50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MegaMind
Õppematerjali autor
.............................................................. 14 Imetajad Oligotseeni ajastikus ......................................................................................... 15 Kliima muutus ja massiline väljasuremine ...................................................................... 15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18 Elu teke Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: prokarüoodid, arhed ja eukarüoodid.
membraanseteks. Selliste tiibade peamine funktsioon on lendamine. Membraansed tiivad on kiletiivalistel, kahetiivalistel ja mõnedel teistel putukarühmadel. Sageli on tiivad paksenenud ja sellisel puhul on nende ülesandeks lisaks lendamisele ka putuka kaitsmine, vahel on sellised tiivad omandanud ainult kaitseülesande. Näiteks paljudel jooksiklastel on kattetiivad osaliselt kokku kasvanud, misläbi nad on kaotanud lennuvõime sootuks. Tavaliselt on tugevnenud eelkõige esimesed e. kattetiivad. Mardikalistel on need enamasti kitiinjad, näiteks sihktiivalistel aga nahkjad. Tiivad on sageli kaetud mitmesuguste karvakeste (näit. kiletiivalised) või tiivasoomustega (liblikalised). Putukate tiibadel võib esineda veel teisi lisafunktsioone, näiteks vaenlase hoiatamine (tiibade hoiatusvärvused), vaenlaste eest peitumine (varjevärvused) jne., Putukate tiivad võivad töötada hämmastavalt kiiresti. Poola teadlane Sotavalta on
on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit taksonid. Näiteks põlvnevad luukaladest kahepaiksed, kahepaiksetest roomajad, roomajatest imetajad ning linnud. Vaid viimased on monofüleetilised, aga kõiki käsitleme praktikas omaette klassidena. 7. ARHAIKUM EHK ÜRGEOON Ilmusid üherakulised organismid. Kivistisi: stromatoliidid (võimalikud bakterimattide jäljed). PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid,
kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8
See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid