Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Tähendusest ja osutusest" Gottlob Frege - kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõeväärtus, kõrvallause, väljend, tähenduseks, kaudses, kujutlus, asendada, tingimuslause, osutab, lauses, pealause, laused, tähistavad, otsustus, frege, oletus, eristus, kaudselt, kujutlust, lausel, väärus, otseses, subjekt, tähistus, tingimuslausetes, olevik, koostisosa, teisega, gottlob, identsus, väited, teadmistele, sünteetiline3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924
siis saab seda teada üksnes aposterioorselt. Aprioorne teadmine on see, mida on võimalik saada mitte- empiiriliselt kas mõistusliku arutluse või intuitsiooni teel. Üheks aprioorsete teadmiste allikaks on peetud ka kaasasündinud ideid. Analüütiline/Sünteetiline See eristus on loogilis-semantiline ning käib selle kohta, mis määrab väite tõeväärtuse (=selle, kas lause on tõene või väär). Analüütilised väited on need, mille tõeväärtus on määratud üksnes tema osade tähenduse poolt. Sünteetiliste väidete tõeväärtuses mängib rolli ka see, kuidas maailm on. Näiteks väite "Kõik luiged on valged" tõesus sõltub sellest, kas kõik luiged on tõepoolest valged ta sõltub sellest, milline on maailm. Need on sünteetilised laused. Seevastu lause "Kõik poissmehed on vallalised" tõeväärtus sõltub üksnes tema koostisosade tähendusest - tegemist on analüütilise lausega.
Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus
Analüütilise filosoofia rajaja Gottlob Frege (1848-1925) ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Nt S teab, et Koidutäht on Ehatäht. Neist mõeldakse erinevalt, kuid lause on tõene, kuna neil on üks osutus (denotaat, ik reference). Frege eristas väljendi tähendust selle mõttest. Keelelise väljendi tähenduse (ik meaning, sens) all mõistetakse seda objekti või objektide klassi, mida antud väljend tähistab ehk nimetab. Väljendi mõtte (ik thought) all mõistetakse tema mõttelist sisu, st seda väljendis sisalduvat infot, tänu millele väljend ühe või teise objekti või objektide klassiga ühendusse viiakse. MÕISTE (ik concept, term) on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. (Märkus: eesti keeles võib sõna mõiste osutada ka sõnale või sõnade rühmale, mida kasutatakse mõistest rääkimiseks
loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida,
loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida,
Kas see on siis sama, mis ikoon-indeks-sümbol? 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - alus öeldis sihitis (1 + 3 = 8) Semantiline - loogiliselt tõene (1 + 3 = 4) Pragmaatika - mõista asja õiges kontekstis (pikk poiss) Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Süntaktika on osa matemaatilisest lingvistikast. Ameerika lingvistika sai alguse indiaani keelte uuringutest. Indiaani keeltes on teised sõnaliigid, kui neid ülse on, ei ole kirjandust ja kirjakeelt. Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, et keelejadad oleks õigesti teostatud. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja
ja reeglitega. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi aseml olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega. Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum
tähistaja) 5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest 1. Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli. 2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus. Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist.
eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida ametitunnused, tähis. Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus- käände aluseks on vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Sümbolid on olemas ka loomadel- sabaliputamie avaldab meelt. Suund, Kontakt, Subjektiivsus. Kokku on igas keeles 216(6x6x6 Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või b) semioos ja selle dimensioonid Inkas 4. midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru- süntaktika, semantika, Keele funktsioonid: Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika
me võime rääkida ka inimesest inimese mõistet defineerides. • Nominalism(vastandina realismile) – pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks. Üldmõisteid, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nende järgi asjadest sõltumatult. Mõisted iseg ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Reaalselt on nende jaoks olemas vaid konkreetsed asjad , üldiseid ideid kui universaale pole üldse olemas ja on vaid kokkulepped, väljamõeldised, sõnad (kuigi väljend nagu „laud kui selline“ on olemas). Tänapäeval nimetatakse nominalismiks vaadet, mille kohaselt abstraktseid objekte (arve, propositsione jne) pole olemas. Näiteks: ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. • Realism(vastandina nominalismile), mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas. Universaalid kui
Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
Konstruktsioonispetsiifilised reeglid asendati üldiste piirangute ja reeglitega. Tähendus ei olnud määratletud vaid süvastruktuuri poolt. Sõltumis-sidumisteooria = mõjustus- või sidustusteooria. Grammatika on iseloomult modulaarne. Eri moodulid valitsevad ja reguleerivad eri asju, aga nõuded peavad olema rahuldatud, et lause oleks grammatiline. Kasutatakse X'-teooriat ja selle erinevaid allteooriaid: · temaatiliste rollide teooria (kuidas lauses olevatele argumentidele antakse temaatiline või semantiline roll? kui aktiivist moodustatakse passiiv, siis kuidas antakse semantilisi rolle) · käändeteooria (kääne ei pruugi viidata morfoloogilisele käändele, kuigi inglise k käändeid pole; räägitakse abstraktsest käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega)
Saussure ise oli ka seotud strukturalismiga. Semantika – tähenduseõpetus. Üks semiootika 3 dimensioonist (Morrise järgi: pragmaatika, süntaktika, semantika). Hakkad tõlgendama ja mõtlema. Loed lauset, tekib ajus mingi mõte(pilt/kujutlus). Kuidas mingi asi saab tähenduse, miks me saame asjadest aru nii, nagu me saame. Märgi ja tähenduse vaheline seos. Mida märk peaks põhimõtteliselt interpreteerida. Süntaktika – struktuur, kuidas on asjad ritta asetatud. Sõnade järjestus lauses, aga ei loe veel mõttega läbi. Reeglistik, aga ei mõtle. Märgi ja märgi vaheline seos. Pragmaatika – kuidas lause asetub kontaksti, mingid lisateadmised. Nt segaja on kõrval, müra, kas inimesed mõistavad üksteist. Kõige kõrgem ja keerulisem aste. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Märgi ja kasutaja vaheline seos (peab teadma kõiki eelmisi, et aru saada).
? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi aseml olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega. Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav märkide kogum
Maagiline ruut (,,sator") See on üks kõige kuulsamaid tekste, kuid samas me ei tea, millest see räägib. Seda on leitud ka Eesti territooriumil nõidumisprotseduurides. Selle umbkaudne tõuse võib olla et ,,Külvaja Arepo künnab põldu/töötab. Kuid see võib vastata sellele ainult siis, kui see on ladina keeles. Joonis Maagiline ruut Sator Boustrophedon (härjaga küntud loetakse edasi-tagasi) vanim kirjasüsteem, mida teadaolevalt ei kasuta praegu keegi. Palindroom > väljend, mida võib lugeda paremalt vasakule ja vasakult paremale ning mõte jääb samaks. (123454321 on ka palindroom, kui need on märgid mitte numbrid) Nt: S a S b S aSa
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Variant tema tööst, mida avaldas 1914.aastal Tema jaoks on keel puhas kood, ilma igasuguse semantikata. Keeleteaduses tuleb tähendus välja mõtelda. Tema seisukohad: Keel mitte häälikud ja mitte tähendused, vaid nendevahelised seosed, vormid Seotud ja vabad vormid, konstituendid. Vormide klassid, substituudid (elemendid, mis võivad lause sees esineda erinevalt.. nt kass jooksis kooli, poiss jooksis kooli jne.. kass ja poiss kuuluvad ühte klassi, sest võivad üksteist lauses asendada). Morfoloogia (seotud vormid) ja süntaks (vabad vormid) Etics vs emiks (fonetics vs fonemics) (sõnal etics pole seost eetikaga, tulnud sõnast fonetics, foneetika on see mida uurime, heli ja artikulatsioon, keele materjaalne külg, foneemika tegeleb keele abstraktse küljega) Segmentatsioon distributsioon Zelig Harris (1909-1992) Tähtsaim ameerika strukturalist, viis Bloomfieldi idee täiuslikkuseni
Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema seal või mujal sel hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk
Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11
tõesed, väistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad aga korraga väärad olla. 4) Küllaldase aluse seadus : ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. LOOGIKAHARUD NING NENDE NIMETUSED 1) TRADITSIOONILINE LOOGIKA – koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Mõisteloogika. 2) KLASSIKALINE LOOGIKA – lausearvutus ja predikaatarvutus. Klassikalises loogikas on väljend LAUSE sama tähendusega, mis PROPOSITSIOON(väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid.
c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti. Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust. Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks.
Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis suhtes või mingil määral. (Peirce'i definitsioon). Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud, ta omab tähendust ainult suhtes teiste märkidega, ta on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit tähendust (nt. liiklusmärgi puudumine teel). Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega). Märgisüsteeme kasutavad kõik organismid.
Substantiivi(nimisõna) kategooriad -arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr
olukorras tegemist sellega, et usume liiga kergekäeliselt teatavate kogemuste üldistusi, mis – osa varem, osa hiljem „üllatusi“ tekitavad. Näited valemite tähiseks-tähenduseks olemise kogemustest pärit üldistustest: I. Valemist W(x), millel pole kuju xz ja milles esineval tähisel x on omakorda tähis y, järeldub valem W(y), mille saame, kui asendame valemis W(x) tähise x tähisega y ning lisaks valemile W(y) järeldub ka see, et valemi W(y) tähenduseks on valem W(x). Ehk lühemalt: [W(x)&(yx)] É [W(y) & (W(y)W(x))] II. Valemist W(x), millel pole kuju zx ja milles esineval tähisel x on omakorda tähendus y, järeldub valem W(y), mille saame, kui asendame valemis W(x) tähise x tähisega y ning lisaks valemile W(y) järeldub ka see, et valemi W(y) tähiseks on valem W(x). Ehk lühemalt: [W(x)&(xy)] É [W(y) & (W(x)W(y))] Näited üldistustest koos üllatustega Näide 1
Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust)
(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood - Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause )
Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A
Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch. Bally teosed), Pariisi koolkond (põhiline A
KÕNE jutumärkidega. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa.
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on
moodustavad) ning/või leiab oma konteksti keerukamas lingv. ühikus (sõna lause kontekstis). Keeleühikute grupeering loob kõrgemal tasemel uue keeleühikute grupeeringu. Kombineerimine ja kontekstuur (kontekstiline kompositsioon) on ühe ja sama operatsiooni kaks palet. Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Selekteerimine -- on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on eelnevaga ühelt poolt ekvivalentne ja teisalt erineb sellest. Seega on selekteerimine ja substitutsioon /asendus/ ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul toimub valik käepäraste elementidega (tähed ja helid), siis siin toimub valik mälu põhjal tähendusi valides. Paradigmaatika: märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Metafoor.
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga.
annaabi.ee 
