Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
253252
Õppematerjali autor
4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja LõunaAafrika rannikult. Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti. 3. Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev Kõige väiksemad olid kanapoja suurused. Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni. Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast. Neil oli väga väike aju. 4. Dinosaurusi oli nii taim kui ka lihatoidulisi.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma
Selle üle on vaieldud ning leitud, et tegelikult võisid nad olla püsisoojased. Nad olid väga aktiivsed ning olid Keskaegkonnas edukamad kui esimesed imetajad või imetajataolised roomajad. Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega, kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks
Miks dinosaurused välja surid? Caroly Saar & Kristin Kaurit Sissejuhatus Click to edit Master text styles 240 miljonit aastat Second level Third level tagasi algas Fourth level dinosauruste ajastu Fifth level Suurimad olid üle 30 meetri pikad 65 miljoni aasta eest surid salapärastel asjaoludel välja Alvarezi asteroidi teooria Kõige laialdasemalt levinud teooria 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoriit langes
olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luuplaadid, ogad ja muud kehavälised luumoodustised. Kuigi enamasti olid dinosaurused tuntud oma suuruse poolest, olid enamik dinosaurusi inimesesuurused. Enamus dinosaurusi ehitasid pesasi ja munesid mune. Väljendi ,,Dinosaurus" võttis kasutusele 1842 aastal inglise paleontoloog Richard Owen, mille tuletas ta kreekakeelsetest sõnadest deinos (kohutav, võimas, imeline) ja sauros (sisalik). Alates sellest, kui esimesed dinosauruste fossiilid 19. Sajandi algul avastati, on dinosauruste skeletid suurtes maailma muuseumites põhiatraktsioonid olnud. Samuti on saurustest kirjutatud palju raamatuid ja vändatud palju populaarseid filme. 2. Päritolu ja väljakujunemine Esimesed dinosaurused arenesid välja kõikide roomajate ja lindude ühistest esivanematest. Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad.
esialgu on teadus sellest veel kaugel. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Dinosaurused (Dinosauria) Dinosauruste aeg on tuntud keskaegkonnana, mis kestis ajavahemikus 248 miljonit aastat kuni 65 miljonit aastat tagasi. Keskaegkond jaotub kolmeks ajastuks triias, juura ja kriit. Kliima oli tol ajal nagu tänapäeva troopikas. (Walker et al, 2001) Need hirmuäratavad sisalikud olid maismaaloomad. Teistest roomajatest eristas neid eelkõige jalgade asend, sest dinosauruste jalad asetsesid otse kere all, aga mitte külgedel nagu näiteks krokodillidel. (Cambournac, 2006) Dinosaurused jaotatakse kahte suurde rühma: sauruselaadsed, kelle vaagnaluu on nagu sisalikel ja linnulaadsed, kellel on lindudele omane vaagnaluu. Teadaolevaid dinosauruste liike on umbes 600, need jaotatakse 44 sugukonda. Nad kõik ei elanud ühel ja samal ajal: iga liik elas umbes 2-3 miljonit aastat, kuni sellest arenes uus, keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006)
Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega.
Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabumise ajendite kohta. Browni Ülikooli geoloogi Jessica Whiteside'i juhitud uuring rajaneb üsna mitmesugusele tõendusmaterjalile, näiteks analüüsisid teadlased iidse taimevaha jäänuseid ja laavakivimi kihte settekivimi kihtide vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid