Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Taim - sarnased materjalid

koed, rakud, meristeem, epiderm, floeem, teiskasv, kestad, ontogenees, viljad, tugikude, gaasivahetus, kambium, epidermi, puitunud, juhtkimbu, varte, puidukiud, juhtkimp, tugikoed, hikude, kattekude, ontogeneesi, mber, rval, petus, rakukest, sekundaarne, taimes, kattekoed, korkkude, kallus, eluea, fotos, eluaastal, trahheed, trahheiidid, niineosa
thumbnail
2
doc

Taimed

Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Taimekoed

Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem ­ varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem ­ varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem ­ õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

TAIMESTIK

Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos ­ eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) ­ eos eos - eelleht (gametofüüt, n) ­ viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) ­ eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taimekoed

Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimeriik

4. autotroof ­ org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon ­ võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär ­ Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika ­ teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia ­ samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon ­ kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos ­ e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem ­ taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees ­ looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof ­ org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine ­ elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus ­ org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim ­ õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas suunas enam-vähem võrdne ning prosenhüümsed rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni (bömeeria ehk

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimerakk

difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse.

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Taimerakk

Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

.....................................................................................................................................................6 KOED.....................................................................................................................................................................7 Taimekoed..........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

rakukestaga. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ­ ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime.

Eesti taimestik ja selle...
194 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

- botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Vars ja juur

3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

· Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust · Elektromikroskoop: hall, saab palju suurendada Kudede jagunemine · Epiteelkude: paikneb tihedalt, kaitseb teisi kudesid · Lihaskude: piklik, et saaks tõmbuda kokku · Sidekude: paiknevad hajusalt, ühendab elundis koosnevad koed ühtseks, kaitseülesanne · Närvikude: pikkade jätketega, omane erutuvus ja erutus, ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks · Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. · Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud

Bioloogia
178 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Taime- ja loomaraku erinevused- ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine- ja energiavahetustüüpidest. Taimerakke katab rakukest ja rakumembraan, loomarakku katab ainult rakumembraan. Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk ­ rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus ­ algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K ­ kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on ­ soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga ­ K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca ­ lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VARS

asetsevad üksteise lähedal. Lühivõrsed tekivad kaenlapungadest paljudel puudel ja põõsastel. Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Botaanika loengukonspekt

loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud ­ pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rakud ­ pikkus ületab kordades laiust Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist: 1) Rotatsioon ­ plasma liigub ühes suunas 2) Tsirkulatsioon ­ erisuunalised liikumised 3) Voogamine ­ raku sisu rütmiline liikumine Plastiidid esinevad taimedel 1) Kloroplastiidid 2) Kromoplastiidid ­ punased, kollase, oranzid 3) Leukoplastiidid

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu mullast, liiguvad juurtest ksüleemis lehtedesse. Ksüleem on taimede juhtkimbu puiduosa. Tema peaülesanne on vee ja mineraalinete transport. Vee liikumine toimub osmootse rõhu tõttu. Rakud ksüleemis on spetsiaalse ehitusega, et nad võimaldab suuri veehulki transportida. Vesi liigub traheede või trahheiidide kaudu. Vee liikumine ühes suunas. Plastiliste ainete liikumine floeemis: plastiliste ainete liikumine floeemis on laskuva vooluga (vahest mõlemasuunaline). Taimed säilitavad orgaanilisi toitaineid sageli juures, slp ka laskuvad voolud. Vajadusel saab taim kasutada juures säitatud plastilisi aineid ka kevadel või mõnel muul ajal kui taim seda vajalikuks

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond ­ tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine ­ rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks.

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
21
doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012

38. Koobaspoorid erinevad tavalistest pooridest selle poolest, et ..esineb toor e läätskile. Paiknevad trahheiidide seintes, trahheiidid on omavahel nende kaudu ühenduses. Pooride membraanidel puuduvad sekundaarsed paksendused ja neid läbivad omakorda peened poorid (5-170 nm). 39. Caspary triibud sisaldavad millist polümeerset ühendit? .suberiini.....Kus Caspary triibud paiknevad ja milline on nende tähtsus. endodermi rakud on ümbritsetud nn. Caspary triipudega, mis kujutavad endast suberiini sisaldavat vöökujuliselt paksenenud piirkonda ümber endodermi rakkude. Caspary triibud suberiini sisalduse tõttu välistavad vee liikumise apoplastis ja vesi peab sisenema rakkudesse. Seega endodermi tasandil kontrollitakse, millised vees lahustunud ühendid sisenevad rakkudesse ja millised mitte 40

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE

Algoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Taimerakk ja taimekoed

Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles on ka mitmesugused rakuosad. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes.

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Botaanika

Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula ­ raku kest tekitab kambrikesi ­ mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool

Botaanika
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun