Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähtpäevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastlapäev, tähtpäev, jaanipäev, riideid, kadrisandid, jõulud, lihavõtted, jüripäev, maagia, eritoit, vastlakuklid, kartuleid, käidi Tõnisepäeva öösel käidi võõra lamba pead pügamas, sellest villast sai kaitsevahendi kohtu ja saksa viha vastu. Muidugi oli sellise teguviisiga võimalik ka teise lambaõnne pidurdada. Lõuna-Eestis viidi hommikul kolm hargitäit sõnnikut põllule, viijale pakuti liha. Seegi komme oli mõeldud loomade kaitseks ja vilja edenemiseks. Tõnisepäeval põhiliselt söödi tangudega keedetud seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23
Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ennustasid küünlapäeva järgi, milline ilm tuleb suvel. Kui küünlapäeval
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest
-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Autor: ,,Olen mõnel korral teinud pere või tutatvatega volbrituld nii Tõrvas kui ka Tartus. Õhtud on tavaliselt olnud väga meeldivad. Küpsetatakse liha ja veedetakse mõnusalt aega, vahel ka lauldakse." 10 JUUNI JAANIKUU Tähtpäev: Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Jaanituli
Pühad on nii või teisiti osa meie elust ja seepärast arvan, et neist võiksid kõik rohkem teada. 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas Ameerikas tähistatakse 17. märtsil St. Patricku päeva. See on pühendatud iiri päritolu ameeriklastele. Sel ajal toimuvad suurimad peod New Yorgis, Chicagos ja Bostonis, kus inimesed on riietunud pealaest jalatallani rohelisse. Püha Patricu päev on väga vana tähtpäev, ehkki Iirimaalt jõudis kõigepealt Ameerikasse ja sealt edasi teistesse riikidesse alles 18.-19. sajandil. http://www.epl.ee/artikkel/151553) Mees, kellest hiljem sai Püha Patrick, Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales'is ligikaudu aastal 385. Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni, et ta on pagan. Siis müüsid Iiri maradöörid ta orjaks ning orjapõlves sai ta lähedaseks Jumalaga. Pärast kuut aastat orjamist Maewyn põgenes ning läks Gauli kloostrisse
Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Korjusepäev - 12. märts On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Karjalaskepäev - 1. aprill
tugevasti helendava tähe mulje on võimalik, kui Jupiter kohtub Saturniga Kalade tähtkujus. Kaldea tähetargad tõlgendasid seda taevanähtust astroloogia põhimõtete kohaselt järgmiselt: Iisraelis sünnib maailma valitseja. Sest Jupiter sümboliseerib maailmavalitsemist, Saturni peeti Palestiina planeediks ja Kalade tähtkuju Iisraeli tähtkujuks. Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu
7. jaanuaril viidi jõulukuusk toast välja ning jätkusid kõik argised tööd. (1995 puusea aasta). Kristliku versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) NUUDIPÄEV – 7. jaanuar. Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula
leiba, ega see pole võlga". Enne lahkumist tuli kodu õnnistada laulusõnadega ,,Kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne". ,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab mängija tooli ees, kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest kukkuda. Võidab võistleja, kellel neid sinna kõige rohkem kukub. 2.3. Jõulud Algselt, eesti rahvakalendris, tähistasid tänapäeval jõulude all tuntud kuupäevad (25.-27. detsember) talvist pööripäeva. Neljandal sajandil paigutas aga ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesus Kristuse sünnipäeva, millest tuleneb jõulude nimetus enamikes Euroopa keeltes. Tänapäeval on jõulud usulist tähtsust minetamas. Jõulude ajal tähistati vanasti talvist pööripäeva, uue tööhooaja algust ning aastavahetust (pikad pühad, mis kestsid toomapäevast 21.12 nuudipäevani 7.01)
Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24
karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19 . sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev . Jüripäeval peeti mitmel pool naiste - ja meestepühi . Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha , kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail . Tänapäeval on jüripäev koristuspäev , skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis
..............................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed..................................................................................................4 Maagilisi tavasid jõulude ajal..................................................................................................7 Uuem jõulukombestik.............................................................................................................8 Kristlikud jõulud......................................................................................................................9 Kokkuvõtte............................................................................................................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................................11 3
ÕLU JA KALI: · Vana-Ida kultuurirahvad jõid ka õlut · Juba 3000 eKr jõid egiptlased õlut · Õlle valmistamine: linasest kuumutamine · 15. Saj. oli Tlns õllekandjateks eestlased · Talgulistele pakuti õlut alates 18.-19. Sajandist · Õlu oli ohvrianniks ja õhvripidustustest osavõtjate joogiks · Seto külas ohverdati õlut Pekole · Lee- lahtine tulease · Pulma ja matusekombes oli õlu ka ohvrianniks · Varrud- katsikud · Jõulud olid õllepühad · Mihklipäevaks tehti õlut, sest siis tähistati välitööde lõppu · 19. Saj. peale 1ms lõppu hakati suurt tähelepanu pöörama koduõllele · Kosjal olijatele toodi õllet suure kannuga · Kali oli õllest saadud jook, kalja ei pandud kinnisesse anumasse, õlut aga pandi MATUSETOIDUD: · Kaunviljad, tangupuder, kapsad, lihatoidud · Kaunvilju (ube, herneid) keedeti soolvees · Mulgimaal välditi kaunvilju
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27
• Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september). • Peresiseselt arvestati söömiskordade vaheline aeg (töö pidi saama kolmandaks söögikorraks valmis) ja erinevus oli selles veel, et suvel söödi 3x ja talvel söödi 2x. Rahvakalendri uuem kihistus • Seotud kirikukalendri tulekuga 13. sajandil. • Esimesed mõjutused pärinevad 11. sajandist. • Püha Jüri mõjutas eestlaste mõttemaailma varem, kultus tuli sisse läbi vene kiriku.
- Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve. - Kui talvel palju härmatist, siis tuleb hea heina- ja viljasaak. Kasutatud kirjandus: Astroloogiline abimees 2004 Astroloogiline abimees 2006 Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev. JAANUAR NÄÄRIKUU, HELMEKUU Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole. Kõvad külmad, päikesepaiste ja kohev lumi on soodsad põldudele. Nääripäev (1.jaanuar) on üks paljudest jõulupühadest, märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. · Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks. Ennustati, et kui sel ajal on sügav
muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) Vaka sisu – idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid Vakaga seotud pühapäevad – tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale Setu paralleel – Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine – inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel
ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) · Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla vakuskonna peale · Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) · Vaka sisu idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid · Vakaga seotud pühapäevad tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. · Iidoli demoniseerumine sarnaselt (maja)haldjale · Setu paralleel Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja Pekopapi valimine inimene kelle aidas hakkab see iidol asetsema ja kes peab tagama, et see asi peab olema. (Valimisviis, mille tulemusena keegi saab vigastatud VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6. Puuviljad 42 TÖÖLEHT 7. Aeg 43 TÖÖLEHT 8. Minu pere ja kodu 44 TÖÖLEHT 9. Metsas ja õues 45 TÖÖLEHT 10. Jõulud 46 TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16
või mitte. Oluline on uuringuid alustades tunnistada ja hinnata kriitiliselt oma uskumusi, eelarvamusi ja erapoolikust. Püha on midagi täiesti teistsugust. Püha on tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis omistatakse eeldusele, mida ei ole võimalik tõestada. Sui generis nähtus iseenesest. Üleloomulik ja loomulik. Sakraalne ja profaanne. Tabu Üleloomulik vägi on religiooni ja maagia objekt nähtus, mis ei ole inimesele ehk subjektile tema meeleelundite kaudu objektiivse reaalsusena kogetav. Olemasolev teave selle kohta on mütoloogiline või teoloogiline. Üleloomulik vägi on iseloomulik üleloomulikele olenditele (Jumal, jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus. Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt
PÕLISRAHVASTE USULISED TRADITSIOONID TÄNAPÄEVAL: · Budistlikud maad templites olevad altarid, mis on mõeldud budismieelsetele jumalustele, kelle poole abi paludes pöördutakse · KeskAasias pühapaikadeks sõdalaste hauad (Tsingiskhaan, Timur) (Nõukogude Liidu lagunemisest saadik) · Hiina esivanemate austamine · Kristlus paljud usutavad pärit enne Kristust - Jõulud Jeesuse Kristuse sünd Algselt olid jõulud päikese pidustused keset kõige pimedamat aega · Mitmete vanade traditsioonide taastamise tulemusel on tekkinud uus usund uuspaganlus ehk wicca - Nõidade kokkusaamised - Paganlike rituaalide loomine (Iirimaal) - Neid huvitab looduse pühadus ja naiste roll usundis AABRAHAMLIKUD USUNDID: JAGUNEMINE: · Islam (juutluse ja kristluse traditsioonide jätkaja, juutluse ja kristluse pühakirja
Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud). Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga.
-) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb see instrumentide poolest, mida kasutatakse tõestamiseks. (ühe puhul usutakse, et see on tõde, teine kasutab mõistust) * Neid iseloomustab ka tsükliline maailmapilt ehk nende arvates kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku. -) Sealpoolsus transendentne ja siinpoolsus immanentne. * Maagiline maailmapilt -) Maagia tehnika, mille abil inimene ületab igapäeva elu takistusi. (kui ma valdan õiget tehnikat, kasutan õigeid sõnu jms siis ma saan kõigega hakkama) Maagia tahab mõjutada vaimumaailma. * Ürgilmutuse teooria loomismüüdid on väga sarnased kõikjal ja võib järeldada, et kõik sai alguse ühest kohast detailid on erinevad, kuid sisu on üks. Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese. Inimene ja jumal elasid harmoonilises suhtes ja mingi
02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks
2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittetegemine hoiab halvad asjad eemale, toas vilistamine?) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes
· 14. märts emakeelepäev; · maikuu teine pühapäev emadepäev; · 9. mai Euroopa päev; · 4. juuni Eesti lipu päev; · 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 1. september teadmistepäev; · oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev (jõust. 19.03.2011) · novembrikuu teine pühapäev isadepäev · Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev · rahvahääletuse toimumise päev · Euroopa Parlamendi valimise päev
Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
