Kildu Põhikool
Wimberg Luulemapp
Herman Karu
Juhendaja õp.
Pille Saar
Kildu 2013
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.Eluloost 3
2.Millest nimi Wimberg tuli? 3
3.Wimbergi loomingust 4
4.Wimbergi keeleuuendustest 5
5.Anu ja Mihkel 7
6.Õhtu lakas 8
7.
Rannas 9
8.Maisipulgad 10
9.
Haiku 11
10.
Teemantluuletus kevadest 11
KOKKUVÕTE 12
12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
SISSEJUHATUS
Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema
panemine . Wimberg suudab küllaltki
lihtsate luuletustega seda ka
teha. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure
lugemusega. Ehk on Wimberg just see
poeet , keda võib kätte võtta
ka kõige luulekaugem inimene?
Minule igal juhul tema vaimukused
meeldivad, sellest ka luulemapi valik.
Eluloost
Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus ,
õppis 1986–1994 Tallinna
Sikupilli Keskkoolis , 1994–1997 Lasnamäe
Üldgümnaasiumis, 1997–2002 Tallinna
Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja
ajalugu ning
2002–2004 samas
ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus
aastail 1998–2000 Tallinna
noorte kirjanike rühma Tallinna
Noored Tegijad (TNT), oli aastail
2000–2009 Tartu
Noorte Autorite Koondise (NAK) liige.
Aastast 2006 Tallinna
Bibliofiilide Klubi liige. Aastast 2007 Eesti
Kirjanduse Seltsi ja Eesti
Kirjanike Liidu liige. MTÜ Tartu NAK
asutajaliige (2009).Aastail 2001–2007
töötanud Eesti
Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana . Kirjastuse Jutulind üks
rajaja (2006),
aastail 2006–2010 juhatuse
liige, toimetaja ja projektijuht. Aastal 2007 lühiajaliselt
toimetaja kirjastuses Tänapäev. Hetkel (2013) vabakutseline
kirjanik, toimetaja ja stsenarist .
Millest nimi Wimberg tuli?
Nimi tuli nii, et seitsmendas või kaheksandas klassis tõid
klassivennad Jaagule sünnipäevaks pappkasti mille põhjas oli
ümbrik rahaga ja kiri: osta endale kingitus ise! Kasti küljele oli
kirjutatud suurelt Wimberg. Panin kasti kapi otsa kirjaga väljapoole.
Nii see mind kummitama hakkaski kuni võttis minu üle võimust,
räägib sulesepp oma kirjanikunime saamisloost.
Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet pappkastiga.
(Allikas:
http://laulukene.blogspot.com/2008/04/kultuurilooline-kast.html
19.01.2013)
Wimbergi loomingust
Wimbergi, loomingul on lastega tihe side. Kirjutanud aastail
2002–2005 stsenaariumi Eesti Televisiooni (ETV) lastesarjale
"Buratino tegutseb jälle" (ETV aasta parim stsenarist
2004). Alates 2006. aasta sügisest ETV lasteekraani "Saame
kokku Tomi juures" stsenarist (koos Jaanus Vaiksooga). Tõlkinud
ETV-le aastail 2002–2003 BBC lastesarja "Tweenie-põngerjad".
Muidugi on Wimberg tegusid teinud täiskasvanute
kirjandusilmas.
Wimbergi 2002. aastal ilmunud romaan "Lipamäe"
(2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö, Virumaa
kirjanduspreemia 2002) on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud
noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia ,
autobiograafial põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla-
ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga.
Sündmused leiavad aset reaalses kohas – Kaaruka külas Järvamaal.
Teose vorm on pigem romaan novellides kui jutustus.
Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" (2000) ja "Kärppsed"
(2006) annab samuti tooni autobiograafia , esimeses eelkõige
luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka
linnaelust. "Buratino laulud" (2005) sisaldab ETV
lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud
laulutekste. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik
"Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud
laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" on Wimbergi,
Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärve ühine jõuluteemaliste
lasteluuletuste kogu.
Lasteluulekogu "Härra Padakonn"
(2008) sisaldab kuut humoorikat lühipoeemi, mille kirjutamise idee
sündis 2001. aasta varakevadel koos muusiku ja animaatori Kaspar Jancisega uut multifilmisarja kavandades. Multifilmisari jäi
sündimata, kuid kuus lühipoeemi veidi kummalisest, kuid üdini
helgest ja heatahtlikust härra Padakonnast said kirjutatud. "Härra
Padakonn" oli nii Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia kui ka
Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia nominent. Nüüd on Wimbergil
ilmunud uus, särtsakas lasteluulekogu „Rokenroll“, mille kohta
ta ise ütleb nii: „Rokenroll meeldib mulle väga. See on muusika ,
mis särtsub energiast. Rokkar ise on aga aus ja vaba, läheb, millal
tahab ja ütleb, mida tahab. Minu meelest on sel kõigel
luuletamisega väga palju ühist. Luule, olgu suurtele või
väikestele, peab samamoodi olema särtsu täis nagu rokenroll! Üks
õige rokkar on ikka luuletaja ja üks õige luuletaja on ikka
rokkar.“ Milline on talvemälestus lasteaiast, mida teevad meie
issid, kuidas tuleb külla vanaisa ja milline näeb välja
vihmaladina Ladina-Ameerika tants? Kes on tööpõlgur ja kuukulgur,
millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja
mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele
küsimustele vastused.
Wimbergi keeleuuendustest
Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga
kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale.
Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik
teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule
kõnepruugile. Wimberg ei lõhu grammatikat, kus juhtub, vaid kindla
põhimõtte järgi. Ta kirjutab k, p, t kolmandavältelistes sõnades topelt , kui need asetsevad kaashäälikuühendis. Näiteks: rõukku,
karppi ja mõni erand , nagu kärppsed.
Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata
õigekeelsus-sõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel.
Wimbergi teosed
(allikas:
http://www.apollo.ee/catalogsearch/advanced/result/?autor=Wimberg
23.01.2013)
Anu ja Mihkel
Anu
palju koerust palju: epiteet
kooliajal
tegi.
Keeras
voodi ümber,
ajas
lõngad segi. segi:
epiteet
Mihkel
nooruspäevil
kah
ei olnud papist . papist:
epiteet
Puude
otsa ronis,
asju
kiskus kapist.
Koosgi
korda saatsid
vahvaid
vallatusi- vahvaid:
epiteet
näiteks
ükskord tegid
maja
taga musi .
Nüüd
on kõik need ajad
jäänud seljataha .
nüüd
on töö ja auto,
taskus palju raha. palju:
epiteet
See luuletus jutustab vallatutest lastest ja nende põnevast
lapsepõlvest. Räägib ka sellest mida naljakat nad koos korda
saatsid. Viimases salmis aga on ära toodud tõde, et lapsepõlv saab
kunagi läbi ja tuleb hakata elama tõelist elu. Arvan,
et luuletus on romantiline ning sisu on
otseütlev.
Õhtu lakas
Täna tüdrukute seltsi
lähen lakka magama,
kõrvale ma võtan neitsi
vagamastgi vagama. Vagamastgi
vagama: epiteet
Kes seal kauges nurgas nõnda kauges: epiteet
kihistab ja kudistab?
Kes seal kallist uudseleiba kallist:
epiteet
peppredess pudistab?
Kellelegi, näe, kogemata
ümber kukub koorekirn
aga juba rõõmsaid kilkeid rõõmsaid:
epiteet
täis on kogu heinavirn!
Piigakesed! Üldse pole
väsinud te mõisateost! väsinud:
epiteet
Nii kui leevikesi tahaks
toitta teid ma oma peost!
Tulge kõikk te minu juurde,
lapsukesed rahutud ! rahutud:
epiteet
Laottan üle teie käed, mis
aastatest on tahutud. tahutud:
epiteet
Arvan,
et see luuletus jutustab lõbusast heinateost ja seellele järgnevast
lõbusast peost ja õhtupoolikust. Luuletuse mõtteks on minu arvates
anda edasi suvisei maaelu elamusi.
Rannas
Kõik
teed viivad randa !
Reegliks siin on: võimalikult
vähe riideid
kanda! vähe: epiteet
Taevas
pole pilvi raasu,
liiv on pehme, mahe . pehme, mahe: epiteet
Kuskil pole näha miskit,
mis
veel oleks jahe. jahe:
epiteet
Mõni
mees on päris süsi. mõni mees on
päris süsi: võrdlus
Ning ka mõni naine.
Puhast rõõmu
südasuvist puhast: epiteet
pakub leebe laine. leebe: epiteet
Need,
kes ujuda ei oska,
ka ei lähe mossi – mossi: epiteet
nemad võivad ehitada
uhket
liivalossi. uhket:
epiteet
Värelemas
vetepiisku
kaunil kehal ruskel. kaunil: epiteet
Vaatad sinna – kaunid õlad, kaunid: epiteet
teisal – oh mis muskel !
On
ka neid, kel mõni kilo
reitel ülearu,
mõni ikka kaasas
tassib
talvist rasvavaru. talvist: epiteet
Reidil
roostes laevakere , roostes:
epiteet
horisondil puri .
Kuid on juba saanud päikest
küllalt
minu turi!
Peagi varjulises
aias varjulises: epiteet
kõhu
täis söön grilli. täis:
epiteet
Vette ma ei läinud, sest ma
kardan krokodilli.
Luuletuses „Rannas“ räägitakse ilusast ja heast rannailmast ja rahva
tegemistest suvel. Luuletuse mõtteks on ninu arvates edasi anda
inimeste tundeid rannamõnusid nautides.
Maisipulgad
Pärast tunde kodu poole
astusime hulgakesi. hulgakesi: epiteet
Poest me läbi läksime, et
osta maisipulgakesi!
Osta pudel Kuldset! Sellel kuldset: epiteet
õues korgi lõime maha.
Kõikk see kokku maksis vähe, maksis: epiteet
ainult paarkend kopsi raha.
Lobisedes lonkkisime.
Homsed tunnid kaugel näisid. kaugel :epiteet
Sõrmed aga suu ja maisi-
pulgakoti vahel käisid.
Selles luuletuses tuuakse välja tõsiasi kuidas noored oma vaba aega
veedavad ja kellega ja mismoodi nad suhtlevad. Mulle tundub, et nagu
suurem osa Wimbergi luulest on seegi luuletus võetud elust enesest
ja näitab noorte eluviisi läbi aegade.
Haiku
Väljas on pime
ainsana uksekrigin
kostub
kaugemalt.
Teemantluuletus kevadest
Kevad
Sulane,
päikseline.
Õppimine,
mängimine, jalutamine.
Linnud väljas
rõõmsalt laulavad.
Lumikellukad.
KOKKUVÕTE
Wimberg on luuletaja, kes toob halli argipäeva killukese päikest.
Wimbergi lugedes saab alati olla kindel see mida sa näed, on ka
see, mida sa saad. Olgu Wimberg nii lihtsakoeline kui tahes, on ta
igal juhul tõeline ja elust võetud. Kõige enam meeldis mulle
luuletus “ Porsche -mees”.
KASUTATUD KIRJANDUS
lib.werro.ee/index.php/lasteosakond/.../114-wimberg.ht. 07.01.2013
http://wwx.sakala.ajaleht.ee/120207/esileht/5024958.php 10.01.2013
http://www.apollo.ee/catalogsearch/advanced/result/?autor=Wimberg
15.01.2013
http://laulukene.blogspot.com/2008/04/kultuurilooline-kast.html 18.01.2013
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Urmet 20.01.2013
http://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-wimberg-porsche-mees 22.01.2013
Wimberg
“Kärppsed” kirjastus Jutulind Tallinn 2006
Wimberg
“Rocenroll” kirjastus TEA Tallinn 2012
13
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gunnar Karu
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid