LIIMID (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

31

docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Liimi valik sõltub sellest, milliseid materjale on vaja ühendada ja millistes tingimuste ühendust kasutatakse, ei ole täiesti universaalset liimi. Liimi õiget valikut näitab proovikeha purunemine ­ kui proovikeha puruneb liimikihi keskelt või liimikihi ja materjalikihi vahelt, siis on liim liiga nõrk või nakkub materjalidega halvasti. Keha purunemine peaks toimuma materjalikihi keskel, see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid

Materjalide keemia

85

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

 Metsahoolduse käigus  Langetamisel  Transpordil Karr – puidu vagutamisel tüve pinda tehtud sisselõiked.  Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise  Sageli kaasneb sellega sine. Mehaanilised vigastused . MATERJALIÕPETUS PUITMATERJALID Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal)  1. Metsamaterjalid  Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks  Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks  Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele  Küttepuu –  Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves  Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn.

Materjaliõpetus

36

docx

Materjalide keemia

tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel)

Materjalide keemia

59

doc

Tisleri eriala eksam

Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb

Tisleri eriala

472

pdf

EHITUSMATERJALID

............ 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............

Ehitus

236

pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

............ 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............

Kategoriseerimata

68

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (0)