1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest.
Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule.
6. Näide: Kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente massi nimetatakse pärmiks. (lk 66) Esitatud vastuolusid. 7. Näide: Seened võivad inimestele olla kasulikud või kahjulikud. (lk 71) On esitatud küsimusi ja fakte, mis panevad kaasamõtlema. 8. Näide: Milleks on vaja pärmi? (lk 71) Motiveeriv esituslaad Sisaldab küsimusi, mis panevad arutlema. 9. Näide: Miks ei upu mets taimejäänustesse? (lk 71) Esitatud tagasivaated minevikku. 10. Näide: Veel 19. sajandi esimesel poolel oli meil laialdaselt kasutusel tuletael. Seda kasutati süütematerjalina tule saamisel tuleraua ja ränikivi abil. (lk 70) Õpiku keelekasutus Laused on enamasti lühikesed ja selged. Mahuvad õpilase töömällu. 11. Näide: Üldse on Eestis umbes 200 mürgist seent. (lk 67) Üksikud laused liiga keerulise konstruktsiooniga. 12
pisaravedeliku moodustamises. Põhjus on selles, et arvutiga töötav inimene pilgutab silmi vähem kui tavaliselt, mistõttu on häiritud pisaravedeliku laialiuhtumine silmamunal" ja "Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama" · Peatüki lõpus ülevaatlik kokkuvõte, võimaldab tekstist paremini aru saada · Erinevate asjade võrdlus tabeli näol 4. Motiveeriv esitluslaad · Rõõmsad värvid, naljakad pildid · Mõned tagasivaated minevikku (nt: "1940. a avastas K. Landsteiner koos A. S. Wieneriga nn reesusfaktori, s.o lisaks eelpool kirjeldatud valkudele veel ühe erilise valgu punaste vererakkude pinnal." · Peatükid paraja pikkusega · Kasutatud samaealiste pilte nt: · Peatüki lõpus erinevad küsimused, millele vastamine näitab, kas materjal selge nt: "Mis ülesanded on pisaravedelikul ja miks seda peab pidevalt erituma? Mis värvi on sinu silmad? Millest see sõltub?
ümber"). ,,Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu Mille nägemiseks polnud sul silmi Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält" Arvamused: See luuletus on täitsa hea kuid eeldab sobivat ümbrust See inimene on andekas kuid vajab esile tõusuks tausta See ajastu on keeruline küll Kuid nõuab võrdlust teisega Minu nina on minu ainult siis kui ninasid on kõrvuti rohkem Ja siis on üksildasi kes saavad sillaks võrreldamatute vahel Nemad määravad tuleviku ja tagasivaated Ene Mihkelson"Katkuhaud" Kirjastaja kirjutab: Ene Mihkelsoni raamat kirjutab asjadest, mis puudutavad kõiki eestlasi lähedalt. Tema romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult Teise maailmasõja lõpus ja selle järel, ajal, millest tal endal on üsna udused ja lapselikud mälestused. Ta teab, et ta isa ja ema varjasid ennast metsas, isa tapeti, ema on küll elus, kuid jutustaja on temast võõrdunud. Teda
Kivirähkile omaste rõvedate lugudega, mida selles novellis jutustab meenutustena edasi loo kolmas tegelane, kellele esimesed kaks külla lähevad. Lugeja huvi ja pinge on saavutatud ja kestavad sealtmaalt loo lõpuni. Teoses esineb anakrooniaid: prolepsis, ehk ettevaade leiab aset juba loo alguses, nagu eespool toodud tsitaadist välja lugeda saab on jutustaja ette öelnud, millise alatooniga sündmused aset leidma hakkavad. Loo tegelaste puhul esineb analepsis ehk tagasivaated: kaks tegelast meenutavad möödunud sündmusi oma elust. Nii annab jutustaja lugejale edasi tegelaste eellugusid. Näiteks meenutab peategelane Jaan oma vanaonu juubelit, põimides selle käesolevasse hetke ja lootes, et eelolev vanatädi sünnipäev sarnaneb olnule. Vanatädi meenutab karme lugusid oma elust, mis näitab, mispärast on ta nii umbusaldava suhtumisega, et lukustab ukse ning võtab võtme enda kätte. Minu arvates ei ole aru saada, et ajaline distants
Kindlamast kindel, et need eestlastest relvakandjad, keda poleks maha lastud, oleksid Venemaale vangilaagritesse saadetud. Aga sõjavangide pered, sõjakurjategijateks tembeldatavad tsiviilelanikud... Mul on kuri kahtlus, et pärast kaotusega lõp-penud vastupanu oleks Eestist küüditatute hulk ületanud kümme või rohkemgi korda nende inimeste arvu, kes viidi Siberisse esimeses sovetlikus suurpuhastuses 1941. aastal. Tänavused tagasivaated seitsmekümne aasta taha meenutavad ängistavaid sündmusi. Ja ärgitavad uusi ja uljaid spekulatsioone. Ühelt poolt on see paratamatu. Teiselt poolt tahaksin kaasmaalastele soovitada: mõistke minevikku minevikuna ja jõudke meie keerulise ajalooga kokkuleppele.
1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest. 50 ja 60 a. Eestis Väga paljud kirjaniku olid Eestist lahkunud ja asemele tekkis väga vähe. Kirjanduse tase oli väga madal. *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine Kirjanike liidust visati välja Tuglas.
Jaanus Vaiksooga). Tõlkinud ETV-le aastail 20022003 BBC lastesarja "Tweenie- põngerjad". Muidugi on Wimberg tegusid teinud täiskasvanute kirjandusilmas. Wimbergi 2002. aastal ilmunud romaan "Lipamäe" (2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö, Virumaa kirjanduspreemia 2002) on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafial põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla- ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Sündmused leiavad aset reaalses kohas Kaaruka külas Järvamaal. Teose vorm on pigem romaan novellides kui jutustus. Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" (2000) ja "Kärppsed" (2006) annab samuti tooni autobiograafia, esimeses eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust
võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Teksitist leiame me sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib
Mihhail Bahtin Kronotoop aja ja ruumi olemuslik seos kirjandusteoses. Romaanitüübid ja kronotoobid Seikluslik proovilepanekuromaan (ehk rännakuromaan) Katsumusromaan Biograafiline romaan- tavaolukorrad Kujunemisromaan (Bildungsroman) tegelane muutlik, psühholoogiliste joontega Jutustuse aeg ja jutustamise aeg: Vene vormikoolkond, G. Genette Faabula ja süzee (story/ plot) Kord (kõrvalekaldumised faabulast, süzee moodustavad:anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Vaatepunkt "Vaatepunkti" kaks tähendust: tegelase asen ruumis ja ajas/hinnang, hoiak, mentaalne visioon, nägemine Diegees- rääkimine vastandub jäljendamisele, fiktsionaalsele väljamõeldud maailm Jutustaja: autor-jutustaja (heterodiegeetiline), jutustaja-tegelane (homodiegeetiline)
c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette) Jutustamise ja loo suhted: Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust: STSEEN kujutab loo sündmuste sellisel viisil, et lugeja tunneb ennast juhtunu vahetu pealtnägijana. (Dialoogilisus, otsekõne on stseeniline) KOKKUVÕTE edastab loos toimunu lühidalt ja ülevaatlikult, kiiremini, kui see
Realistlik ja modernistlik romaan - realistlik: inimene ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel. Selge struktuur, kujutatud maailma sisemine loogika; elu kujutamine võimalikult tõepäraselt; lugeja tunneb sarnasust enda eluga, fookuses on keerulise hingeeluga tegelased modernlistlik: kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine; tihe keel; avatud algused ja lõpud. Novell - Üks keskne ajahetk, millal tegevus aset leiab; kulminatsioon + tagasivaated; kehtib ühtsuse printsiip novell loetakse korraga läbi; üks põhitegelane, tegevuskoht, vaatepunkt, vähem kirjeldust ja detaile võrreldes romaaniga. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanizanri esiletõus? Kas romaanizanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega?- 17. sajand - Romaan asendab eepose, saades eepika põhizanriks, üleminek luulelt proosale. 2 märksõna: realism ja individualism > sündmustik seotud konkreetse
· Glossolaalia tähendusteta sõnade jada (nt pusla husla-nek) 13. Mis on narratiiv? · Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms) · Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika. Narratiiv on korrastatud sündmuste seeria (algus, loo arendus, lõpp) · Narratiivi iseloomustab seotus ajaga. Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne) Faabula (sündmused ajalises järjekorras) ja süzee (sündmused esitamise järjekorras) Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega Narratiiv eeldab vahendajat - jutustajat (jutustaja vaatepunkt) Narratiiv on kirjandusteaduses oluline viimase 30 a jooksul, narratiiv on lugu. Ka teadusvaldkonnad on oma olemuselt narratiivid, nt ajalugu (minevikusündmused
o Realistlikus inimene ühiskonnas, sotsiaalsed prob, selge struktuur, elu tõepärane, samastumine, argielu o Modernistlikus perspektivism, impressionism, vormi eksperimendid, reaalsuse ümberkorraldamine, sisemine ruum ja aeg, teemadeks kogemused, lootuse kadu, kunstnikud Novell Ühtsuse printsiip – loetakse korraga läbi Selektiivne süžee Ajaliselt ühtne Kulminatsioon + tagasivaated 1 peategelane, 1 tegevuskoht, 1 vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Suletud v avatud – kas puänt on v ei Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval).
seotud. Väljamõeldud tegelased (,,luulelt laenatud"-Vilde) väljamõeldud esindavad tüüpilist käsitöölist, talupoega, külaelu, kuid ei oma peategelase rolli, loovad koondpildi. Realistlik kirjandus eeldab ajaloo tundmist, eri allikate läbitöötamist (oli romantismis ebaoluline), Mahtra Sõja jaoks töötas läbi ajaloolised tekstid, viibis arhiivides, kasutas reaalsete inimeste mälestusi, kohtus nendega. Mittefiktsionaalsete ideede toomine romaani, reaalsuse efekt! Ajaloolised tagasivaated romaanides, miks said Mahtra rahutused üldse alguse, eellugu. Vene valitsuse majandussüsteemid, talupojad allutatud mõisnikele. Talupoeg oma maa ori maa oluline talupojale, pärisorjus, teoorjus e töö tegemine maa eest, et teenida ära oma väike kehv maake. Ük kriitiline!! Küla kujutamine 19. Saj II pooles Eesti küla ük pärast Põhjasõda (vene võit rootsi üle), talupoeg kuulub mõisnikule, aadelkonnale, pärisorjus kuni 1816, edasi teoorjus. Küla teema kaudu tegelemine
Selge struktuur, kujutatud maailma sisemine loogika; elu kujutamine võimalikult tõepäraselt; lugeja tunneb sarnasust enda eluga, fookuses on keerulise hingeeluga tegelased. • modernlistlik: perspektivism; impressionism; kirjanduse ka selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine; tihe keel; avatud algused ja lõpud Novell. Üks keskne ajahetk, millal tegevus aset leiab; kulminatsioon + tagasivaated; kehtib ühtsuse printsiip – novell loetakse korraga läbi; üks põhitegelane, tegevuskoht, vaatepunkt, vähem kirjeldust ja detaile võrreldes romaaniga. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal).
kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel. Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline. Samas loeme me teksti lineaarselt, ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. - Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid - Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) - Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) - Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne - autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on - käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi.
suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe
Modernistlik romaan perspektivism; impressionism; kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine; tihe keel; vormi-eksperimendid; strukturaalsed reaalsuses käsitlemise viisid; sisemine ruum ja aeg; tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, tüüp. Tegelane kunstnik. Novell. ühtsuse printsiip loetakse korraga läbi; selektiivne süzee; ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab); kulminatsioon in medias res + tagasivaated; üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt; vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis; suletud novell > puüant vs avatud novell (puüant võib puududa). 15. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood - olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit
oleviku kajastamine. Realistlik ajalooline romaan käsitleb lähiminevikku, kirjutades peetakse silmas olevikumomenti. Mõisnike omavoli kritiseerimine. - Kaasaeg mineviku taustal ja minevik see ekraan, kus olevik laiali valgub. - Lähtub faktilisest materjalist või positiivsetest tõsiasjadest. - Positivism filosoofias paralleelne realismiga kunstis. - Läbivaks teemaks rahutuste põhjused selleks tagasivaated kaugemasse minevikku Vilde vaatleb seda kui klassikaline ajaloolane. Läheb tagasi Vene aja algusesse. - Tedlik kausaalsuse esitamine minevikust. - Materjali teistsugune suhtumine ajajärgu tundmaõppimine sh rahvamälestused. Teksti realiseerija. - Toob sisse tekste (refereerib seadusi, kirju, ajaleheartikleid) =: jutustaja annab endast märku kui ajaloolise tõe väljaselgitaja. - Keele roll mõjutatuna rahvamälestustest
kangelased on uhked ja erakordsed, väärtustab lootust, armastust, õnne ja nukrust, pöördutakse mineviku poole, tegelased on vastandatud (hea ja kuri), ebatavalised tegevuskohad, väga tundeküllane nt V.Hugo jumalaema kirik pariisis *Psühholoogiline romaan-keskendub tegelase hingelise, vaimse, emotsionaalse elu kujutamisele. Vähem pööratakse tähelepanu süzeelisele tegevusele ja välismaailma sündmustele. Sisemonoloogid, tagasivaated. Nt: Vilde ,,Mäeküla piimamees," 2) Novelli sissejuhatus määrab koheselt ära äreva ning ruske ja rõhuva meeleolu. Sissejuhatus suudab lugeja häälestada, ootamatuse ning salapärasuse lainele, mis kestab läbi teose. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju oma poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud ema hinge suure haava. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud
romaanis segunevad tema isiku kaudu otsingud elu ja kunstivallas (sisus ja vormis). Esindajaid: J. Joyce, V. Woolf, F. Kafka, W. Faulkner, M. Proust Vt. ÕIS Modernistlik romaan Novell. Ühtsuse printsiip > loetakse korraga läbi, Selektiivne süzee, Ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab), Kulminatsioon in medias res(sündmuste keskel) + tagasivaated, Üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt, Vähem kirjeldust & detaile kui romaanis. Arenes omaette žanriks tänapäevases mõttes 19. s algusesNovelližanri harrastajaid varasemast perioodist USA: Washington Irving,Hawthorne, Poe, Inglismaa: Sir Walter Scott , Prantsusmaa: Balzac, Venemaa: Gogol, Puškin, Turgenev Suletud novell > puüant vs avatud novell (puüant võib puududa) Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus
.. kapitalismi tumedam pool. Nüüdisrealismile iseloomulikult on tähelepanu pööratud keha kujutamisele ja kõigele kehalisusega seonduvale (kõik tänapäevane – sport, nöohooldus jne). Moodsale realismile omaselt ka palju viiteid poppkultuurile. Pidevalt mingid laulud ja lüürika taustaks, neid loetakse kõrvuti hiina luulega (iidne ja popp kõrvuti). Loo ülesehitus komplitseeritud, esmapilgul fragmentaalne ja olevikus toimuvate sündmuste vahel on tagasivaated minevikku (avab peategelase iseloomujoone sellega). Pealkirjaga tuleb selgelt esile mingisugune hinnag kas maailmale või tegelasele, skeptiline, pidev vajadus eneseteostuse, intiimsuse järele. Lõpuks jääb kõikidest püüdlustest järgi mõru maik, is it worth it kind of thing. Peategelane on bi-seksuaal. Geikirjandus. Alažanr tänapäeva realismist. Varem kuulus geikirjandus lihtsalt kirjandusse. Üks osa sellest kirjandusest iseloomustab põiklemine, ümberpööratult rääkimine vms
Suitsus sõjavastase võitleja ja väljapääsu otsiva mõtleja. III tsükkel "Rängast ringist" algab Veebruarirevolutsiooni puhul loodud hümniliste luuletustega. "Kõik on kokku unenägu" on G.Suitsu mahukaim, sotsiaalselt sisukaim ja vormistruktuurilt keerukam teos. G.Suitsu hilisluulet sisaldab luulekogu "Tuli ja tuul", mis on ta neljandaks, ühtlasi viimaseks koguks. Siira poeetilise tunnetusega tõusevad siin esile tagasivaated lapsepõlvele ja oma tööle sõjaeelses Tartus, samuti Emajõe-linna sõjatules hävimise ja kodumaatuse vastukajad. G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru" Eestis kui Vene riigi ühes arenenumas piirkonnas andsid murrangulised liikumised ning võitlused 1917. aastal ilme kogu avalikule elule. Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks
satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides. Kirjutas Saksa okupatsiooni ajal armastusluulet. Kasvas üles 1920ndate kirjanduskogemuste naljal, kuid tähelepanuväärne oli see, et ta kirjutas aeg-ajalt vabavärssi (1920ndate lõpp ja 1930ndate alguses, mil see
Ta ründab muganemist indiviidi väärastavasse elusüsteemi. Tema kriitilise hinnangu on pälvinud tehnilise progressi põhjustatud globaalsed olud ja inimese lühinägelik hoolimatus looduse vastu. Luuletaja on valvsalt ja lootusrikkalt kaasa elanud isamaa taasvabanemisele. Ajalooline skepsis ja rusuv kodumaatusetunne on tema luulesse toonud kibestumust ja resignatsiooni, selgemini viimastes kogudes, kus leidub ka juhuluulet. Lepiku juhuluule silmapaistvaima osa moodustavad väärtustavad tagasivaated mainekate eesti kirjanike ja kultuuritegelaste loomingule, kirjutatud nende juubeli või surma puhul. Tema kogud on nt: 1946 „Nägu koduaknas“, 1948 „Mängumees“, 1949 „Kerjused treppidel“, 1955 „Muinasjutt Tiigrimaast“, 1973 „Verepõld“, 1985 „Kadunud külad“, 1991 „Tagasitulek“, 1992 „Öötüdruk“. 20) Ilmar Laabani luule ja häälutused Luuletusi, arvustusi ja artikleid hakkas avaldama 1938
Tegelaste arv on piiratud, tavaliselt jäävad tegelased muutumatuteks. Novell on tihe ja läbimõeldud, väga hoolikas ülesehitus on suletud novellil, kus pinge järkjärguline tõus viib üllatava lõpplahenduse ehk puüändini. Avatud novell on hajusam, püant võib puududa. TUNNUSEID: Ühtsuse printsiip loetakse korraga läbi Selektiivne süzee Ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset leiab) Kulminatsioon + tagasivaated Üks põhitegelane, üks tegevuskoht, üks vaatepunkt Vähem kirjeldust ja detaile kui romaanis Novell arenes omaette zanriks tänapäevases mõttes 19.sajandi alguses. Seos trükiajakirjanduse levikuga. Esinajaid: Balzac, Puskin, A.Tsehhov, Friedebert Tuglas, Edgar Allan Poe. Kirjandusteaduse ajalugu Kirjanduslugu, kirjanduskaanon 28.Kirjandusloo mõiste Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu
nülginud on. Lõpus Pontuse poolt nülitud läksid talle kallale, nii kaua kuni neil kõigil katet jätkus. Moraal ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kontrastne ülejäänud luulega. 1930ndad "Lageda taeva all" leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik. Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss. 1935 "Kivi südamelt" vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel, Maria-Magdaleena. Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17 1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus- Vihane kevad, Valus vaikimine, Kojuminek
Maa-ala tekitab rahvuslikkuse tunnet. Rahvusest võib rääkida kui looduse poolt antust, geneetilisest järjepidevusest. Rahvusluse idee ärkamisajal avaldub tee ajakirjanduslike tekstide, laulupidude, seltside tegevuse ja kirjanduse kaudu. Rahvuslus tekib 1860ndatel. Veske räägib, et rahvuslikule luulele peavad lisanduma uue aja ehted: moodsa luule võtted. Abstraktne sõnavara ja elukaugus – olulised mõjutegurid on antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“ esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi Koidula luulet teiste kirjanike omadega. Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad
draamale. Tema peajooned: · Teatrikunst peab teenima rahvuslikuse ideed. · Teater võiks olla diskusioonitekitaja, probleemide tõstataja, ideede edastaja, aga mitte meelelahutaja. · Pidas oluliseks teatris kajastada inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. · Sündmuste sõlmpunkt on minevikus, tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted või korda saadetud teod. Tunnused on retrospektiivne (tagasivaated) · Analüütiline tegelaskujutus kõrvuti jõulise sümboolikaga. · Realistlik proosa dialoog( elutõene/elutruu) Looming- ,,Metspart'' ,,Peer Gynt,,(teeb alati seda mis on mugav ning mis talle meeldib) ,,Nukumaja,, 18)G.Flaubert'i elu ja looming. (1821-1880) Prantuses proosakirjanik. Sündis põhja-Prantsusmaal Rouen'I külas. Isa oli tal arst. Kirjutama hakkas ta kooliajal ning teda inspireeris 10 aastat vanem naine kellesse ta oli armunud.(Eliza Schleisinger).
Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus, mis leidis aset 1990ndatel, polnud Aliide Hansust üle saanud ning meenutas meest ikka veel heldimusega
annaabi.ee 
