 3-2-1-25-15 p 13 kompromiss ja nõuetest loobumine OÜ X (hageja) esitas hagi OÜ Y (kostja) vastu töövõtulepingu alusel tehtud ehitustööde eest põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille hinda muudeti mitmel korral. Kostja majandusraskuste tõttu kirjutasid pooled alla protokolli, milles
aastaks. Tagatisena seadis B ostetavale kinnistule A kasuks hüpoteegi summas 3 000 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega. 2009. a sattus B majanduslikesse raskustesse ega suutnud laenumakseid enam korrektselt tasuda. Pärast korduvaid hoiatusi teatas A talle, et lõpetab laenulepingu ja nõuab, et B tasuks viivitamata kogu tasumata laenu ja lisaks intressi, viivise ja kulud summas kokku 3 250 000 krooni. Kuna B ei olnud võimeline maksma, pöördus A kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks ja kinnistu sundmüügiks. B sellega ei nõustunud, leides, et laenuleping on heade kommetega vastuolus ja panga nõue on arvestatud ebaõigesti. B väitel võlgneb ta A-le kõige rohkem tasumata põhivõla 1 980 000 krooni. Eluaseme sundmüügi takistamiseks esitas B kohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Milline on tsiviilasja hind ja kui palju tuleb tasuda riigilõivu? §378 lg 1 punkt 6 1) Hagi tagamise abinõud on:
Vastastikusteks ehk sünallagmaatilisteks on eelkõige kohustused tasulistest lepingutest (müük, üür, töövõtt jne), seejuures ka kohustused, mis tekivad lepingust taganemisel (VÕS § 189 lg 1) või tühise lepingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi. Kõige tüüpilisemaks vastastikuseks lepinguks on müügileping, millest tekib müüjal kohustus anda üle asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. Müügilepingus on ostuhinna tasumise kohustus vastastikune (sünallagmaatiline) müüja kohustusega anda ostjale üle nii müüdud eseme valdus kui ka omand ning ostjal on VÕS-i § 111 lõigete 1 ja 3 järgi õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni müüdud ese ei ole talle üle antud või kui see on üle antud oluliste puudustega. 10 Tehingute liigitus. Tehingutest*üldiselt* Ühepoolsed*
Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist.
ASJAÕIGUS Reguleerib asjaõigusseadus (AÕS), vastu võetud 9. 06. 1993. a seadusega (RT I 1993, 39, 590), jõustunud 1. 12. 1993. Seaduse ülesanne. Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõigused Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. VALDUS Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi, üüri, hoiu, pandi või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine,
Käsipandipidaja õigused/ kohustused: käsipandi lõppemisel peab asja pantijale tagastama, pandipidaja kohustus pandieset säilitada - korras hoida kui hävimise oht, siis peab pantijale sellest kohe teatama kui panditud asjale tekib kahju pandipidaja süül, peab ta pantijale vastava kahju hüvitama, seadusest ei tulene pandipidajale õigust asja kasutada, aga seda võib kokkuleppida pandilepingus. Kasutamisest saadud tulu arvestatakse reeglina nõudest maha, kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, võib pandipidaja panditud asja müüa. Vallasasi müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumisest teavitada ka omanikku. Pantijale tuleb asja müügist teatada 1 kuu ette, pärast müügiõiguse tekkimist, va kui asi on riknev, asja väärtus väheneb, asi hävib või pole võimalik teatada. Müüa võib siis 1 kuu müügiõiguse tekkimisest. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teha teatavaks nii pantijale kui isikutele, kellel on panditud asjale õigusi
annaabi.ee 
