......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.
Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-vanuseline koosseis 16 Energeetika 17 Energia tootmine 18 Põllumajandus 19 Majanduslikud eeldused 20 Põllumajanduse spetsialiseerumine 21 Põllumajandustoodete eksport 22 Metsandus 23 Metallurgia ja masinaehitus 24 Kergetööstus 25 Transport 26 Turism 27 Kasutatud kirjandus 28 2 Üldandmed Riik: Taani Kuningriik (taani k. Kongeriget Danmark)
............................................................... 8 LOODUSLIKUD EELDUSED............................................................................................................... 8 MAJANDUSLIKUD EELDUSED........................................................................................................... 8 PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALIEERUMINE.......................................................................................... 8 PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORT.............................................................................................. 9 ......................................................................................................................................................... 9 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS................................................................................... 10 ENERGIAMAJANDUS ...............................................................................................................
(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. Looduslikku taimestikku on vähe säilinud, kuna Taanis leiab aset ulatuslik maaharimine
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb
.............................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................................................................................4 1.1 Pindala...............................................................................................................................4 1.2 Rahvastik ..........................................................................................................................4 1.3 Haldusjaotus .....................................................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2. Esmasektor..........................................................................
Taani Kuningriik Rahvusvaheline turundus Tallinn 2010 SISUKORD 1. Majanduskeskkond..................................................................................................................3 1.1. Pindala..............................................................................................................................3 1.2. Rahvastik..........................................................................................................................3 1.3. Haldusjaotus.....................................................................................................................4 2. poliitiline keskkond.................................................................................................................5 2.1. Riigipea....................................................................................
1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri
TAANI Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 amt´I, pluss omaette haldusüksused Kopenhagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhagen Rahaühik: Kroon Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja ligi 500 saarel Läänemeres, neist suuremad on Sjaelland, Fyn, Lolland ja Falster. Norrast eraldab Taanist Skagerraki väin, Kattegat ja Öresund Rootsist, mandrist eraldab Fyn`i Väike Belt, Sjaellandist aga Suur Belt. Lõunanaaber on Saksamaa. Taan
Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II
Elizabeth Bowes- Charles William Frederick Cavendish- Lyon Cecilia Nina Cavendish- Bentinck Bentinck Caroline Louisa Burnaby Printsess Elizabethi ja tema õe printsess Margareti koduõpetaja oli Marion Crawford. Noor printsess õppis keeli ja räägib praegugi vabalt prantsuse keelt. Kui tema isa pärast Edward VIII troonist loobumist kuningaks sai, sai Elizabethist troonipärija. Ehkki nõuti tema nimetamist Walesi printsessiks, ütles tema isa, et see tiitel on ette nähtud Walesi printsi abikaasale, mitte naissoost troonipärija tiitel. Elizabeth oli 13-aastane, kui puhkes Teine maailmasõda; tema ja ta õde evakueeriti Berkshire'i.
......................................................18 5.1 Looduslikud eeldused............................................................................................................. 19 5.2 Majanduslikud eeldused......................................................................................................... 19 5.3 Spetsialiseerumine.................................................................................................................. 20 5.4 Põllumajandus saaduste eksport...........................................................................................20 5.5 Keskkonna probleemid........................................................................................................... 20 6. METSAMAJANDUS.....................................................................................................21 7. TÖÖSTUSE ARENG ................................................................................................................................
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
Newcastle, Glasgow) ja nende ümbruses. Inglismaa on suhteliselt ühtlaselt asustatud. Kõige tihedamini on asustatud KaguInglismaa. Soti mägismaal elab tänapäeval vähem inimesi, kui 18. sajandil, kuna linnades ja nende ümbruses on elamistingimused paremad. 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis Suurbritannia elanikkonnast moodustavad alla 15 aastased lapsed 16.9 %, tööealised (15 65) 67.1 % ja vanemaealised inimesed 16 % rahvastikust. Suurbritannias on vananev rahvastik. See on sündimuse ja suremuse vähenemise tulemus. Alla 16 aastaste osakaal väheneb, samas kui kasvab 65 aastaste ja vanemate oma. 2008 aastal oli naiste keskmine eluiga 81 ja meestel 76 aastat. Eelmise sajandi alguses oli see arv vastavalt 49 ja 45. Viimastel aastatel on keskmine eluiga dramaatiliselt tõusnud eeskätt meestel. Viimase 20 aastaga on meeste keskmine eluiga kasvanud 4.5 ja naistel 3 aasta võrra. Oletatakse, et 2020 aastaks on keskmine eluiga kasvanud veel 3 aasta võrra
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga
· Lindt&Sprüngli (sokolaad) · Glencore (tarbekaup ja tooraine) · Logitech (erinevad arvutikaubad) · Sandoz (ravimid) · Novartis (ravimid) Logitech Victorinox Sandoz Nestlé Rolex Swatch Group Novartis Omega SA Lindt&Sprüngli Rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Sveitsis elab 7,6 miljonit inimest. Selle põhjal võib Sveitsi liigitada keskmiste, kuid pindalalt pigem väikeste riikide hulka. 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. 1960-2003 suurenes rahvaarv 2 007 900 inimese võrra, valdavalt sisserände tõttu.
teisele poole, ent aastat 800 loetakse Saksamaa iseseisvumisaastaks. Riigi arengutase: SKT elaniku kohta: 35 500 USD Rahvastiku hõivatus: tööstuses 41% põllumajanduses 6% teeninduses 53% Keskmine eluiga: mehed: 76.26 aastat naised: 82.42 aastat Imikusuremus: 3,99/ 1 000 elaniku kohta Suremus: 10,9/ 1 000 elaniku kohta Kaubavahetus: Eksport: 1,498 miljardit USD Import: 1,232 miljardit USD Kaubanduse struktuur: Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,50% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle ka
tootja ja suuruselt teine eksportija maailmas. Plastic Omnium ja Sommier Allibert on kaks Prantsuse liidrit plastmassi ümbertöötamise vallas ja Michelin on maailma suurim autorehvide tootja. Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. (Prantsusmaa majan...,2009) RAHVASTIK Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Prantsusmaa on suuriik. Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 immigrandid. Rahvaarvu kasvu aastaseks määraks 2000-2005 hinnati 0,47%. RAHVASTIKU TIHEDUS Rahvastiku tihedus Prantsusmaal on 110 in/km² (2007). Prantsusmaa rahvastiku tihedus on kõikidest naaberriikidest väiksem. Tihiedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad: Taolise paiknemise põhjused:
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
Firma asutati 1985. aastal. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS ''Great Famine'' - See oli aeg, kus levis haigus, mis tuli kartulitest. Täpsemalt tuli see kartuli lehemädanikust, mis oli tulnud seenest nimega Phytophthora infestans. Kui suure osa rahvastikust moodustavad lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed? 2006. aastal, moodustavad alla 15 aastased Iiri rahvastikust 17%; tööealised vanuses 15-65 a 73%; üle 65 aastased 10%. Kas selle riigi rahvatik vananeb? Iiri rahvastik vananeb küll. Vaadates kahte erineval ajal tehtud tabelit näeme, et 1985 aastal oli 0-15 aastaseid üle miljoni elaniku. 2006 aastal oli see aga üle 700 000. Milline on naiste ja meeste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Naistel on see 82, 1 ja meestel 77, 3. 27-st Euroopa Liidu riigist 11 riiki on kõrgema keskmise eluaega. Üpriski hea tulemus ja sellest järeldan, et eluiga on kõrge. Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)?
Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
