Moraalitut tegu ei heasta ka aeg (0)

Moraalitut tegu ei heasta ka aeg
Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes
Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos „musta plekiga“ terve elu.“ Musta pleki“ all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on. Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja läbimõtlematud käitumismaneerid. Mul on üks tuttav, kes lõpetas ülikooli gumlaudega ja oli aeg edasi liikuda tööturule. Olgu see nii uskumatu kui tahes, on ta 3 a. peale lõpetamist siiamaani töötu. Töötu sellepärast, et ta sai nooruspõlves hakkama väga mõtlematu tembuga, mis talle kriminaalkurjategija tiitli külge kleepis. Sisenedes tööturule, ütlesid paljud mainekad firmad talle ära, tuues ettekäändeks kriminaalkaristuse. Siit järeldus, et tõesti, igaüks on oma õnne sepp ja kui elus on seatud eesmärgid, siis tuleb ka püsida piirides, mis seaks sihtpuntki jõudmisele ideaalsed tingimused.
Tuues võrdluseks August Kitzbergi raamatu „ Libahunt “, on seal ehe näide sellest, kuidas võib üks väike tegu muuta kogu elu. Nimelt ühel tantsuõhtul, sai Mari Tiina peale nii armukadedaks, et karjus kogust jõust tiinale, et ta on Libahunt, lõi ta sellega Tiinale halva maine edasiseks eluks. Sellest ajast peale ei suhtlenud muidu abivalmis ja heasüdamlik Tiina Mariga enam kunagi. Mari, ei saanud Tiinalt kunagi andeks, olgugi et ta hiljem kahetses tehtut. Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust nimetada kedagi niimoodi, mis hiljem võib tuua kaasa inimesele, kellele on halb märk külge pandud, tulevikus raskusi.
Eduard Vilde raamatus, „ Mäeküla piimamees “ on tuua ehe näide sellest, kuidas moraalitu tegu muutis Prillupi elu, ja seda ei heastanud ka aeg. Nimelt tahtis Prillup paremat elujärge ja ta nõustus diiliga, et kui ta tahab elada paremat elu, siis peab ta oma naist teise mehega jagama . Hiljem ta mõistis, et töö, mida tuleb parema elujärje nimel teha, ei pruugi alati nii kerge olla kui paistab. Prillup kahetses oma tehtut, ja seda ei saanud enam muuta, mida ta oli teinud.
Võttes oma jutu kokku, tahan õelda, et tuleb elada mõislikult ja iga oma käik läbi mõelda, vältimaks teiste poolt tulevat pahameelt ja eemalehoidmist tulevikus.