Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt – sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud.
Tahe sõnnik - kuivainesisaldus vähemalt 17% (soovitav 20…25%) 2. allapanuta ehk poolvedel sõnnik, mille kuivainesisaldus on tavaliselt 8…14% piires 3. vedelsõnnik - kuivainesisaldus alla 8% (allapanu ei kasutata ja väljaheidetele lisatakse vett) 4. läga - kuivainet alla 5% 2. Virts - virts on loomade väljaheidete vedel osa mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke ja mis sageli on lahjendatud tehno- ja sademeteveega.
Taliteraviljade külviks - kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.
Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina.
Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida Veekaitsevööndis: Ei tohi pritsida • Lähemal kui 20m Läänemere,Võrtsjärve,Lämmijärve,Peipsi ja Pihkva järve veepiirist • Lähemal kui 10m teiste järvede,veehoidlate,jõgede,ojade.allikate, peakraavide,kanalite ning maaparandussüsteemi eesvoolude veepiirist • lähemal kui 1m alla 10km2 valgalaga maaparandusüsteemi eesvoolu veepiirist
Taliteraviljade karastumine e. talvekindluse kujunemine Esimene faas - päeval üle +50C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) • intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega • fotosüntees suhteliselt intensiivne • kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt • assimilaate kasutatakse vähe, võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained
Teadaolevalt on Bt toksiini sünteesiva kompleksi siirdamine taimedesse mõjutanud taimes geenide vahelisi toimeid ja muutnud ka muid omadusi, näiteks kartulil mugulate arvu ja suurust, päevalillel seemnesaaki, maisivartes ligniini sisaldust, puuvillal on langenud kiu kvaliteet.
GMO
Taliteraviljad lepivadidanemis - ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (4–13°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 30–70 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (0–5°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid.
Taimekasvatusel on palju positiivseid omadusi, millest on olnud inimestele väga palju abi, taimekasvatust võib pidada isegi hädavajalikuks, et ellu jääda, nii imeklik kui see ka ei tundu ehk ühesõnaga: inimeste elu sõltub taimedest, ilma nendeta kõik hukkuksid.
Taime viljad on punased ja söödavad, kuid erakordselt hapu
Taimerakk – Ümbritsetud rakukestaga, mis koosneb tselluloosist (+ hemitselluloos + pektiinained). Rakumembraan - paikneb rakukesta all ja reguleerib aine liikumist rakku sisse ja rakust välja, koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest.
Taimekasvatusest on väga suur kasu ka meid ümbritsevale loodusele ja selles toimuvale veeringlusele. Nimelt reguleerivad taimed Maa veeringlust, nad aitavad levitada ja puhastada planeedi vett, mis on kogu elusloodusele eluks hädavajalik.
Teguritest on oluliseks koosluse liigiarvu mõjutajaks selle liigifond ehk nende liikide hulk, mis on võimelised antud koosluses kasvama (Taylor jt., 1990; Zobel, 1992, 1997; Eriksson, 1993; Pärtel jt. 1996; Pärtel & Zobel, 1999).
Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi.
Taimede kasvu - ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused Võib jagada faktorid mõju järgi: -mullapealsed -juurestikuliselt mõjuvad Mullapealseteks olulisemateks taimede kasvu-ja arengufaktoriteks on soojus, valgus, niiskus.
Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv.
Tendents – mida lähemal tööstuspiirkonnale, seda happevihmana S` (elektrijaamaas kasutatakse põlevkivi). S puudus avaldub eriti ristõielistel (raps, kapsas, kaalikas) ja liblikõielistel kultuuridel.
Taimetoiteelementideks nim. keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseke ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga.
Taimes on väikesed vakuoolid ja üks suur ja püsiv tsentraalvakuool, mis aitab rakku hoida sisemise pinge all. Vakuooli võivad ladestuda varuained lahustena, teradena või tilkadena.
Teor e on selline ehitusdetaile või kasutatakse eriti niisketes tingimustes või ühenduses tõmbepinge,mida oleks vaja rakendada,et tõmbekoormuse all olev varras betoondetailidega.
Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt . Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid.
Talvine soojusrežiim - seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev.
Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200– 1000 või veelgi enam korda rohkem. Vee üleküllus ega puudus mullas ei soosi taime arengut.
Taimedel 50 – 60………..200 000 seemet/taim Mullas 10 000–30 000 seemet/m2 (tugevasti umbrohtunud aladel 300 000–1 000 000) *Levik seemnete ja viljadega
Tahesõnniku laotamisel on valida 2 erinevat sõnnikulaoturi tüüpi: • väiksem töölaius & heitelaius, järsud servad • suur töölaius & heitelaius, lauged servad
Talus on ka 5 lehma, 3 hobust ja 30 kana,nende toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa.
Teatud mõttes on see "investeering tulevikku". Kuigi antud aastal ei andnud umbrohutõrje kasumit, takistab see umbrohtude levikut järgnevates kultuurides.
Temperatuureide summa – nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta.
Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet.
Tehakse järk - järgult vanu oksi põõsast välja lõigates, kuid pihlenela puhul võib seda teha ka kõiki oksi umbes 10 cm maapinnast tagasilõigates.
Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil – hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda.
Taliteraviljadest on rukis mulla suhtes üsna vähenõudlik, kuna tal on suur ja võimas juurestik, mis lubab toitaineid omastada sügavatest kihtidest.
Tekkinud vara - Paleosoikumis. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke.
Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur – mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel.
Taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini.
Talul on maad 10,5 ha ja metsa ka 10 ha. 2ha on jäetud looduslikuks rohumaaks,et oleks koht,kus loomi saaks karjatada.
Tagasilõikamiseks on soovitatav kasutada kas aiasaagi või lõikurit, olenevalt põõsa okste jämedusest ja tihedusest.
Taliviljades on paraja harimise ajaks (kui muld on piisavalt kuivanud) umbrohujuured küllaltki sügavale arenenud.
Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200–1000 või veelgi enam korda rohkem.
Tagasilõikamiseks on hea kasutada põõsa okste jämedusest ja tihedusest olenevalt kas aiasaagi või lõikurit.
Tahkeid n - väetisi rohumaadele pealtväetisena, selleks sobivad kõige paremini (NH4)2SO4 ja NH4NO3
Taliviljade külvamist – seega juuli lõpp, augusti algus • Reeglina vajavad need põllud kündmist 22…25 cm
Takjad – suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag – mugulad pidid olema söödavad.
Taimsetele eelhormoonidele - fütoöstrogeenidele, mis toimivad inimorganismis vähi vastu - antiöstrogeenina.
Tatar – kuulub tatarliste sugukonda; vilja nim. pähklikeseks; pähklike on kolmnurkne.
Taimekaitses on väga tähtis kindlaks määrata, kes või mis on meie taimi kahjustama asunud.
T magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas.
Teraliim on elastne, kuna näpuga peale vajutades võttis ta oma esialgse kuju tagasi.
Taimede kasvu - ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon
Taimedest on võimalik parasiite eemal hoida ka parimate kasvutingimuste loomise abil.
Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi.
Taimeosadel või on lihtsalt liiga väiksed ja varjatud eluviisiga, et neid sel moel tabada.
Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas.
Taliteraviljad on suviviljadest vähenõudlikumad ka niiskuse ja mulla koostise suhtes.
Taimed miellel on toitanete rikas risoom/juur kipuvad olema suures ulatuses mürgised.
Talinisu juurestik on nõrgem, seepärast peavad toitained olema kergesti kättesaadavad.
Teiseks murekohaks on lämmastikukadu tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga.
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
Taimede kaitse – Spets org ainete viimine mulda, mükoriisa või fütakelaadid.
Tahked väetised – liitväetised, kombineeritud väetised, väetisesegud.
Teadlased gmo - sid, mis oleks resistentsed teiste herbitsiidide vastu:
Teisejärgulisi makro - või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua.
Taimesaadused on ka erinevad õlid mida kasutatakse peamiselt toiduks.
Taliteraviljade väetamine – Happesuse suhtes tundlik talinisu, talirukis leplik.
Tangud - inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline.
Teaduslikus kogus on eri leiuaegade tõttu kindlasti eri herbaarlehtedel.
Taastub on tegemist hea teraliimiga, kui mitte siis rahuldav.
Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.
Talinisupõldude äestamine on olnud talirukkipõldude äestamisest efektiivsem.
Taimede kasvu - ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused.
Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel (L.Patune-Mitt, 1971).
Terad - toiduks, õliks; õled-paber, kotid, korvid.
Tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003).
Taliviljaoraste äestamine on katsetes andnud 400…700 kg/ha enamsaaki.
Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid.
Tali – ja suvivormide Mõlemad Aint suvivormid
Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend.
Tarnitavad adrad on kõik sobilikud korralikuks künniks.
Taandristamist nim. analüüsivaks e. testristamiseks.
Taimeperekond on erakordselt keeruline ja liigirikas.
Taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni.
Tavaliselt 3 - 4 aastaselt algab ka õitsemine.
Taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat.
Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega.
Tagasi edela - Aasias viljaka poolkuu alal.
Talub 5 - 7C külma vähem kui rukis.
Taxus – Jugapuu 3.3.1. Kirjeldus
Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine.
Tehtud tee on palavikuvastase toimega.
Taksonid – süstemaatika ühikud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Taastuvenergia - eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest  Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%)  Biomass- organismide elusaine hulk  Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun